koalitsioon; Napoleoni tsiviilkoodeks; imperaator; Maria Luise; konkordaat; usurpaator; Kolmekeisri lahing; Rahvastelahing; sada päeva; vasallriik? 29. Millised tähtsamad sündmused toimusid:1789; 1791; 1792; 1793; 1799; 1804; 1805; 1806; 1807; 1812; 1813; 1814; 1815? Nende sisu ja tähtsus? 1.USA's Inglismaa 13 kolooniat. Inglismaa pärssis koloniaalmaade arengut tollipoliitikaga, keelas rajada km-de asutusi, keelati kodumaal km-de valmiskaupade müük. Km-d keeldusid maksude maksmisest, boikoteeriti Inglismaa kaupu ning ähvardati kaubavahetuse katkestamisega. Mitmed relvakonfliktid 4.juuli 1776-iseseisvusdeklaratsioon Algasid iseseisvussõjad, 1777-Saratoga lahing, 1783-Versailles'i rahu-> asumaad iseseisvad 1787-põhiseadus->fõderalistlik suund->USA 2.Inglismaal 18.saj, Eestis ~1850 Eeldused: põllumajanduse areng,uute süsteemide kasutuselevõtt, uued põllumajandusmasinad; kapitalistlikud
Jaguneb vaid lõpptarbijaga omakorda majandustegevuse logistika seisukohalt: *sisendlog 3. Mis tingimused peavad olema täidetud, et logistilise *seesmine log *väljundlog strateegia eesmärk saaks tidetud? 13. Nimetage ettevõtte logistilise süsteemi tüüpe, sõltuvalt Logistika juhtimine- strateegiate loomise fn tooraine, pool- ja sisend- ja väljundlogistika keerukusest. valmiskaupade ning nendega seotud info liikumise ja ladustamise 1)Tasakaalus süst- materjali hangitakse mitmelt tarnijalt ja kaupua planeerimiseks, realiseerimiseks ja kontrollimiseks lähte- ja lähetatakse klientidele, kes asuvad mitmes kohas. N: tarbekaupade tarbimiskoha vahel. tootjad. 4. Millest moodustub materjalivoog? 2)Keeruline sisendpool- N: lenukitööstus (ka autotööstus), kus
Täieliku konkurentsi turg – (TKT) tunnused: 1. Turul tegutseb palju ettevõtteid, seega müüjaid on palju ja ka ostjaid on palju. 2. Täieliku konkurentsi turul on ühe ettevõtte turuosa väga väike. 3. Toodang on homogenne ehk ühesugune kõikidel firmadel, ostjal on seega ükskõik, kellelt ta kauba või teenuse ostab. 4. Turul ei ole takistavaid barjääre sisenemiseks ega väljumiseks. 5. Tootjatel on täielik informatsioon ressursside saamise ja valmiskaupade turustamise kohta. Täiendkaubad – Täiendkaubad on kaubad, mida tarbitakse koos (bensiin ja auto). Täiendkauba hinna tõus vähendab antud kauba nõudlust. Vebleni efekt – Nõutav kogus suureneb kui hind kasvab (demonstratsiooni ehk prestiiziefekt). Nõudluskõver positiivse tõusuga, tavaline nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Kõrvalekalle tavaolukorrast. Väljund – Koguprodukt (total product, TP) kaupade, teenuste koguhulk (q) teatud aja jooksul.
8. Keda rõhutavad ameeriklased, defineerides logistikat? Ameerika spetsialistid, defineerides logistikat, rõhutavad kliendi teenindamist. Firma jaoks ei lõpe logistika siis, kui ta on lähetanud oma toote kaubandusse. Logistiline mõtlemine, strateegia, peab minema kuni lõpptarbijani. 9. Mis põhierinevus on logistika juhtimisel ja tarneketi juhtimisel? Euroopa Logistika Assotsiatsioon määrab järgmiselt: Logistika juhtimine strateegiate loomise funktsioon tooraine, pooleliolevate ja valmiskaupade ning nendega seotud indormatsiooni liikumise ja ladustamise planeerimiseks, realiseerimiseks ja kontrollimiseks lähte- ja tarbimiskoha vahel. Tarneketi juhtimine kaubavoogude organiseerimine, planeerimine kontrollimine ja realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult. 10. Millises sõnast tuleb sõna logistika ja mis see tähendab?
