Fourth level Fifth level Fifth level Hävinud hoone Concepciónis Maavärinas kokku varisenud kiirtee Tsiili tugevaimad maavärinad läbi aegade Kuupäev Tugevus magnituudides 1575 Valdivia 1575-12-16 8.5 1647 Santiago 1647-05-13 8.5 1730 Valparaiso 1730-07-08 8.7 1751 Concepcion 1751-05-25 8.5 1835 Concepcion 1835-02-20 8.5 1877 Iquique 1877-05-09 8.8 1906 Valparaiso 1906-08-16 8.2 1922 Vallenar 1922-11-10 8.5 1939 Chillan 1939-01-25 8.3 1943 Ovalle 1943-04-06 8.2 1960 Valdivia 1960-05-22 9.5 2010 Cauquenes 2010-02-27 8.8 Huvitavad faktid 2010. aasta Tsiili maavärina tulemusena nihkus Lõuna-Ameerika laam mööda
laeva("Pelican", mis hiljem sai nimeks "Golden Hind", "Elizabeth", "Swan", "Marygold" ja "Christoph") ja 164 eliitsõdurit.15. novembril 1577 lahkus ta Plymouthi sadamast.Laevastik seilas Roheneemesaartele,kus võeti pardale provianti.Edasi purjetas Drake läbi Lõuna- Atlandi,piki Brasiilia ja Argentiina rannikut ning heitis ankrusse Rio de la Plata suudmes. Magalhesi väina läbimine kestis 16 päeva,kuigi mõned päevad veedeti ka Hoorni saarel.Piki Tsiili rannikut sõites rüüstati ka Valparaiso linna.Nende teekond jätkus Callao sada- masse,kus Drake alustas järjekordset rünnakut sadamasse ankurdatud Hispaania laevadele. San Francisco neeme lähedal jõudis ta järele Hispaania aarete laevale "Cacafuego" ja röövis selle saagi mille väärtus oli 360 000 peesot. Pärats väikese Guatulco sadama (Mehhiko) kiirkülastust ,mis hävitati koos sealse kiri- kuga,võttis Drake põhjakursi ja randus San Francisco lahes, mida sel ajal asustas miwaki
Õhu saaste ei piirdu ainult keemiliste elementide sisaldusega, vaid lisaks tekitab ka tänavatolm raskemaid kahjustusi atmosfäärile. Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta. Maavärinad · 1730.07.08 - Valparasio, Tsiili - M 8.7 · 1835.02.20 - Concepcion, Tsiili - M 8.2 hukkunuid 500 · 1868.08.13 - Arica, Peruu (nüüd Tsiili) - M 9.0 hukkunuid 25,000 · 1877.05.10 - Offshore Tarapaca, Tsiili - M 8.3 Fhukkunuid 34 · 1906.08.17 - Valparaiso, Tsiili - M 8.2 hukkunuid 3,882 · 1922.11.11 - Tsiili-Argentiina Piir - M 8.5 · 1928.12.01 - Talca, Tsiili - M 7.6 hukkunuid 225 · 1939.01.25 - Chillan, Chile - M 7.8 Hukkunuid 28,000 · 1943.04.06 - Illapel - Salamanca, Tsiili - M 8.2 Hukkunuid 25 · 1960.05.21 - Arauco Peninsula, Tsiili - M 7.9 · 1960.05.22 - Tsiili - M 9.5 Hukkunuid 1,655 · 1965.02.23 - Taltal, Tsiili - M 7.0 Hukkunuid 1 · 1965.03.28 - La Ligua, Tsiili - M 7.4 Hukkunuid 400
Maracaibo järve põhjas asub osa Ladina-Ameerika suurimast naftamaardlast. Nafta on toonud Venezuelale suure rikkuse. Saadud rahaga on riik ehitanud uusi teid ja arendanud teisi tööstusharusid. Brasiilias asuv São Paulo on Ladina-Ameerika suurim linn ja juhtiv tööstuskeskus. Tööstustoodete laia valikusse kuuluvad autod, keemia-, tekstiili- ja elektroonikatooted. São Paulo on ka juhtiv rahanduskeskus. Linna saabub tööotsinguil sadu inimesi päevas. Tsiili sadamalinna Valparaiso kaudu veetakse Ladina-Ameerikast välja palju erinevaid tooteid. Kasvamas on kaubandus Jaapani ja teiste Vaikse ookeani riikidega. Maavarad: Ladina-Ameerika maavarad on väga lokaalse levikuga. Vähestes riikides on nii fossiilseid kütuseid kui ka metallimaake. Rikkalikumad naftamaardlad asuvad põhjas, kõige enam Venezuelas. Kivisöevarud on aga kasinad. Andide tekkimisel maapõues valitsenud kuumus aitas kaasa paljude kaevandatavate metalli-maakide tekkele
pöördratta põhimõttel. See läks küll esimesel katsel Kieli sadama lähistel põhja, kuid selle kolme-liikmelisel meeskonnal õnnestus pääseda. Allveelaev leiti 1887. aastal süvatööde käigus üles ning toodi pinnale 16 aastat hiljem. Hetkel on laev Dresdeni muuseumis eksponaadiks. 1856 ehitati Tsiili valitsuse tellimisel Tsiili ja Peruu Hispaania vastase sõja ajal allveelaev Flach. Laeva ehitas saksa insener Karl Flach. Allveelaev uppus 3. mail 1866 Valparaiso lahes koos 11-liikmelise meeskonnaga. Esimene Ameerika Ühendriikide mereväe allveelaev prantsuse inseneri Brutus de Villeroi disainitud Alligaator oli oma 14,3m pikkuse ja 1,2m diameetriga suurim teada olev Ameerika Kodusõjaaegne allveelaev. See läks kaduma Cape Hatterase tormi ajal 1. aprillil 1863. Esimene tõendatud Ameerika Põhjaosariigi allveelaev oli New Orleansis ehitatud Pioneer, mis oli 9m pikk.
