· Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud kaupade soetuskulud ja toodangu valmistamiskulud on varudena bilansis. Mitteinventeeritavad kulud kõik muud kapitaliseeritavad kulud (ettemakstud kulud) Perioodikulud on kulud mis kajastatakse kasumiaruandes sõltumata sellest kas aruande perioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted ära müüakse või mitte, (nt kõik turundus- ja halduskulud) Kulukäitur mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise.
Renditehingu kajastamisel brutoinvesteeringuna tekib ka realiseerimata finantstulu, mis võrdub arvuliselt renditaja bruto- ja netoinvesteeringu vahega. Näide 5 AS Nutikas ehitas röntgeniaparaadi, mille majanduslik eluiga on 12 aastat ning rentis selle 01.01.2005.a. ASle Diagnostik 10 aastaks. Rendimaksete nüüdisväärtus on 3 437 340 krooni ning garanteeritud hinnanguline lõpetamismaksumus 150 000 krooni. ASi Nutikas röntgeniaparaadi valmistamiskulud (aparaadi omamaksumus) olid 3 240 000 krooni. Rendi intressimäär on 10 %. AS Diagnostik tasub renti 500 000 krooni iga aasta algul (01.01.) ning kannab kõik aparaadi kindlustuse, hoolduse, maksude jms. seotud kulud. Röntgeniaparaat depretsieeritakse lineaarsel meetodil. 1. Arvutage ja esitage ASi Nutikas (renditaja): a) rendilepingust tulenev nõudesumma (renditaja brutoinvesteering); b) realiseerimata finantstulu (avanssintressitulu); c) röntgeniaparaadi müügitulu;
Kulutuste hulka arvestatakse ka juhtimiskulud ja administratiivkulud. Võib arvestada ka teatavat lepingutasu avalike suhete alase programmi läbiviimise eest. Lepingutasule lisanduvad kulutused,mida arvestatakse eraldi: · Majutus-,reisi- ja toitlustuskulud · Reklaamikulud · Audiovisuaalsete esitlustega seotud kulud · Kujundus- printimiskulud,fotokoopiate hind · Sündmuste: konverentside,näituste,esitluste jms. Seonduvad kulud · Filmide ja videote valmistamiskulud,fotode hind · Meediauuringud · Postikulud,telefoni- ja faksikulud · Pressimaterjalide koostamise,jaotamise hind · Uurimiskulud Kui konsultatsioonifirma ostab teenust väljastpoolt,lisatakse kliendile tasumiseks kulutuste arve pluss vahendusprotsent (15-20%). Väliseid avalike suhete korraldajaid kasutatakse,kui · Ettevõtte juhtkonnal pole seni olnud kogemusi suhtekorraldusprogrammide läbiviimisel
oma firma kulutusi, et saaks turuhinnaga müües veel kasumit. Kui aga klient kogeb, et antud ettevõtte tooted on millegipoolest paremad võistlejate omadest, siis on võimalik küsida ka kõrgemat hinda, st ettevõtte saab vabamalt hinda määrata. Turumajandusliku mõtteviisi kohaselt määrab hinna turg. Hinnakujundust mõjutavad kliendi maksejõud ja soov. Iga ettevõtja peaks suutma väga täpselt välja arvestada oma toote valmistamiskulud, et analüüsida, kas toodetava hulga ja kasutuses olevate hindadega on võimalik piisavalt kasumit saada (tasuvusanalüüs). 6.1. Hinna tähendus Kitsamas mõistes on hind toote väärtus rahas väljendatuna. Seega on hind rahasumma, mida nõutakse mingisuguse toote või teenuse eest. Laiemalt võttes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise või tarbimise tulenevate kasumite vastu. Kusjuures kasulikkus võib olla vormi-, aja-, ja kohakasu.
