Kõrboja peremees Pt:1-7 Katku isa- Katku Jüri Katku ema- Anna 1.poeg- Juhan 2.poeg- Katku Villu koer- Neero Kõrboja peremees- Rein Kõrboja peremehe õde- Madli Peremehe surnud vend- Oskar Peretütar- Anna Koer- Mousi töölised(4tk)- Mikk, Jaan, Leena, Liisa 2)Miks ja kui kaua oli Villu vangis? Villu istus aasta aega vangis, kuna tappis künka Oto teibaga ära. 3)Kuidas vangisolek talle mõjus? Ta tahtis ise oma talu eest hoolitseda ja teda hakkas huvitama loodus. 4)Too välja Kõrboja peremehe positiivne ja negatiivne iseloomujoon. Positiivne- töökas Negatiivne- tahtis üle töötada 5)Mis oli Anna perekonnanimi? Anna perekonnanimi oli Kivirist. 6)Millised tingimused Anna isale esitas, enne kui Kõrboja perenaise ameti vastu võttis? Nimi. Nimi: Rein Ta tahtis et isa saaks seal rahulikult enda surmani elada ja et enne isa surma seda
allveelaevaga. Seal tutvusid nad kapten Nemo ja tema meeskonnaga. Allveelaevas läbisid nad kokku 20 000 ljööd. Selle aja jooksul jõudsid nad läbida peaaegu kõik mered riskides mitmel korral oma eludega. Nad üritasid mitu korda "Nautiluselt" põgeneda, kuid kõik katsed ebaõnnestusid peale ühe. Nimelt oli "Nautilus" jäänud Norra ranniku lähedal veekeerise kätte ja Pierre Aronnax, Conseil ja Ned Land otsustasid kasutada juhust. See neil ka õnnestus. Nende pikk vangisolek oli lõppenud. Huvipakkuv: 1. Mulle pakkus väga huvi imelikud ja põnevad kalad, zofüüdid, molluskid ja imetajad. 2. Pierre Aronnaxi ja Kapten Nemo dialoogid, kus nad rääkisid huvitavatest ajaloo sündmustest. 3. Ned Landi vägev iseloom, mis sundis neid põgenema ja tegi ,,Nautiluse" reisi pingelisemaks. Pani mõtlema: 1. Kui tal oli nii palju vara ja raha, miks ei tegutsenud Kapten Nemo maa peal vaid põgenes vee alla? 2
Ma olen mõelnud, et ma põgenen välismaale, sest praegu olen ma kui koduarestis. Mind jälgitakse iga päev, et ma ei teeks midagi rumalat. Järelvalve oli üheks vabastamisetingimuseks, sest mind peetakse riiklikuks kurjategijaks. Krahv Pahlen muutis mu meelt põgenemise koha pealt. Ta ütles mulle, et minusugune vaba mees peab endale kodumaal mingi rakenduse leidma ja olukorraga leppima. Usun, et tal oli tuline õigus. Usun, et tulevik toob mulle ja mu perele vaid head. Minu vangisolek on küll meie igapäevelu mõjutanud, sest meil ei käi enam külalisi ja meie ise ka ei käi teistel külas. Inimesed usuvadki, et ma olen keisri hull. Kätlin Puusepp
perenaisena. Villu läheb ka kohale, kuigi ta algul ei tahtnud minna. Sinna jõudes tervitab Anna teda kui vana tuttavat. See on külarahvale uus, sest kedagi teist ei olnud Anna sedasi tervitanud. Villu ja Anna lähevad koos lootsikuga järve peale, kuna Villu ütles, et tema laseks ilutulestikku järvelt. Järvel olles küsib Anna Villult, kuidas tema Kõrboja üleval peaks ja mida ta ette võtaks. Villu räägib talle ja kogemata lipsab ka välja ka tema vangisolek. Peale seda Villu vaikib. Hiljem Villu hakkab tantsima ja peaaegu läheb jälle kakluseks, aga Anna astub tülitsejate vahele. Kuna Villu tantsis Annaga, siis see hakkas külarahvale silma. Nad arvasid, et Villu üritab endast Kõrboja peremeest teha. Hiljem tahab Villu Anna auks Kivimäel paar kivi õhku lasta ja kutsub ka külarahva kaasa. Anna ei ole algul nõus minema, kuna Villu nii purjus on, aga lõpuks siiski läheb, kui Villu lubab talle, et ei joo enam kunagi.