, Byatt, G. (2010). Managing A Virtual Project Team. [https://www.projecttimes.com/articles/managing-a-virtual-project- team.html] • Lester, A. (1988). Project Management, Planning, and Control. 6th ed. Oxford. lk. 371-376. • Kliem, L., R. (2007). Effective Communications for Project Management. CRC Press, US. • Lewis, P., J. (1998). Team-Based Project Management. Beard Books, Washington, D.C. • The Journal of Values Based Leadership. (2008). Vol. 1. Valparaiso University. lk 17-19. • Exploring the Project Management Information System. (2012). ICF International. [https://www.pmiwdc.org/sites/default/files/presentations/201202/PMIW_Mont hlyDinner_ToolsPresentationSlides_201202.pdf] • Knutson, J. (2001). Project Management for Business Professionals: A coprehensive Guide. PMSI, New York. 14
Tsiili on pikim riik maailmas, ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetrit. Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit.Andidest kaitstuna oli see ala viimane osa Ameerikast, mille hispaanlased okupeerisid, aga 1818. aastal sai Tsiili uuesti iseseisvaks.Pärast aastatel 1973-1990 kestnud sõjaväelise diktatuuri lõppu on riigi poliitiline elu muutunud stabiilsemaks. Suurem osa rahvastikust elab Kesk-Tsiilis pealinna Santiago ja suurima sadama Valparaiso ümbruses. Orgudes, kuhu Andidest voolavad jõed toovad rikkalikult vett, kasvatatakse puu-ja teravilja ning viinamarju. Viinamarjad tõid Tsiilisse hispaanlased, et saada armulauaveini. Nüüdisajal peetakse Santiago ümbruse orgude viinamarjaistandikke Ameerika parimaiks. Tsiili punased ja valged veinid on nii hinnatud, et neid eksporditakse kõikjale üle maailma. Piki Vaikse ookeani rannikut on tähtsal kohal ka kalandus. Tsiili naaberriikideks on Peruu, Boliivia ja Argentiina
siseveekogu, mis majanduslikult pole oluline ning mille kohta puudub täpsem informatsioon. · Meretransport Meretransport on üsna oluline rahvusvahelistes vedudes. Tsiilis on umbes 20 sadamat. Suurim ja tähtsaim sadam on Valparaíso sadam.(Joonis 30) Teised tähtsad sadamad on Arica, Iquique, Tocopilla, Antofagasta, Coquimbo, San Antonio, Talcahuano ja Punta Arenas. Joonis 30: Valparaiso sadam · Õhutransport 18 Õhutransport on väga tähtsal kohal nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes vedudes. Tsiilis on 357 lennuvälja. Suurim lennuväli on Santiago lennuväli.(Joonis 29) Teised suured lennuväljad asuvad kõikides suuremates linnades. Eestist Tsiilisse on kõige kiiremini võimalik jõuda lennukiga. Üks võimalikke reisimarsruute on lennata Tallinnast Helsingisse, Helsingist Madridi ja Madridist Santiagosse
of oil and mi nerals. Man ufacturing, @ like pop u latio n, is co nce ntrated in th e co ntine n t's coastal areas. Valparaiso fA GJ.ffi 1 Santiago ~P 0. Q fA Land Use and Resources
annaabi.ee 
