III VARIANT Mõisted 1.Meioos- Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi teel tekivad sugurakud. 2. Gameet- Vanemorganismide sugurakk 3. Östrogeen- naissuguhormoon, mis reguleerib suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist ja menstruatsiooni ja raseduse kulgu. 4. Karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 5. Spermatogoon- spermide esmased eellased. 6. Embrüogenees-organismi looteline areng.algab munaraku viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 7. Menstruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast , mille käigus väljutatakse
· Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees · Viljastumine vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks. · Ovogenees Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. · Spermatogenees Seemneraku areng spertagoonist küpse spermini. · Folliikul Munarakku ümbritsev ja toitev põieke. · Kollakeha On folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud.
Toimub ka tsütokinees ja tekib neli tütarraku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. SUGURAKKUDE ARENG Sugulisest e. Generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa kaks organimsi: isas- ja emasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude e. Gameetide tuumad. Viljastunud munarakku nim. Sügoodiks. Mehe seemnerakud on spermid. Spermide esmasteks eelasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Munaraku arengut nim. Ovogeneesiks. Naisel lõpeb ovogoonide paljuneminejuba looteeas.
olid mitoosis. Meioosi I jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire. Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. Mõnikord vahetatavad lõigud on erineva pikkusega ja tulemuseks on kromosoommutatsioonid. Sugurakkude areng Sugulistest ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa kaks organismi: isas- ja emasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks. Inimese spermatogenees ja ovogenees on vihikus joonistena . Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks. Spermieellane on spermatogoon. Spermatogeneesil tekib ühest spermatogoonist 4 aktiivset liikuvat ja viljastumisvõimelist spermi. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Seemnerakud küpsevad kõrge vanuseni. Seemnerakud uuenevad 3-4 kuu tagant.
tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. Telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Sugurakkude areng. Sugulisest e generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa 2 organismi: isas-ja emasorganism.Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkud e gameetide tuumad. Sügood- viljastunud munarakk. Spermid- mehe seemnerakud., moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermatogoonid- spermide esmased eellased. Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad mumandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Igast spermatogeneesist tuleb 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naise munarakud vamivad munasarjades. Ovogoonid- munaraku eellased.
· Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud, mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kahest kromatiidist, DNA kahekordistumist ei järgne. · Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Tütarrakud on geneetiliselt erinevad. Sugurakkude areng · Suguline ehk generatiivne paljunemine. · Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. · Viljastunud munarakk sügood. · Mehe seemnerakud on spermid ehk spermatosoidid. Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. · Spermide eellased on spermatogoonid. · Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. · Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega
4. Viljastatud munarakku nimetatakse ovogooniks. Väär; Munaraku eelasteks on ovogoonid. 5.Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär; Katteseemnetaimed paljunevad risoomida, sibulate, varre- ja lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on haploidse kromosoomistikuga. Väär; Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. 7. Mitoosi ja meioosi alguses on kromosoomid kahekromatiidsed. Õige 8. Viljastatud munarakku nimetatakse gameediks. Väär; Vanemorganismide sugurakke nimetatakse gameediks. II Leia kõige õigem vastusevariant. 9. Replikatsioon toimub raku elutsükli: a) profaasis, b) interfaasis, c) telofaasis, d) metafaasis. 10. Munarakud küpsevad keskmiselt: a) 12-päevase, b) 23-päevase, c) 28-päevase, d) 46-päevase intervalliga. 11. Meioos esineb: a) sügoodi jagunemisel, b) spermatogeneesil, c) vegetatiivsel paljunemisel, d) somaatiliste rakkude pooldumisel. 12
Haigestumise riski aitavad vähendada kahjuliku mõjuga keskkonnategurite vältimine ja tervislikud eluviisid. 2) analüüsib DNA, RNA ja valkude osa päriliku info avaldumises; Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, millele vastavalt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt oma vanematega. Järglased pole küll vanematega identsete tunnustega, kuid on siiski märksa sarnasemad kui ülejäänud liigikaaslased. Sellist sarnasust määrav pärilik info lähtub vanemorganismide kromosoomides olevatest geenidest. Kaasajal teame, et kromosoomide põhiosa moodustab desoksüribonukleiinhape (DNA). DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on moodustunud lämmastikalusest, sahhariidist desoksüriboos ja fosfaatrühmast. DNA koostises on neli erinevat desoksüribonukleotiidi (lühendatult nukleotiidi). Nende erinevused tulenevad üksnes monomeeride koostisse kuuluvast neljast
Mille poolest erineb meioosi esimene jagunemine teisest? Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kahest kromatiidist ning DNA replikatsiooni enam ei toimu. Interfaas on lühiajalisem. 4.4. Sugurakkude areng. Millist paljunemist nimetatakse suguliseks? Suguline e genetatiivne paljunemine- võtab osa emas- ja isasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude e gameetide tuumad. Kirjeldage mehe sugurakkude arengut. Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Esmased eellased on spermatogoonid., mis hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Läbivad meioosi. Kujunevad viburitega varustatud spermid. Mida nimetatakse spermatogeneesiks? Seemneraku arengut spermatogoonist küpse spermini. Mida nim ovogeneesiks? Munaraku areng. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused?
· moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed · tsütikinees · tekib neli tütarrakku · kääviniidid lagundatakse taastub rakule omane tsütoskelett TULEMUS ühest diploidsest rakust tekib neli haploidset tütarrakku, mis on geneetiliselt erinevad. SUGURAKKUDE ARENG · Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võtab osa kaks organismi ning viljastumise käigus ühinevad vanemorganismide gameetide tuumad. · SÜGOOT viljastunud munarakk · Uus organism sisaldab mõlema vanemorganismi geneetilisi omadusi mõlema vanema kromosoomid. Mehe sugurakud · nim spermideks · elab 72 tundi · moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes · eellasteks on spermatogoonid · seemneraku arengut nimetatakse spermatogeneesiks · igast spermatogoonist kujuneb neli viburiga spermi
Tooge näide. Viljaka tetraploidi teke: kahe diploidi hübridiseerimisele järgneb nende kromosoomide kahekordistumine e. Endoreduplikatsioon. Hübriidi kromosoomistiku kahekorditumine, kus mõlema liigi kromosoomid moodustavad paarid ja nende lahknemine meioosi anafaasis on regulaarne ning taimed on fertiilsed. Kromosoomikomplekti kahekordistumine saam toimuda nt juhul kui moodutuvad gameedid, kus kromosoomid ei ole poolustele lahknenud. Hübriidsed tetraploidid sisaldavad seeda vanemorganismide duplitseerunud kromosoomikomplekte. Seega, viljakate allopolüoidide saamiseks on vaja kromosoomistik kahekordistada ning saavutada olukord, kus iga liigi kromosoomikompleks oleks esindatud paarisarvulises korduses. 17 Allopolüploidid tekivad lähedaste liikide ristamisel (hübridiseerimisel) ja on enamasti viljakad Autopolüploidid saadakse sama liigi siseselt ja on harva viljakad.
iteropaarsus üldse olemas on. Iteropaarsus tasub ennast ara vaid järgnevatel tingimustel: ● Keskkonna etteaimamatu iseloom, mille tõttu on noorte järglaste suremus vahel väga suur. Kui ühe polvkonna järglased hukkuvad, on võimalik oma geenid edasi anda järgneval sigimiskorral. ● Ressursside üldine nappus. Sel juhul põhjustaks suure hulga järglaste korraga ilmumine väga tugeva konkurentsi ja suremus oleks suur nii järglaskonna kui vanemorganismide seas. Suurem osa K-strateege on iteropaarsed. Tegelikult on iteropaarsuse (ja tegelikult ka semelpaarsuse) tasemeid mitu. Nii naiteks muneb kalakajakas igal aastal 3 muna ja seda kümne aasta jooksul, rasvatihane aga 10 muna igal aastal ja seda kolm aastat. Ka semelpaarsus ei pruugi tingimata tähendada kõigi järglaste vabastamist ühe korraga. Seda võib teha ka järkjärgult mitme päeva jooksul. 42. Suured vs. väikesed järglased?
annaabi.ee 
