01.1558 VeneTatari väed tung VanaLiivm ja alust rüüst 7)2.08.1560 Venem Härgmäe lähed 8)Tem juht piirasid Vene väed 1570-71 edutult Tln ja vallut praktil kogu Est mndriala ja Saksm 9)Pikaaj sõjategev tulem said kõige rohkem kannatada talupoj.Halvene olukord viis talpoeg vastuhakkude puhkem 10)A-swed ja pool 1625 kogu est mandria swed võim alla, ka
narvat,rakver,tartu,võru.eestlased ei viitsind sõdida,vabatahtlikud sõdisid põhiliselt,kasvas võitlustahe,sõjavägede ülemiks laidoner,saadi välisabi soome,hilje,taani,rootsi.vastupealetung 1919-tapa,kunda,jõhvi,rakvere,1veb jõuti valga ja võruni,enamlased üritasid tagasi saada aga ei,rahvavägi allutas pihkva lätis 200 km retkega peksti välja suurem osa venkusi.landsweerlased võtsid läti ala,rahvavägi pidas sõja võnnu linna juures-võnnu lahing võit-eesti(võnnu vallut. Päev 23 june).Punaarmee narvale raskelt lükati tagasi,rahukonverents-2 kuud tartus-2veb 1920eesti iseseisvaks.vene tahtis armeed eestile et saksamaa vastu astuda aga eesti ei luband.Saksamaalt telliti tehnikat.1939 eesti-saksa mittekallaletungileping.
risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-rootslased tulid Lihula linnusesse, eestlased ajasid nad sealt minema *1224- Tartu langes viimase kohana mandri eestis ristisõdiate kätte. *1227-
Jaroslav Tark vallutas Tartu, rajas sinna oma kindluse, oli seal kuni 1061. vana-vene riik killustus kodusõdade tulemusena, tekkisid vürstiriigid. 13.saj toimusid mongolite vallutused. ,,Vene õigus" Jaroslav Targa välja antud seaduste kogu. veetse- vana vene riigi rahvakoosolek. KÕRGKESKAEG Sks kun Otto 1 lasi ennast paavstil keisriks kroonida, Hastingsi lahing, 1201 algasid ristisõjad, Innocentius III valitses, katkuepideemia, 1oo-aastane sõda ing-pr, türklased vallut konst, Rooside sõda(Lancaster Yorgid) Püha 3-ainsus kristlik doktriin, mille järgi Jumal eksisteerib samal ajal 3-s isikus: isa, poeg, püha vaim. viimne kohtupäev surnud tõusevad hauast, et aru anda, ajaliku maailma lõpp kirikuvanne- kirikust väljaheitmine kuuria paavsti õukond legaat- volitatud esindaja kirikukogu- kutsuti kokku tähtsamate küsimuste arutamiseks erimaade kõrvaimulikke. bulla- paavsti ametlik seisukohavõtu sõnastus ketser- kiriku suhtes kriitiline,
Vain Ambla ja Koeru, ka Türi kirik-sai endale läänetorn ales 19.saj. K-E kirik on laiemad ja ruumimõju avar,kesklöövi ülaosa hämar-salapärane. Põj-Est- lääneosas ehit 1-lööv kirikuid, N: Saha kabel, erandlikult 2-löövilisena ehit 14.saj Keila kirik(torn19) Virumal ehit enams 3-löv kodakirik. 14saj pär Viru-Nigula, 15.saj Haljala ja Viru- Jaagupi kirik. 14.saj ehit kindlut tsistertslaste mungaklost Padisel 1343.a Jüriöö õlestõusu ajal est vallut selle ja klost ehit üles võimsa kindlusena, mida kaits ringmür ja vallikraav. Klost purust liivisõj, varem paremini säilinud kloostriõue põhjatiiv asuv väike 1-löövil kirik Tartu- järel Toomkiriku varemed ja Jaani kirik. Tartu Toomkirik, piiskopkonna peakirik ehit alust 13.saj basilikaalsena. 16.saj lõpet 2võims torn läänefassaad, mille tornid pidid kaugel ümbruskond paistm. Keskajal oli see suurim kirk Läänemere idakalt ja ainuk,millel 2torn. Kirik põles 1624