suhtlemise suundade, liiklusteede, turgude, tööstuskeskuste, põllumajandusrajoonide, loodusressursside jne.suhtes. Soodsa geograafilise asendiga riikides ja regioonides on tooraune ja valmiskaupade transpordikulud väiksemad. 2. MAJANDUSLIKUD FAKTORID Majanduse arengutase ja sellest tulenev nõudlus transpordile. Majanduse arengutasemest sõltub näiteks õhutranspordi ja multimodaalse transpordi kasutamise ulatus. Mida rohkem on majandus arenenud seda suurem on nõudlus. 3. POLIITILISED FAKTORID Hõlmab riiklikku transpordipoliitikat, poliitilisi suhteid teiste riikidega ning sageli ka riigi kaitsevajadusi.
vahel. QR strateegia poolt loodud kiirem ja täpsem informatsioon võimaldab firmadel paremini reageerida kõikuvale nõudlusele. Väga vähesed firmad mõistavad ja omavad täielikku ülevaadet oma tarneahela kogukuludest . Senini on firmade peamiseks mureks kaupade 30 jaotuskulud (ladustamine ja transport). Samas näitavad uurimused, et tellimuse saamiseks ja tellimuste töötlemiseks kuluv aeg on märksa suurem valmiskaupade transportimise ajast. QR strateegia rakendamine võimaldab luua integreeritud informatsiooniahela jaemüüja kassast EDI (Electronic Data Interchange) vahendusel tootjani. See kindlustab täpsema tellimuse, kontrolli kauba ja selle kohaletoimetamise kiiruse üle ning muudab kaubavood sujuvamaks. Tarnijad saavad pidevat informatsiooni selle kohta, mida ja kui palju müüakse. Samas on jaemüüjal juurdepääs tarnija andmetele ning ta saab kindlaks määrata, kas ja kui palju kaupa on laos
määral) ressursi hinna nõudmise ja pakkumise tasakaal - joonis 14.4. Joonis 14.4. Hind ressursiturul Kogutulu ressursi müümisest võrdub pindalaga OPEQ. Ressursiomaniku kogutulu näitab selle osa suuruse, millele ta võib pretendeerida valmiskaupade turul ehk teiste sõnadega see toimib jaotusmehhanismina. Ressursiomaniku sissetulekus on otstarbekas eristuda kahte komponenti teisaldustulu ja majandusrenti. Teisaldustulu on minimaalsumma, mida ressurss peab teenima, et vältida tema teisaldust (transfer earnings) muule
eelarveliste kalkulatsioonide koostamiseks; 3) Tootmiskulude, toodetud ja müüdud kaupade kulude eelarves esitatakse tootmise otsesed materjalikulud, otsesed töökulud toodangu plaanilisele väljalaskele, tootmise lisakulud ja tootmiskulud kokku. Arvutatakse toodetud kaupade kulud (tootmiskulu + lõpetamata toodang perioodi alguses lõpetamata toodang lõpus) ja müüdud toodete kulud (valmiskaupade kulu + valmistoodangu varud alguses valmistoodangu varud lõpus). Müüdud kaupade kulu võetakse aluseks kasumieelarve koostamisel; 4) Toodete eelarvelised kalkulatsioonid: tootmiskulud, täiskulud ja tulukus. Eesmärk on kontrollida tegelikke tootekulusid ja hinnata iga toote kasumitootluse võimet. Tegevuskulude eelarved 1) Turustuskulude eelarve koosneb kahest osast:
arendada siseveetransporti, mäestikud, sood, veekogud, körbepiirkonnad mõjutavad maismaatransporditeid. Suure territooriumiga riikides kasutatakse ulatuslikult raudteetransporti. Majandusgeograafiline asend.· riigi/regiooni asend peamiste majandusliku suhtlemise suundade, liiklusteede, turgude, tööstuskeskuste, põllumajandusrajoonide, loodusressursside jne. suhtes. Soodsa geograafilise asendiga riigid ja regioonides on tooraine, ja valmiskaupade transpordikulud väiksemad. Majanduslikud tegurid majanduse arengutase ja sellest tulenev nõudlus transpordile. Majanduse arengutasemest sõltub näiteks õhutranspordi ja multimodaalse transpordi kasutamise ulatus. ~ Poliitilised tegurid riiklik transpordipoliitika, poliitihsed suhted teiste riikidega, sageli ka riigi kaitsevajadused. Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste
annaabi.ee 
