Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks zanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad. Sellest tuleneb hilisem mõiste orkester. Hellenismi ajajärk (330 146 .a.eKr., Rooma vallutusteni) Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus
Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele – rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks žanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad. Sellest tuleneb hilisem mõiste – orkester. Hellenismi ajajärk (330 –146 .a.eKr., Rooma vallutusteni) Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline
Maiad Hans Eschbaum Sissejuhatus Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Maiad Asukoht Maiade Hieroglüüfid Hakati kasutama 3 saj. eKr. Kirjutati Seintele, Kividele, Puukoorele jne. Maiade Kiri Koosneb silpidest. 800 märki. Tihti oli kirjutajal valida mitut erinevat märki, et ühte häälikut kujutada. Maiade Kalender Veidi täpsem kui praegu kasutusel olev Gregooriuse kalender. 21.12.2012, Too kuupäev tähistab 5126 aasta pikkuse tsükli lõppu maiade välja töötatud pikkarvestuse kalendris. Arvatakse, et maiad ennustasid sellel...
ühehäälne ja rajanes viie heli real - pentatoonikal. Pentatoonika on viiel helil põhinev helirida (tänapäeval kasutame enamasti 7-st helist koosnevat helirida). Pentatoonika annab muusikale erilise karge ja pingeta kõla. Vana-Kreeka muusika ehk antiikaja muusika. Vana-Kreeka kultuuris eristatakse nelja ajajärku: 1. arhailine ajajärk: 8.-6.sajand eKr; 2. klassikaline ajajärk: linnriikide õitseaeg 5.saj-st kuni Makedoonia vallutusteni 330.a-tel eKr; 3. hellenismi ajajärk: 330.aastatest kuni Rooma vallutusteni 146.aastal eKr; 4. Rooma võimu ajajärk: 146.a.eKr – 395.a. pKr. Seos jumalatega. Kreeklaste jaoks oli muusika jumalikku päritolu. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi: Apollonit (valguse- ja tõejumal, kutsutakse ka kunstide jumalaks, kujutatakse koos lüüraga) ja Amphitoni. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks.
ühehäälne ja rajanes viie heli real - pentatoonikal. Pentatoonika on viiel helil põhinev helirida (tänapäeval kasutame enamasti 7-st helist koosnevat helirida). Pentatoonika annab muusikale erilise karge ja pingeta kõla. Vana-Kreeka muusika ehk antiikaja muusika. Vana-Kreeka kultuuris eristatakse nelja ajajärku: 1. arhailine ajajärk: 8.-6.sajand eKr; 2. klassikaline ajajärk: linnriikide õitseaeg 5.saj-st kuni Makedoonia vallutusteni 330.a-tel eKr; 3. hellenismi ajajärk: 330.aastatest kuni Rooma vallutusteni 146.aastal eKr; 4. Rooma võimu ajajärk: 146.a.eKr 395.a. pKr. Seos jumalatega. Kreeklaste jaoks oli muusika jumalikku päritolu. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi: Apollonit (valguse- ja tõejumal, kutsutakse ka kunstide jumalaks, kujutatakse koos lüüraga) ja Amphitoni. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks.
Ida-Rooma välis- ja sisepoliitika iseloomulikud jooned ) Välispoliitika: 1) Eesmärk taastada Rooma keisririik endistes piirides 2) Tugev tsentraliseeritus Sisepoliitika: 1) Vabad kogukondlased 2) Kasutati orjatööjõudu 13. sajandini 3) Mindi kaitsestrateegias üle uuele süsteemile Frangi riigi kujunemine Frangi riik oli esimene suurim riiklik moodustis, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma alale. Frangi riigis eristatakse 4 etappi 1) Iseseisev keltide gallia riik ( 1 saj eKr - Caesari vallutusteni) 2) Gallia Rooma provintsina ( 1 saj II pool eKr - 3 saj pKr) 3) Merovingide gallia aeg ( 5 - 8 saj) 4) Karolingide gallia aeg ( 8 - 10 saj) Keldi gallia aja lõpuks oli Gallia killustatud 80 alaks. Need asustati 4 hõimu poolt, keda kutsutakse gallialasteks. 3. saj ilmusid frangid ja sajandi lõpuks asusid nad Reini Rooma poolsele kaldale. Frangi riigi rajajaks on Chlodovech. Tema eestjuhtimisel vallutasid frangid suurema osa Galliast !!! Karl Suure valitsusaegne sise- ja välispoliitika )
Sissejuhatus Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk- Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. Usk Maiad olid maausku (nime poolest katoliiklased, kuid ei tunnistanud jumalat) Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid (preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid) Maiad otsustasid ise mida nad kirikuõpetusest välja võtavad ja mida mitte. Neil oli antud tõotus pühadest asjadest val...
