Kadri Adamson Kadri Adamson on sündinud 16. august 1976. Lõpetanud Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja õppinud Eesti Humanitaarinstituudis germanistikat. 1999. aastal lõpetas Adamson Eesti Humanitaarinstituudi näitlejameisterlikkuse erialal. Ta on töötanud Theatrumis, Vanalinnastuudios, Vana Baskini teatris, lisaks nendele veel mitmes teatri-, tele- ja raadioprojektides. Adamsoni elukaaslane on Toomas Vara, kes oli TV3 juht. 18 veebruar 2006. sündis neil tütar Miira ja 7. novembril 2007 poeg Voldemar. Näitleja sai temast suure juhuse tahtel. Läks neiu sõber Rain Tamme palvel uurima, millal Humanitaarinstituudis näitlejate vastuvõtt on, ja pruukis Lembit Petersonil ainult möödamisi mainida, et: "Tore, teiega kohtume siis reedel!", kui Kadri oligi ära tehtud.
Fifth level Elulugu Sündis 1956. aastal Hiiumaal . On lõpetanud Tallinna muusikakooli, kus ta õppis flööti, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. Teeb 1979. aastal ansambli "In Spe", kus ta on kuni 1983 selle juht, flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja Elulugu Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Eesti muusika akadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. Eesti heliloojate liidu liige alates 1985. 1991. aastal festivali "NYYD" üks asutajatest Looming On loonud 8 sümfooniat: kõige kuulsam neist on 2002.a tehtud 4.sümfoonia ,,Magma``. http://www.youtube.com/watch?v=z5X7kToxpR4 2004.a valminud 5.sümfoonia : http://www.youtube.com/watch?v=OsOLytByK4U
Music Halli näitleja. Teinud kümneid estraadilavastusi, sh Moskvas ja Leningradis, lavastanud Soomes, esinenud estraadikunstnikuna, loonud Eesti Raadio saatesarja «Meelejahutaja», lavastanud teleteatris, mänginud telelavastustes, kuuldemängudes ja filmides. Tema loomingud on mõjutatud kuulsa vene estraadinäitleja Arkadi Raikini loomingust. Ta asutas 1980.aastal ,, Vanalinnasstuudio" ja oli selle pikaaegne kunstiline juht ja aastast 1997 ühtlasi selle direktor. Vanalinnastuudios on ta lavastanud enam kui 30 lavastust, sealhulgas ZSvanetski ja Aimla "Ei mingit kahtlust", Suhhovo-Kobõlini "Toimik", Rostandi "Cyrano de Bergerac", Gogoli "Revident", Kalli "Prügikast ehk alguse asi" ja "Prügikast 2 ehk põhi paistab". 2005 aasta veebruaris asutas ta Vana Baskini teatri. Ta on avaldanud 1993. aastal mälestusteraamatu «Raudeesriide taga» ja ta on lasknud kirjutada tema välja mõeldud anektootidest mitu anektoodi raamatut. Eesti NSV teeneline kunstnik 1984,
aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi Jaan Räätsa klassi. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate
Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist draamajuhti Sven Karjat, tegi ta neile ettepaneku asuda tööle teistele ametikohtadele Vanemuise draamatrupis. Alates 2011. aasta kevadest on Lennuk teleseriaali "Õnne 13" stsenarist. Näidendid "Kadrioru vanad" (Vanalinnastuudios lavastanud Eino Baskin) "Rongid siin enam ei ..." "Kadunud kingapood" "Ellumõistetud" (Rakvere teatris lavastanud Kalju Komissarov) "Taksitrallitajad" (Draamateater, 2004, lavastaja Ain Prosa) "Boob teab" (Linnateatris on lavastanud Jaanus Rohumaa; Rakvere teatris lavastanud Kalju Komissarov) "Jumalaema kiriku kellamees" Victor Hugo romaani "Jumalaema kirik Pariisis" alusel (Emajõe suveteater, 2007, lavastaja Andres Dvinjaninov)
On töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 töötab Rakvere teatris. On teatri kirjandusala juhataja, dramaturg ja lavastaja. Urmas Lennuk on kahekordne Eesti Näitemänguagentuuri (ENA) näidendivõistluse võitja. 2.Ülevaade loomingust 2.1 Näidendid "Kadrioru vanad" (Vanalinnastuudios lavastanud Eino Baskin) "Rongid siin enam ei ..." "Kadunud kingapood" "Ellumõistetud" (Rakvere teatris lavastanud Kalju Komissarov) "Boob teab" (Linnateatris on lavastanud Jaanus Rohumaa; Rakvere teatris lavastanud Kalju Komissarov) "Jumalaema kiriku kellamees" Victor Hugo romaani "Jumalaema kirik Pariisis" alusel (Emajõe suveteater, 2007, lavastaja Andres Dvinjaninov) "Igavene kapten" (Kuressaare Linnateater, 2009, lavastaja Kalju Komissarov) "Frankensteinimäng"
aastate lõpul tõusis jõuliselt Erkki- Sven Tüür. Erkki-Sven Tüür(16.10.1959) Helilooja Erkki-Sven Tüür sündis ning kasvas Kärdlas. Tüür lõpetas Tallinna muusikakoolis flöödi eriala, kuid õppis ka löökpille ja kompositsiooni. Erkki-Sven Tüür astus Tallinna konservatooriumi ansamblile ,,In Spe" kirjutatud lugudega. Pärast konservatooriumi lõpetamist täiendas helilooja end Lepo Sumera juures, hiljem ka Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töötanud ,,Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana ning õpetanud Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni. Alates 1992.aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991.aastal oli Tüür festivali ,,NYYD" üks asutajatest, ka tänapäeval on ,,NYYD" üks muusikaelu tähtsamamaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud üks selle ürituse kunstiline juht läbi aastate. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga Eesti enim mängitud helilooja maailmas. Teda on
aastal ansambliks ,,In Spe". Tüür oli 1979- 1983 selle ansambli juht, erinevvate flöötide ja klahvpillide mängija ja helilooja. Tüür astus 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töödanud ,,Vanalinnastuudios" ja Eesti Muusikaakadeemias aga 1992. aastast on ta vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti helilooja maailmas. Temalt
ballis" ja Ilonat "Krahv Luxemburgis". Nende kahe viimase rolliga astus Helgi Sallo välja subretimainega artisti staatusest ja tõestas end elegantse operetiprimadonnana. 5 mänginud ka Koduteatri kõrval on Helgi Sallo jõudnud mängida ka Tallinna Vene Draamateatris (Linda osa Steini draamas "Võõrastemaja «Astoria»", 1970), Viljandi teatris "Ugala" (Heleni osa Molnàri komöödias "Kaardiväeohvitser", 1985), Tallinna Draamateatris (nimiosa R.Shermani "Mary Poppinsis", 1987), Vanalinnastuudios (Fräulein Schneider Kanderi "Kabarees", 2003), teinud kaasa paljudes muusika- ja telefilmides ("Meloodia-68", "Teatriöö", "Sa oled mu majakas", "Roosid lõunast", "Jefreitor Jõmm", "Uksed", "Muinaslood muusikas", "Helgi" jt.) ja telelavastustes ("Toeplitzi järve saladus", "Puldanportfell", "Provintslanna", "Surm käib ümber Diana", "Kunksmoor", "Hortensia ütles: P...sse!" jt.). 6 - näitejuhina Alates 1997. aastast töötab Helgi Estonias näitejuhina.
Jaan Räätsa kompositsiooniklassi, hiljem täiendas end veel eraviisiliselt Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias. Sellest perioodist pärinevad tema esimesed laiemalt tuntuks saanud teosed: ,,Sümfoonia seitsmele esitajale", Lumen et cantus" (ld k valgus ja laul), 1983. aastast ,,Hääled seitsme maa ja mere tagant", ,,Päikesevaene" ja ,,Sfääride võitlus" Artur Alliksaare tekstidele ning ,,Antidolorosum. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989- 1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. Juba esimestes kompositsioonides ilmnes Erkki-Sven Tüüri võime sünteesida erinevate stiilide elemente. Neis on euroopaliku ja orientaalse kultuuri jälgi, gregooriuse koraali ja barokkmuusikale omase väljenduslaadi põimumist rock-muusikaga. Ehkki Tüüri näol on tegemist pidevalt areneva,
Üheksandas klassis sai ta mängida Kiirt ,,Kevade" esimeses vaatuses. Aarne puutus kokku ka muusikaga. Talle kingiti mandoliin, kui ta oli kümnene ja sinna oli kaasa pandud õpik, millest Aarne hakkas harjutama. See oli teiste jaoks haruldus, kui näitleja oskas ka nooti lugeda. Aarne Üksküla töötas aastatel 19611968 Rakvere Teatris, 19681978 Lydia Koidula nimelises Pärnu Draamateatris. Hiljem aga pöördus Eesti Draamateatrisse 19851988 ja peale seda 19881993 Vanalinnastuudios. Kõige lõpuks jäi ta 19932002 Eesti Draamateatrisse. Üksküla on mänginud ka stuudioteatris "Theatrum". Teda on palju tunnustatud ning erinevaid preemiaid saanud: · 1985 Theodor Altermanni preemia · 1986 Eesti NSV rahvakunstnik · 1986 parima kõrvalosatäitja aastapreemia · 1987 parima meesnäitleja aastapreemia · 1998 Eesti Raadio kuuldemängupreemia · 1998 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia · 2009 Eesti Riiklik Kultuuripreemia
Samal ajal mängis ta bändis ka erinevaid flööte ja klahvpille. 1980b aastal astus ta Tallinna konservatooriumi Jaan Räätsa klassi,kuhu sissesaamiseks esitas ta ansamblile "In Spe" kirjutatud lugusid.Kuna ta oli vaimulikust perekonnast pärit oli tal muusikakõrgkooli sisse saamisega raskusi.Konservatooriumi lõpetas ta 1984 aastal ja pärast seda täiendas end Lepo Sumera juures.1991 aastal täiendas end Saksamaal Karlsruhe Kunsti-ja Meediakeskuses elektrimuusika alal.Ta on töötanud Vanalinnastuudios muusikaala juhatajana.Pärast seda õpetas ta Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni.Alates 1992 aastast on ta vabakutseline helilooja. Erkki-Sven Tüür on välismaise muusikaelu üks parimaid tundjaid.1991 aastal oli ta üks festivali "NYYD" organiseerijaid.See festival on tänaseni üks Eesti tähtsamatest muusikasündmustest,mille kunstiliseks juhiks on Erkki-Sven Tüür olnud läbi aastate. Erkki-Sven Tüür on üks enim mängitud Eesti helilooja maailmas.Ta on peaaegu sama kuulus kui
flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli ErkkiSven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte.
selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi (Jaan Räätsa klassi), kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses (Zentrum für Kunst und Medien). Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte.
helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi (Jaan Räätsa klassi), kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses (Zentrum für Kunst und Medien). Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli Erkki- Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte
A. Prosa) 2005 Tippkirurg: V. Keller "Kilplaste Klubi" (lav. V. Keller) 2006 Vaeslaps: S. Marshak "Kaksteist kuud" (lav. A. Dvinjaninov) 2008 Eva Lotta: A. Lindgren "Kalle Blomkvist ja Rasmus" (lav. V. Keller) 2010 Rollid mujal: Holly Scabe: J. Martin "Tsehhov ja sõubisnis" (diplomilavastus Tallinna Linnateatris, 2001) Willie: T. Williams "Elamiskõlbmatuks tunnistatud" (Raadioteater, 2001) 1. jumal ja vennapoeg: B. Brecht "Hea inimene Sezuanist" (diplomilavastus Vanalinnastuudios, 2002) Vera: M. Karusoo "HIV" (Eesti Draamateater, 2002) 6 Maila: "Haapsalu Valge Daam" (Randlane, 2003) Ärinaine: R. Maxwell "Showcase" (Von Krahl, 2004) Mänginud ka teleseriaalis "Kodu keset linna" (alates 2003). Auhinnad: Rusikas Silmaauku ehk parim kõrvalosatäitja hooajal 2003/2004. 7 KOKKUVÕTE
klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi (Jaan Räätsa klassi), kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses (Zentrum für Kunst und Medien). Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti helilooja maailmas. Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused (Edition Peters) ja heliplaadifirmad (ECM). Tüüri on tunnustatud ka paljude auhindadega: juba oma rokklaulude eest sai
annaabi.ee 
