töödeldavatest pinnastest mitmesuguste mullete rajamiseks. 232-Millise rammiga on võimalik rammida nii vertikaal-, kald- kui ka horisontaalvaiu? Universaalsed rammipukid omavad pöördplatvormi ja nn pendel- tüüpi masti, mis võimaldav paigaldada vaiu nii vertikaalset kui ka igas suunas kaldega. 238-Nimetage purustite tüübid konstruktiivse lahenduse alusel. Lõugpurustid,Koonuspurustid,Valtspurustid,Vasarpurustid,Rootorpurustid 244-Nimetage rootorpurustite tüübid rootori võlli asetuse järgi. Horisontaalvõlliga,Vertikaalvõlliga 250-Nimetage täitematerjalide sorteerimise meetodid. Mehhaaniline sorteerimine ehk sõelumine,Hüdrauliline klassifitseerimine,Õhksepareerimine 256-Nimetage betoonitööde masinad ja seadmed tehnoloogilise otstarbe järgi. Betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed,Betooni- ja
staatilise survega ja lööktoimelised c) tööprotsessi iseloom - pideva ja tsüklilise tööprotsessiga. 4. Kivipurustite kasutusala ja liigitus. Kivipurustid on ette nähtud looduslikest kivimitest, tehislikest materjalidest ja kasutatud betoon- ja ehituskivimaterjalidest killustiku tootmiseks. Konstruktsiooni iseärasuste poolest jaotatakse kasutatavad kivipurustid: a) lõugpurustid b) koonuspurustid c) valtspurustid d) vasarpurustid e) rootorpurustid. Igaüks neist omab erinevaid modifikatsioone ja on mõeldud teatud kindlate füüsikalis-mehaaniliste omadustega materjalide töötlemiseks. 5. Lõugpurustite kasutusala ja liigitus. On kasutatavad mitmesuguste mehaaniliste omadustega materjalide jäme-, keskmiseks ja peen-purustuseks. Tänu lihtsa konstruktsiooniga tööorganite kaitsesüsteemile kasut neid peamiselt esimese staadiumi purustitena. Liigitatakse järgmiste tunnuste
koonuste eemaldumisel teineteisest. Materjal puruneb surve-, hõõrde- ja paindejõudude toimel. Eristatakse kahte tüüpi : järsa purustuskoonusega(jäme ja keskmiseks purustamiseks) ja lauge purustuskoonusega (keskmiseks ja peenpurustamiseks). Järsu koonusega purustites tükeladatakse kuni 1200mm läbimõõduga kivimitükke, lauge koonusega koonuspurustites 100-200mm kivide teise astme peenestus. Valtspurustid, kus tükid purustatakse kahe rööpse vastassuunas pöörleva valtsi vahel. Valtspurusteid kasutatakse teistkordsel keskmisel ja peenpurustusel ka sidusate ja niiskete meterjalide peenestusel. Materjal söödetakse ülalt kahe vastassuunas pöörleva rööpvaltsi vahele. Kivim ja valtsidevahelise hõõrde tõttu tõmmatakse materjal valtside vahele kus ta muljutakse puruks. Valtspurustid on siledate või rohveldatud valtsidega
236-Millised on kivimaterjalide purustusmeetodid? a) staatiliste väliskoormuste rakendamisega (vt TV lk 33 joon 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.5), b) dünaamiliste e. lööktoimeliste väliskoormuste rakendamisega 237-Milliste pingete mõjul toimub materjali purunemine staatilise surve meetodiga? Sisepingete? 238-Nimetage purustite tüübid konstruktiivse lahenduse alusel. a) lõugpurustid (vt TV lk 33 joon 2.1); b) koonuspurustid (vt TV lk 33 joon 2.2); c) valtspurustid (vt TV lk 33 joon 2.3); d) vasarpurustid (vt TV lk 33 joon 2.4); e) rootorpurustid 239-Nimetage lõugpurustite tüübid liikuva lõua liikumise iseloomu järgi. lihtliikumisega (vt TV lk 33 joon 3.1, 3.2, 3.4); - liitliikumisega 240-Nimetage koonuspurustite tüübid liikuva koonuse tipunurga järgi. - järskkoonuselised, nurk <45o (vt TV lk 33 joon 4.1, 4.2) - lamekoonuselised, nurk >45o (
Mõlemat rootorit ümbritseb alt rest 2. Purusti kere külgseinad on kaetud põrkeplaatidega 4 ning otsseinu kaitsevad kulumise eest plaadid 10 Rootorid ei ole reverseeritavad. Nad pöörlevad ühes suunas ning see põhjustab vasarate ebaühtlast kulumist. Valtspurustid Valtspurusid on kunstliku liiva valmistamise peamised seadmed. Materjal söödetakse ülalt kahe vastassuunas pöörleva rööpvaltsi 2 vahele. Kivimi ja valtsidevahelise hõõrde tõttu tõmmatakse mater- jal valtside vahele, kus ta muljutakse puruks. Valtspurustid on siledate või rihveldatud valtsidega, või siis ühe sileda ja ühe rihveldatud valtsiga.