e/v on võimel. rahaliselt katma kõik lühiajal. võlad. Pangad ka- sut. likviidussuhte (QR) hindam. järgm. krit.: 0,90 < QR hea 0,60 < QR < 0,89 rahuldav 0,30 < QR < 0,59 mitterahuldav QR < 0,30 nõrk Kiireloomuliste maksete teostam. näitaja isel. e/v maksevõimet paremini kui üldine tase, sest val- mistoodangu müük võib olla seot. raskustega, nt. kui puudub nõudl. selle toodangu järele või müü- gihinnad osutuvad madalamateks kui toote valmistamiskulud. Mida kõrgem on kiireloomuliste maksete teostam. tase, seda kiiremini on e/v võimel. maksma oma lühiajal. laene, tasuma arveid, üle kandma tähtaegselt makseid riigieelarvesse, maksma õigeaegselt töötajate palgad jne. Kuna kõikide maksete tähtajad ei lange ajaliselt kokku, siis praktikas on 0,5 täiesti piisav kohustuste aja- liseks täitmiseks. Maksevõime kiireks hinnanguks kasut. rahaliste vahendite taseme valemit: Rahal. vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajal
seotud just väikesemahuliste toodetega. Kolmas probleem on selles, et tegevuspõhisele arvestusele toetuva omahinna leidmise täielik ärakasutamine nõuab aga kontseptuaalset lahknemist finantsarvestuses kasutatavast omahinna leidmise süsteemist. Ettevõtted peavad loobuma sellisel juhul kõigi kulude jaotamisest üksikutele ühikutele ning selle asemel eraldama kulud ja seostama need ressursse tarbiva tegevustasandiga. Lihtsalt öelduna peaks eraldama konkreetse toote ühiku valmistamiskulud muude toodete valmistamise või teiste klientide teenindamise kuludest sõltumata sellest, kui palju ühikuid toodetakse või müüakse. Kui kulusid sel moel eristatakse, tekib hierarhia. Mõnda tegevust, näiteks augu puurimist või pinna töötlemist, sooritatakse tooteühiku kaupa. Teist aga – seadistusi, materjalide liikumisi, detailide inspekteerimist – ühikute gruppidena. Kolmandad tegevused - toote
kulum, laotöötajate töötasu ja muud hoone ekpluatatsiooniga ja teenuste tegemisega seotud otsesed kulud ning neid kulusid kirjendatakse kasumiaruandes müüdud teenuste kuluna. D müüdud kaupade, teenuste kulu K tootmiskulude koondkonto Toorme ja materjali soetusmaksumusele lisanduvad tootmisettevõttes ka tooteks muundamise kulud: • toorme/materjali otsekulud; • otsesed tööjõukulud; • tootmise kaudkulud. Kasumiaruandesse kantakse realiseeritud toodete valmistamiskulud lõplike kuludena. Müügitulu ja müüdud toodangu kulu vahe on brutokasum, mis näitab ettevõtte kasumlikkust põhitegevusest. Kuna äriühingute eesmärk on teenida kasumit omanikele, siis kasumiaruande suur brutokasum on eduka ettevõtte eelduseks. (Tikk, 2016, lk 265) Brutokasum = Müügitulu − müüdud toodangu kulu (2) 18 Peale brutokasumi kirjet kajastatakse kasumiaruandes perioodikulud:
juures oluliselt suurem vaia põhja ja külje pindala ning seepärast ka suurem kandevõime. Vaiad võivad olla suletud või lahtise alumise otsaga. Viimasel juhul peab olema tagatud, et pinnase ja toru sisepinna vahel tekkiva hõõrde tõttu tekkiv nn terashülss. Jätkatavad vaialülid "pinnasekork" võimaldaks vaia põhja arvestada täispõiklõikega. Pikkade vaiade puhul liidetakse torulülid poltliitega. Toruvaiade puuduseks on suhteliselt kõrged valmistamiskulud, mistõttu neid kasutatakse võrdlemisi harva. Muutuva pikilõikega vaiad Pikisuunas ühtlase põiklõikega vaiade kõrval kasutatakse mõnikord ka muutuva põiklõikega vaiu püramiidseid, kiilukujulisi, laiendatud pea või põhjaga, pinnasesse kruvitavad, süvistamisel hargnevad jne. Joonisel on esitatud mõned näited sellistest vaiadest. 34. Kirjeldage puit, raudbetoon ja kiilvaiade omadusi. Puitvaiad Ajalooliselt on puit kõige varem kasutatud vaiamaterjal
mittekapitaliseeritavateks kuludeks. Kapitaliseeritavad kulud kajastatakse enne kasumiaruandes näitamist bilansis varana, mittekapitaliseeritavad kulud kajastatakse vahetult kasumiaruandes (ei läbi bilanssi). Kaubandus- ja tootmisettevõtete kapitaliseeritavaid kulusid saab liigendada järgmiselt: - inventeeritavad kulud ehk tootekulud (toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud kaupade soetuskulud ning toodangu valmistamiskulud, mis kajastuvad bilansis varudena); - mitteinventeeritavad kulud (kõik muud kapitaliseeritavad kulud, näiteks ettemakstud kulud). Kulud, mis kajastuvad kasumiaruandes sõltumata sellest, kas aruandeperioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted müüakse ära või mitte, on perioodikulud. Perioodikuludeks on mittekapitaliseeritavad kulud ja kapitaliseeritavate, kuid mitteinventeeritavate kulude see osa, mis on kajastatud kasumiaruandes. Perioodikuludeks on
annaabi.ee 