Millisesse kultuuri kuulub? pead. Nimeta kultuur. Vana-Ameerika. basladist. egiptuse. Püloon 2 ülespoole ahenevat müüriplokki. Obelisk - 20Mida tähendab ukiyo-e? nimeta kultuur? nelja tahuline teravatipuline keersammas. Jaapani kultuur, graafiline kustivorm 48Millistest kultuurist on pärit minotaurus, labürint? Kes oli 21Nimeta rahvas kelle vallutusteni 16 saj alguses arenes Minotaurus? indiaanlaste rahvakust iseseisvalt. sõnnipäine koletis, Eugese kultuur, minose naise pasiphae ja ühe sõnnipoeg. 22Tempel, mis asub Indoneesias, Jaava saarel. Iseloomusta. 49Millise maa arhitektuuris ahanevad sambad allapoole? Bordridini tempel, astmeliselt tõusvatest terassidest. Kreeta
sajandil eKr, siis kui ahhailased vallutasid Kreeta saare. 11.-8. sajand eKr vallutasid doorlased Balkani ning Mükeene kultuur hävitati. Tänapäeva Euroopat on kõige enam mõjutanud just järgnevad Vana-Kreeka ajajärgud: arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus 8.-5. sajand eKr, klassikaline periood 5.-4. sajand eKr ning hellenismiperiood Aleksander Suure vallutustest kuni roomlaste vallutusteni. Vana-Kreekas kujunesid välja valitsemistüübid, mis on laialt tuntud ka tänapäeva Euroopas. Aristokraadid olid suursugust pärisolu suurmaaomanikud. Aristokraatia moodustasid tihtipeale riigimehed ning vaimuinimesed, kelle kätte oli koondunud võim. Tüüpiline nähtus Vana-Kreekas oli ka türannide teke. Türannid olid isehakanud valitsejad, kes toetusid sõjalisele võimule, kehtestasid riigis omale sobiliku korra ning tihti pöörasid ka tähelepanu vaeste olukorrale
Muusika levis suulisel teel, noodikirja ei tuntud ja seega ei saa me rääkida ka heliloojatest. Vanaaja muusik oli samaaegselt nii helilooja, luuletaja, laulja, pillimees, dirigent või ka tantsija. Vanakreeka muusika Vanaaja muusika saavutas kõige täiuslikuma kuju antiikses kreeka kultuuris. (Vanakreeka kultuuri tuntakse põhjalikumalt alates 8. sajandist eKr, kõrgajaks peetakse klassikalist ja hellenismi aega 5. sajandist kuni Rooma vallutusteni 146. aastal eKr ja sellele järgnes Rooma impeeriumi aeg kuni 395 pKr.) Muusikal, poeesial ja tantsul oli vanakreeka kultuuris väga tähtis koht. 5. sajandiks eKr kujunes välja mõiste musiké - muusade kunst ehk muusika. See mõiste on täna laiema tähendusega, kuid kreeklased pidasid muusikaks ainult lauldes ettekantud luulet, poeesia ja muusika olid lahutamatud. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste meelest jumaliku andega prohvetid. Ainult muusikat peeti tõeliseks kunstiks, kus ühinesid
Sõjalised liidud: 1879 Saks. ja A-Ung. Sõlmisid sõjalise liidu. 1882 ühines Itaalia Kolmikliit. 1902 pikendati kolmiklepet A.-U, Sks. ja It. vahel 12 aastaks. Vahepeal (1902) sõlmis It. aga lepingu ka Saksam. põlise vaenlase Prants. Tripolise ja Maroko küsimuses, ei teatanud sellest aga oma liitlastele Saksamaale ja A-U-le. 1893.a sõlmis Pr. liidu Venemaaga. Ammused tugevad partnerid. Pr. keel vene õukonnakeeleks (kuni Napoleoni vallutusteni), pr. kultuur soositud, prants. kapital investeeritud Venemaal. 1904 Inglismaa-Prantsusmma (Entente Cordiale): Entente Cordiale lepingul oli avalik osa: Prantsusmaale kuulub järelvalve rahu üle Marokos, Inglismaal Egiptuses, salajases osas oli ette nähtud nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmise võimalus (st. okupeerimine, kolooniaks muutmine). Lepingu sisuks oli maade ja rahvaste jagamine, sõjalisi kohustusi ei võetud, poliitikas
