Skandinaavia mütoloogia Sisukord 1. Muinaspõhjala või skandinaavia mütoloogia pärinevus 3 1.1 Valhalla 5 1.2 Asgard 5 1.3 Heimdall 5 1.4 Ragnarok 5 1.5 Yggdrasil 6 2. Maailma loomise lugu 7 2.1 Vaanid ja aasid 7 3. Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 8 3
on eepos "Aeneis" KESKAEG: 5 1. MÕISTED: Filid Iirimaa jutuvestjad (ka ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad), kes pajatasid jutte esiisade vägevusest. Looming kandus põlvest põlve edasi suuliselt. Bardid rändlaulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate ja kangelaste auks. Looming kandus põlvest põlve edasi suuliselt. Skaldid viikingiajastu skandinaavia poeedid ja laulikud. Luuletusi esitasid nad ilma muusikalise saateta, mis oli vanade kangelaslaulude puhul olnud kohustuslikud. Zonglöörid rändartistid ja muusikud keskaegsel Prantsusmaal. Huglaarid rändartistid ja muusikud keskaegsel Hispaanias. Spiilmanid rändartistid ja muusikud keskaegsel Saksamaal. Trubatuurid keskaegsed luuletajadrändlaulikud Prantsusmaal. Viljelesid eeskätt armastusluulet.
Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik- Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega. Tolle aja suhteliselt pehme kliima võimaldas asustada ka Gröönimaa. Kasutamiskõlbulik maa jagati viikingitest asukate vahel
Teise silma ohverdas ta, et juua Mímiri tarkuse allikast ja omandada võime näha kogu maailma minevikku, olevikku ja tulevikku. Odin tundis ruune, selle oskuse hankis ta puues end püha saarepuu Yggdrasilli otsa. Odini kaarnad Huginn ja Muninn lendasid iga päev maailmas ringi ja tõid Odinile teateid kõigest, mis toimus. Kaarnad seostusid Odiniga kui sõjajumalaga -- raipesööjatena olid nad lahinguväljadel tavalised külalised. Odini järgi on nime saanud kolmapäev skandinaavia keeltes (onsdag), inglise keeles (wednesday) ja hollandi keeles (woensdag). Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm tähendab Odini hauda. Selle nime all on saart esmakordselt mainitud ühe taanlase reisikirjas XIII sajandist. Enne II maailmasõda märkis Odini väidetavat hauakohta rändrahn Odinstain, mille hiljem õhkisid Nõukogude sõdurid. Thor - Odini ja Jöri poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu
......................................................................11 4.2 Taani alaviikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas ..................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ............................................................................... 19 7.1 Maailma loomine ...................................................
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud
LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus