Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana-Ameerika Kunst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inka, inkad, maaja, inkade, maajad, püramiid, cuzco, palee, andide, müür, maajade, chichen, itzas, steel, asteegid, hispaanlased, asteekide, kolp, arhitektuur, kindlus, picchu, vladislav, yucatani, tuhat, mitmekesine, astronoomid, tolteegid, sulasid, observatooriumid, tavaks, võlve, laduda, osanud, tikali, väljak, hauakamber, mexico, astusid, saartAmeerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Välja olid kujunenud suured väga omapärase elulaadi ja kultuuriga piirkonnad - näiteks Põhja-Ameerika metsades, preeriates ja poolkõrbetes, samuti Amazonase jõgikonna troopilistes metsades. Veelgi enam - kahe piirkonna - Kesk-Ameerika ja Andide mäestiku läänenõlva tsivilisatsioonide saavutused on täiesti võrreldavad Vana-Egiptuse või Mesopotaamia omadega. Tõsi küll, tegu on märksa hilisemate nähtustega. Kesk-Ameerika hõlmab Praeguse Mehhiko, Honduurase, Belize, Nikaraagua, Guatemaala ja Kostariika. Vanim kultuurrahvas sealkandis olid olmeegid, kelle kõrgaeg oli u. 500 e.m.a. - 1000. m.a.j. Olmeekide päritolu ja nende äkiline tõus on mõneti saladuslik. Oma kultuuri
Vana-Ameerika kunst Sissejuhatus · Asustati inimeste poolt 17 000 aastat tagasi · Suurelt osalt elasid põliselanikud kiviajatasemel kui Kolumbus sinna jõudis · Vanim kultuurrahvas olid olmeegid · Olmeegid pärandasid oma kultuuri edasi teistele Ameerika kultuuridele · Mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt · nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks · Hispaanlased käitusid barbaritena hävitades põlisrahvaste kultuuri Olmeegid · Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga · Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a · Leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud Olmeegi mask riigi ja ehitasid esimesed linnad
Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. Kultuuril tihe side religiooniga. Ei tuntud tulirelvi, tugevaid metalle ja ratast. Väga kõrgelt oli arenenud arhitektuur, ehtekunst, rituaalsed spordimängud, tarbekunst. Arhitektuur Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Tiahuanaco eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks
portugaallased arvasid. Sõltuvalt elatusaladest, ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda, nagu näiteks Põhja- Ameerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase basseini troopikametsad jne. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Indiaanlaste rahvakunst oli väga rikas ja mitmekesine. Kesk-Ameerika ja Andide mäestiku läänenõlva tsivilisatsioonide saavutusi võib täiesti võrrelda Vana-Egiptuse või Mesopotaamia omadega. Tõsi küll, tegu on märksa hilisemate nähtustega. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Siiski oli Vana-Ameerikas kaks piirkonda, kus indiaanlased olid loonud kõrget tsivilisatsiooni ja riigi juba ammu enne võõraste vallutajate
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Ameerika Põliskultuurid Koostaja: Kristiina Pruul 11D Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused Tantsud Piibud ja pauvaud Lk. 1112 Põlisameeriklaste eluolu Mängud ja sport
E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Jaan Parker 10. klass AMEERIKA PÕLISKULTUURID Referaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused Tantsud Piibud ja pauvaud Lk. 1112 Põlisameeriklaste eluolu Mängud ja sport
INKAD Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Nad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil
Andides püramiide, mida küll enamasti templite alustena ja väga harva hauakambritena kasutati. See ja teisedki sarnasused on paljud uurijad viinud arvamusele, et Euraasia ja Ameerika vahel olid kontaktid juba enne Kolumbust. VanaAmeerikas oli kaks piirkonda, kus indiaanlased olid loonud kõrge tsivilisatsiooni ja riigi juba ammu enne võõraste vallutajate tulekut . Andide kõrgkultuur Ämblik. Gigantsete mõõtmetega kõrbejoonis. 1. saj. m.a.j. Nazca kultuur. Andide tsivilisatsioonide sünnikodu on Vaikse ookeani rannaaladel. Meie ajaarvamise alguses kerkisid seal järjest esile rahvad, kes rajasid rajasid arenenud ühiskonna ja võimsad riigid. Lõuna Ameerika läänerannikul ja Andide mäestikus arenes umbes ajaarvamiste vahetusel välja teine kultuurikolle, mille kandjateks olid jällegi arvukad eri rahvad. Vanimaid neist tuntakse praegu enamasti nende mälestiste leiukohtade järgi näiteks Nazca, Chimu, Mochica kultuurid. 15
Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. Tõsi küll, meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm - tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine
Nad ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid vallutatud linnadest võetud vange. Preestrid tapsid lahingutes vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Jumalad olid nt Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Inkad 8 Aastatel 1438 1535 valitsesid inkad tohutu suurt ning hästi organiseeritud impeeriumit, mis ulatus Andidest Lõuna-Ameerikani. Nende põhiline ajalugu algas umbes 13 sajandi keskpaigas, kui nad rajasid Peruu kiltmaale oma asula Cuzco, mis aga tugevnes 15. sajandiks kõvasti ja oli siis juba inkade linnriigi keskus. Kõiki lähedalasuvaid hõime alistades lõid inkad Tahuantinsuyu riigi, mille pealinnaks oli Cuzco. On olemas ka pärimus, mille
Iidne Lõuna-Ameerika kultuur, keda nimetatakse olmeekideks ilmus justkui maa alt ja asustas tänapäeva Mehhiko idarannikut. Arvatavasti pärisid just neilt maajad kalendri ja olmeegid kasutasid ka ratast enne maajasid, st olmeegid elasid enne maajasid. Olmeekidest on ka mitmeid pärandeid: tuntud on nende hiigelsuured kivipead, mis on välja raiutud 10-30 tonnistest kivimürakatest. Kõik kivipead kujutavad eranditult negroidse välimusega inimesi. Kust said olmeegid näha neegrit? Mustade sissevool Ameerikasse algas ju ühes istanduste loomisega Ameerika Ühendriikides. Ometi olmeegid ilmselt austasid mustanahalisi väga
Seega oli ka palju lapsi. Järgmise kuninga pidi sünnitama kuninga peanaine, kes oli enamasti kas kuninga õede või poolõde (ka teiste naiste hulgas võis olla kuninga õdesid-poolõdesid). Vahel võis kuninga abikaasa rollis olla kuninga tütar (kui esimene nn suur naine oli ära surnud). Õdedega abiellumise põhjus oli võib-olla see, et kuna kuningas oli väga jumalikustatud, siis sooviti seda ,,Jumalikku karismat" hoida perekonnas. Ritualiseerimise alla kuulub ka püramiidide ehitus. Püramiid oli atribuut, millega kinnitati kuninga jumalikkust. Mida jumalikum on kuningas, seda paremisi suudab ta kinnitada Maati aj eemal hoida kaose jõud. Ülemkiht Egiptuses oli teenistuslik. Kuningas oli kogu autoriteed allikas, ülikkond oli ideoloogilises mõttes kuninga orjad. Sisuliselt ülemkiht oli siiski ilmselt suuresti aristokraatlikku päritolu. Kuningas määras küll ametisse, kuid tavaliselt määras ta ametisse sama perekonna esindaja.
annaabi.ee 