· Ülikool/ kõrgem õppeasutus - Konstantinoopolis riigikool aastal 425 + vaimulikud kõrgemad õppeasutused Kirjandus- hagiograafiad (pühakute elulood) Kunst- dekoratiivsus ja pidulikkus ning värvi. Idamaade mõju- mosaiigid (ikonoduulid ja klastid!) Kuppelkirikud- Haigia Sophia katedraal Frangi riik Erinevad hõimud- ripuaari frangid (kaldaäärsed frangid) ja saali frangid (mereäärsed frangid) Põhiperioodid: · iseseisev keltide Gallia: kuni 1. saj. eKr (Caesari vallutusteni) · Rooma-Gallia:1. saj. II pool 3. saj. · Merovingide Gallia: 5.-8. saj · Karolingide Gallia: 8.-10. Saj Merovingide Gallia- Chlodovech I (Clovis I) 466/481-511 · oskas valida liitlasi: idagootide kuningas Theoderich Suur, burgundid jt; kasutas ära teiste pakkumised · õppis ära ladina keele -> liitlassuhted Itaalia ülikutega, katoliku kirikuga · 496 (?) võttis vastu ristiusu
Egiptuse usund (Sissejuhatus Vana-Egiptuse usundisse) Riigi territoorium ei ole kattuv tänapäeva Egiptuse riigipiiridega, muistne egiptus hõlmab kitsamalt ..midagi. Aga teiselt küljest muistne ala on ulatuslikum, hõlmab tänapäeva sudaani ja rohkem lõunapoolset ala Vara, keskmine ja uus riik, nendele lisati Egiptuse ajaloo uurimise käigus palju perioode juurde (esimeste kuningadünastiate ajal varadünastiline), vaheperioodid (I, II, III), hilisegiptuse periood kuni Aleksander Suure vallutusteni, 30 eKr Egiptusest saab Rooma provints, kuni araablaste vallutusteni, Ida-rooma riik ehk bütsants püsib edasi, lääne-oma saab otsa. Egiptuse religioon, millest räägime on nüüdseks välja surnud. Rekonstrueerime seda mälestiste põhjal, kui sellest räägime. Siegfried Morenz jagab usundi: 1) Jumalakultus 2) Kuningakultus 3) Surnutekultus Jumalakultus Polüteistlik, austatud erinevaid jumalaid, arvu ei tea keegi. Paljud on olnud lokaalsed jumalad
Uue materjali sissetung muutis ajapikku ornamentikat, tekkis rikkalik taime- ja loomaornamentika. Kreeka mõjul pottsepakedra kasutuselevõtt. Mingitel põhjustel jäeti 450. aasta paiku maha tähtsamad võimukeskused, mitmed hävitati. Võib-olla juhtus see rahvasterände tõttu. Mitmed põhja-lõunasuunalised kaubateed kaotasid tähtsuse. La tene: keerukas ornamentika (maagilised ja usulised sümbolid). Mõju algas u 400 eKr ning kestis Rooma vallutusteni 1. saj eKr. Jõudis Britanniasse ja Iirimaale, kus mõju kestis varakeskajani (6. ja 7. saj). Keskused olid Lõ-Sm ning praeguse Tsehhi ja Slovakkia aladel, mõjutas Austriat ja Sveitsi, hiljem Britanniat ja Iirimaad. Kultuur sõjakam nt ühiskonnakorralduse ja hauapanuste poolest. Kasutati rohkem Rooma materjale (varem Kreeka). Enamasti hirarhiline ühiskond, kõrgeim seisus vürstid ja druiidid, kes jagasid võimu, siis kasitöölised, talupojad ja ka orjad
Mandril, Kreekas, elasid kreeklased. Kui mandrikreeklased Kreeta vallutasid, võtsid nad üle sealse usundi. Kreeta- Mükeene tsivilisatsiooni langusele järgnes nö. pime ajastu polnud ei riiki ega keelt, oli vaesus kuni 8. sajandini eKr. Siis hakkas kujunema klassikaline Kreeka tsivilisatsioon, mis jõudis hiilgeaega 5-4 sajand eKr ning hiilgeaeg kestis kuni muistse Makedoonia valitsusele, seejärel Aleksander Suure vallutusteni (~8. saj eKr). Siis algas hellenistlik periood. Kuna Kreeta saare minoilaste ja mandri-Kreeka kreeklased segunesid, siis on ka Kreeka religioon kahe rahva usundite segu. Kreeta-Mükeene periood usund Kirjalikud allikad kultuurist puuduvad ning kogu info pärineb arheoloogilistest leidudest: kujud, kunst, arhitektuur, pitserid jne. Ehitised: Puudusid uhked templid, kultuskeskused Paleedes leidus kultusruume, kus ülistusobjektis oli keegi naissoost isik (preestrinna?)
annaabi.ee 