Samuti on meie Lühike sisukokkuvõte tähtsusetutel tegudel tegelikult talumatult suur vastutus, kuna saame kõike Prahas resideeruv kirurg Tomas kohtab ühes väikelinna kohvikus teha vaid korra. juhuslikult noort ettekandjat Terezat. Tereza, nähes kedagi enda maailmast Väikese rahva vangisolek. Teos keskendub täpsemalt pärit (intellektuaalset inimest, kes loeb raamatuid), armub temasse Tsehhoslovakkias aset leidnud Praha kevadele ning kommunistliku reziimi silmapilkselt. Järjekordse juhuse läbi kohtuvad nad veel ning peagi leiab väärtegudele, intellektuaalide tagakiusamisele. Tomas Tereza enda Praha korteri ukselt.
Need rikkumised päädisid rahatrahvidega. Hiljem pani ta toime varguseid. Süüteod läksid järjest tõsisemaks ja vägivaldsemaks. Kuid koheselt vangi ei sattunud, Sassile ehmatusena ei mõjunud ja teda õiguskuulekale teele ei suunanud. Üks kord röövisid nad kahekesi ühte meest. Mees sai raskelt vigastada. Lühikese aja pärast saadi mõlemaid kätte ja peale kohtuistungit saadeti Sass esimest korda trellide taha. Nooruk istus Tartu vanglas üks aastat ja neli kuud. Vangisolek talle kasuks ei tulnud. Üha rohkem hakkas meeldima kriminaalne eluviis. Vanglasse sattununa kaotas ta ka töö, kus oli lühikest aega töötanud. Normaalsed sotsiaalsed sidemed kaotanuna jätkas Aleksander liikumist hälbelises seltskonnas, mis oli talle vanglapäevilt tuttav. Kõige enam mõjutas Sassi allakäiguteele sattumisel alkohol. Kuid suur osa on ka kodusel olukorral ja sõpradel. Peale põhikooli uus seltskond muutis ta elukäiku kõige vahetumalt. Õnneks, leidis tema elust ka hea
Allveelaevas läbisid nad kokku 20000 ljööd. Selle aja jooksul jõudsid nad läbida peaaegu kõik mered riskides mitmel korral oma eludega. Nad üritasid mitu korda "Nautiluselt" (selle allveelaeva nimi) põgeneda, kuid kõik katsed ebaõnnestusid peale ühe. Nimelt oli "Nautilus" jäänud Norra ranniku lähedal Maelströmi kätte ja Pierre Aronnax, Conseil ja Ned Land otsustasid kasutada võimalust. See neil ka õnnestus. Nende aastaid kestnud vangisolek oli lõppenud. Jules Verne teosed Pealkiri Aasta Sisu ja märkused Viis nädalat 1863 Dr. Samuel Ferguson ja tema kaks õhupallis kaaslast reisivad unikaalsel viisil läbi Aafrika kaardistamata aladel - õhupalliga Reis Maa 1864 Professor Lidenbrock tõlgib Arne südamesse Saknussemm'i töid. Ta teeb kindlaks, et need on juhised maa keskmesse
1587. aastast oli Cervantes "Võitmatu Armaada" moonavarustajaks Andaluusias, kogudes seal elanikkonnalt nisu, kaera, õli; ühtviisi ränka ja vastumeelset kroonu ja riigi varakambri maksukoguja ametit pidas ta kuni sajandipöördeni. Amet tõi kaasa hulganisti ebameeldivusi ja alandusi, ka korduvaid vanglakaristusi puudujääkide ja töökoha väidetud kuritarvitamise pärast. Tõenäoliselt oli Cervantes lühiajaliselt vangis 1592 Castro del Ros (Córdoba kandis); kindel on tema vangisolek 1597. aastal Sevillas pärast sealse pankuri Simón Freire de Lima pankrotistumist - temale oli Cervantes usaldanud kogutud maksusummad. Vahele tulid otsekui saatuse kitsi irooniana üksikud helgemad hetked. Ilmselt veidi enne 1592. aasta vangistust õnnestus Cervantesel Sevilla teatriimpressaariole müüa kimp oma näidendeid. 1597. a. mais sai Cervantes Zaragoza dominiiklaste korraldatud luulekonkursi I auhinna, milleks oli kolm hõbelusikat
1587. aastast oli Cervantes "Võitmatu Armaada" moonavarustajaks Andaluusias, kogudes seal elanikkonnalt nisu, kaera, õli; ühtviisi ränka ja vastumeelset kroonu ja riigi varakambri maksukoguja ametit pidas ta kuni sajandipöördeni. Amet tõi kaasa hulganisti ebameeldivusi ja alandusi, ka korduvaid vanglakaristusi puudujääkide ja töökoha väidetud kuritarvitamise pärast. Tõenäoliselt oli Cervantes lühiajaliselt vangis 1592 Castro del Ros (Córdoba kandis); kindel on tema vangisolek 1597. aastal Sevillas pärast sealse pankuri Simón Freire de Lima pankrotistumist - temale oli Cervantes usaldanud kogutud maksusummad. 1602. aasta vangistust Sevillas toetab liiga vähe fakte, et seda tõeks pidada. Vahele tulid otsekui saatuse kitsi irooniana üksikud helgemad hetked. Ilmselt veidi enne 1592. aasta vangistust õnnestus Cervantesel Sevilla teatriimpressaariole müüa kimp oma näidendeid. 1597. a. mais
juuresolek, eraldumisvõimalus. Ruumiteema saabumine psühholoogiasse · Kurt Lewin eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud. · Edward Hall, Robert Sommer, Albert Mehrabian füüsiline ruum · Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud · Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks. · Viimased ca 40-50 aastat püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi. Distants Inimestevaheline vahemaa · Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed igapäevasuhtlemises kindlat distantsi. Distantsihoidmine ei ole teadvustatud ega teadlikult reguleeritud tegevus. · Edward Hall "hidden dimension" Oma igapäevases suhtlemises kasutavad inimesed 4 distantsi.
populatsioonis Kas nii ka inimesel? Ruumiteema saabumine psühholoogiasse Kurt Lewin eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud. Füüsiline ruum psühholoogiasse 1960datel Edward Hall, Robert Sommer, Albert Mehrabian Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks Viimased ca 40-50 aastat püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi, pakkuda ideid ruumikujundajatele, linnaplaneerijatele ... Distants Distants inimestevaheline vahemaa Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed igapäevasuhtlemises kindlat distantsi. Distantsihoidmine ei ole teadvustatud ega teadlikult reguleeritud tegevus
Normi rikkumine = häired populatsioonis Kas nii ka inimesel? Ruumiteema saabumine psühholoogiasse Kurt Lewin eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud. Füüsiline ruum psühholoogiasse 1960datel Edward Hall, Robert Sommer, Albert Mehrabian Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks Viimased ca 40-50 aastat püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi, pakkuda ideid ruumikujundajatele, linnaplaneerijatele ... 25 Distants Distants inimestevaheline vahemaa Vahemaa inimeste vahel olukorras, kus nad omavahel suhtlevad. Inimesed hoiavad igapäevasuhetes kindlat distantsi
häired populatsioonis • Kas nii ka inimesel? Ruumiteema saabumine psühholoogiasse • Kurt Lewin – eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud. • Füüsiline ruum psühholoogiasse 1960datel Edward Hall, Robert Sommer, Albert Mehrabian • Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud • Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks • Viimased ca 40-50 aastat – püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi, pakkuda ideid ruumikujundajatele, linnaplaneerijatele … Distants • Distants – inimestevaheline vahemaa • Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed igapäevasuhtlemises kindlat distantsi. Distantsihoidmine ei ole teadvustatud ega teadlikult reguleeritud tegevus
annaabi.ee 
