(ligitõmbav, varalahkunud), väljendverbi kuuluv või verbi rektsioonilaiendi vormis käändsõna (arusaadav, lugupeetud). Kesksõnad erinevad muudest deverbaalsetest liitsõnadest selles suhtes, et käändsõna võib laiendosana olla osastavas (vett pidama, tuld purskama). Deverbaalse liitomadussõna laiendosaks on tuletuse alussõnaks oleva verbi fraasistruktuuri kuuluv määrsõna (alalhoidlik, ennekuulmatu) või alusverbi sihitis, mis on moodustustüvena omastavakujuline (valutundlik, pahaaimamatu). Kui tuletise alusverbi objektiks on us-liiteline kolmandas vältes nimisõna, võib moodustustüvi olla nimetavas: seaduskuulelik, valgustundlik. Laiendliitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Liitomadussõnade hulgas on rühm osastavakujulisi nimisõnafraase, mida kasutatakse täiendina ja milles on toimunud süntaktiliselt tingitud sõnaliigimuutus täiendist käändumatuks omadussõnaks. Laiendosaks on
Tagasiside Signalisatsiooni, mis lähtub tegutsevatest organitest,nimetatakse tihti kübernetikast võetud ternimiga tagasiside. Tagasisede kaudu saab kesknärvisüsteem vahetpidamate informatsiooni liigutus- ja vegetatiivsetest funktsioonidest, mida kasutatakse nii toimuva kui ka järgneva tegevuse korrigeerimiseks. Analüsaatorite klassifikatsioon. Analüsaatoreid võib ärritaja iseloomust lähtudes jaotada gruppideks. 1. Mehaanilised- taktiilne, valutundlik, liikumis-, vestibulaarne, baroretseptiivse keha õõntes ja veresoontes. 2. Keemilised- maitsmis, haistmmis- ja vistseraalse analüsaatori kemoretseptiivsed osad veresoontes , seedetraktis ja organites. 3. Valgusärritusi tajuv nägemisanalüsaator. 4. Heliärritusi tajuv analüsaator. 5. Temperatuuriärritusi tajuv temperatuurianalüsaator. Sõltuvalt keskkonnast, kus ärritusi vastu võetakse, jagatakse analüsaatorid kahte suurte gruppi- 1
verega varustatakse kopsukude hapniku ja toitainetega, veenid kannavad venoosse verega kopsudest välja ainevahetue jääkproduktid. Kopsukelme see katab kopsu ja selle teine nimetus on serooskelme, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lehtmest koosneva pleurakoti. Sisemine leste on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud. Välimine on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb kolmeks osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum pleuraõõs, milles leidub natuke seroosset vedelikku, mis vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude allservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piirudest, seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas sopised siinused. Pleuraõõnes õhku pole ja rõhk on seal negatiivne. Parem ja vasak pleuraõõs omavahel ühenduses ei ole.
Sellisel juhul on vahel võimalik nii nimetav kui ka omastav kääne, nt kirsspunane = kirsipunane, sidrunkollane = sidrunikollane, lehtroheline = leheroheline, sammalroheline = samblaroheline; vahel ainult nimetav, nt kastanpruun, vaskpunane, õlgkollane, oliivroheline, mesikollane. 2.Suhteliitsõnade täiendosa nimetab, mille suhtes omadus avaldub, ning vastab järgmistele kaassõnafraasidele ja käändevormidele: N om poolest:saagirikas = saagi poolest rikas; N om suhtes: valutundlik = valu suhtes tundlik; N om vastu:inimvaenulik = inimeste vastu vaenulik; N om peale: rahamaias = raha peale maias; N seestütl: tolmuvaba = tolmust vaba; N alaleütl: keskkonnaohtlik = keskkonnale ohtlik; N saav: elamiskõlblik = elamiseks kõlblik jt. Täiendosa on üldiselt omastavas käändes, v.a s-liitumisega nakkusohtlik, haigusvaba,külalislahke, elamiskõlblik ja inim-: inimvaenulik, inimpelglik.
KOPSUKELME pleura Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Sisemine ehk vistseraalne leste (nn. kopsukelme) on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud, välimine ehk seinapidine leste (nn. rinnakelme) on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb 3 osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum - pleuraõõs, milles leidub vähesel määral seroosset vedelikku. See vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude alaservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piiridest. Seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas sopised - siinused. http://www.mesothelioma.uk.com/images/pleura%5B1%5D.jpg Pleuraõõnes õhku ei ole ja rõhk on seetõttu negatiivne. Parem ja vasak pleuraõõs omavahel ühenduses ei ole
ning rikkalikult närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. Hamba põhilise kuju määrava osa annab dentiin e. hambaluu. Hambakrooni piirkonnas katab dentiini inimese keha kõige kõvem mineraliseerunud aine- hambavaap e. email. Hamba kaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. Hammas kinnitub hambasompu e. alveooli. Hambajuurest väljapoole jääb periodont s.o. sidekoeline hambaümbris, milles paikneb rohkelt veresooni, närve ja on valutundlik. Periodondi ülesandeks on ühendada hambajuurt alveooli seinaga. Piimahambad on jäävhammastest ~2 korda väiksemad. Juured on krooniga võrreldes nõrgemini arenenud. Värvuselt piimjad või sinakas-valged (jäävhambad on kollaka varjundiga), arvult 20. Piimahammaste lõikumine algab u. 6 kuuselt ja peab 24 elukuuks olema lõppenud. Vahetumine jäävhammaste vastu algab 6 aastaselt ja u. 14-16 aastaks on kõik hambad vahetunud.( Piimahammaste valem 2102, jäävhammastel 2123.)
4. HAMBAÕÕS- hambakrooni ja -kaela sisemuses, juureosas kitseneb juurekanaliks 4 - kohevast sidekoest hambasäsi ehk pulp (sis. vere- ja lümfisooni, närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. 5. PERIODONT - hambaümbris, jääb hambajuurest väljapoole - sidekoest - rohkelt veresooni, närve, seega VALUTUNDLIK - Funktsioon:ühendada hambajuur alveooli seinaga. Hambad koosnevad 3 tüüpi luukoest: 1. DENTIIN e hambaluu- hamba põhikude, hamba kuju määraja - erineb luukoest, sest seda moodustavad rakud, ODONTOBLASTID, paiknevad ühtlase kihina hambaluu ja säsi piiril. - kuna dentiinis ei ole luurakke, ei parane hambakahjustused sarnaselt teiste luukahjustustega. 2
nõrkus Ristluu S1- Tuharad ja vaheliha Selgrookõverus, ristluuvaevused S4 Sabaluu Pärasool, pärak Pärakukomud ja sügelused, valuline sabaluu 10. Kui selg valutab, siis mis teeb valu tegelikult Mitte kõik koed organismis ei ole varustatud valutundlike närvilõpmetega. Nii pole valutundlikud ajukude ja luud. Lülisamba struktuuridest ei ole valutundlik disk (vt. järnev joonis). Säsituumas puuduvad valutundlikud närvilõpmed täeilikult, neid on leitud võrus, kuid tõenäoliselt nad valu ei edasta. Diski haigestumise korral peab valu seepärast pärinema naaberstruktuuridest. Vedeliku süstimine fervesse diski annab aga valu nimmeosas. Valu põhjuseks on surve tagumisele pikisidemele. Valutundlikud on ka eesmine pikiside, liigesepinnad ja kapsel. Valulik on närvijuur, mille ärritus
annaabi.ee 