236-Millised on kivimaterjalide purustusmeetodid? a) staatiliste väliskoormuste rakendamisega (vt TV lk 33 joon 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.5), b) dünaamiliste e. lööktoimeliste väliskoormuste rakendamisega 237-Milliste pingete mõjul toimub materjali purunemine staatilise surve meetodiga? Sisepingete mõjul 238-Nimetage purustite tüübid konstruktiivse lahenduse alusel. a) lõugpurustid (vt TV lk 33 joon 2.1); b) koonuspurustid (vt TV lk 33 joon 2.2); c) valtspurustid (vt TV lk 33 joon 2.3); d) vasarpurustid (vt TV lk 33 joon 2.4); e) rootorpurustid 239-Nimetage lõugpurustite tüübid liikuva lõua liikumise iseloomu järgi. lihtliikumisega (vt TV lk 33 joon 3.1, 3.2, 3.4) ja liitliikumisega 240-Nimetage koonuspurustite tüübid liikuva koonuse tipunurga järgi. järskkoonuselised , nurk <45o (vt TV lk 33 joon 4.1, 4.2) ja lamekoonuselised, nurk >45o
235-Mida nimetatakse purustusastmeks? 236-Millised on kivimaterjalide purustusmeetodid? a) staatiliste väliskoormuste rakendamisega (vt TV lk 33 joon 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.5), b) dünaamiliste e. lööktoimeliste väliskoormuste rakendamisega 237-Milliste pingete mõjul toimub materjali purunemine staatilise surve meetodiga? 238-Nimetage purustite tüübid konstruktiivse lahenduse alusel. a) lõugpurustid (vt TV lk 33 joon 2.1); b) koonuspurustid (vt TV lk 33 joon 2.2); c) valtspurustid (vt TV lk 33 joon 2.3); d) vasarpurustid (vt TV lk 33 joon 2.4); e) rootorpurustid 239-Nimetage lõugpurustite tüübid liikuva lõua liikumise iseloomu järgi. lihtliikumisega (vt TV lk 33 joon 3.1, 3.2, 3.4) ja liitliikumisega 240-Nimetage koonuspurustite tüübid liikuva koonuse tipunurga järgi. järskkoonuselised , nurk <45o (vt TV lk 33 joon 4.1, 4.2) ja lamekoonuselised, nurk >45o 241-Nimetage valtspurustite tüübid valtside arvu järgi. ühevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5
12 ja tagumine 5. Rootor on koost võllile kinnitatud kolmnurksetest vasarahoidikutest, mis on paarikaupa 600 võrra nihutatud. Hoidikute avadest lähevad läbi kuus telge 2 millel paigalduvad vasarad 11. Mõlemat rootorit ümbritseb alt rest 2. Purusti kere külgseinad on kaetud põrkeplaatidega 4 ning otsseinu kaitsevad kulumise eest plaadid 10 Rootorid ei ole reverseeritavad. Nad pöörlevad ühes suunas ning see põhjustab vasarate ebaühtlast kulumist. 82) Valtspurustid Valtspurusteid rakendatakse kivimite teistkordsel keskmisel ja peenpurustusel ning samuti ka sidusate ja niiskete materjalide peenestusel. Valtspurusid on kunstliku liiva valmistamise peamised seadmed. Materjal söödetakse ülalt kahe vastassuunas pöörleva rööpvaltsi 2 vahele. Kivimi ja valtsidevahelise hõõrde tõttu tõmmatakse materjal valtside vahele, kus ta muljutakse puruks. Valtspurustid on siledate või rihveldatud valtsidega, või siis ühe sileda ja ühe rihveldatud valtsiga.
tolmpõletuse tehnoloogia on hästi tuntud ja soojuselektrijaamades väga laialdaselt kasutatav tehnoloogia. Kivisöe või põlevkivi tolmpõletuskatelde jaoks peab elektrijaama tehnoloogilises skeemis olema ette nähtud veskid kütuse jahvatamiseks vajaliku peensusega kütusetolmuks. Sõltuvana elektrijaama saabuva kütuse osakeste suurusest on elektrijaama tehnoloogilises skeemis vaja lisaks veskitele ette näha ka nn eelpurustid (näit valtspurustid). Eelpurustites kütuse tükid peenendatakse mõõtmeteni, millised on sobivad kütusetolmu tootmiseks (kütuse jahvatamiseks) veskites. Sõltuvana kütusetükikeste mehaanilisest tugevusest, kasutatakse kütuse jahvatamiseks kas kuulveskeid või haamerveskeid. Ka teised võimalikud variandid võivad sõltuvalt kütuse iseloomust kasutusel olla, näiteks jahvatavad ventilaatorid. Kütuse tolmpõletamise korral söödetakse kütusetolm spetsiaalsete kütusesööturite abil (nn
annaabi.ee 