Vahemeremaade idaosas. 2.)Kartaago väepealik Hannibal tugis vähenemine, kodakondsuse tähtsuse vähenemine, elukutseline sõjaväega üle Alpide It-sse ja purustas R sõjaväe Cannae lahingus, sõjavägi, kodakondsust jagati nii eraisikutele kui ka linnadele Pol teise sõja lõpuks said kartaagolased Põhja-Aafrikas lahingus luau alistatud maades: läbirääkimised ühekaupa ning kokkulepped 3.) roomlased vallut ja hävit Kartaago. Etruskid ja rooma igaühega eraldi, kehtestati erinevad sõltumistingimused, et vältida ühiskond: kuningad valitsesid R linna ja riikluse kujundamine, alistavate ühiseid väljaastumisi, allutatud riikide elukorraldus jäeti kombed, religioossed tavad on üle võetud ,ehituskunst, kaubandus, puutumata. Ida-Lääne erinevused: Ida: Kreeka, Väike-Aasia,
basiilika;skulptuur-ornamendid, figuraalsed kujutised, reljeefid piiblisündmustest, hea ja kurja võitlus, taimornamendid;maalikunst-miniatuur/tahvelmaal, värvilised virtraazid, laemaalingudcluny klooster, wormsi toomkirik. Gooti kunst12-15saj. Arhitektuur: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja-piit, vähem torne, skulptuur- realistlik, figuurid pikemad ja saledamad; maalikunst-tahvelmaal, värvil virtraazidcanterbury Saja aastane sõda1337-1453. pr võtsid tagasi ingl poolt vallut alad, ingl jäi 1 ala- calais. Renessanss- antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd Reformatsiooni algus: ketserlike õpetuste alusel tekkisid feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sihike seati algkristliku lihtsuse juurde naasmine ja ka nõuet kaotada kirikute maavaldused ja kirikumaksud. Tsehhi:reformatsiooni põhjused- vastuolud sakslaste ja tsehhide vahel, katol.kirik võttis liigselt makse
See oli eestlaste muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi. Taani ja Rootsi sekkumine-Taani oli tollane Läänemere valitseja korraldanud üksikuid retki Eesti aladele juba varem, kuid 1219.a sõjaretk oli senistest suurejoonelisem ja selle eesmärgiks oli Eestis kindlalt kanda kinnitada. Samal ajal üritas Eestis oma osa haarata Rootsi kuningas, kes rajas 1220. A tugipunktiks Lihula linnuse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Rootsi vsplaanid nurjati.ägi löödi ja nende vallut Allajäämise põhjused- Sõda oli kestnud 20 aastat. Sõjaline ülekaal vaenlaste poolel. Eestlastel polnud ühtegi kindlat liitlast. Puudu tuli elavjõust. Taani ja Rootsi sekkumine. Vallutajaid toetas roomakatoliku kirik. Maakondade vahel koostöö nõrk. Venelaste rüüsteretked. Vana-Liivimaa piiride kujunemine-Kui Eesti ala oli vallutatud, suunasid ordu ja Riia piiskop rünnakute põhiraskuse lõunasse.1290. aastal andsid alla semgalid.Selelga oli Liivimaa sõda lõppenud
Põhjamaades - Rootsis ja Soomes hakkas sätestatud (kirjutatud)õigus kõrvale tõrjuma vana tavaõigust juba XIV-XV saj Kuid kirjutatud õiguse sisu oli peamiselt vana romaani-germaani põhi, mille mõjutused tulid varaseimal perioodil kanoonilise õiguse kaudu ning pärast seda alates XVIIsajandist ülikoolide vahendusel. Eesti alal toimus õigussüsteemi ning õiguskorra areng spetsiifiliste erisustega. Eesti algupärase (muinasaegse)tav aõigus e tõrj us järsu mur ranguna kõrvale vallut aja te õigus , mis tugine s rom aani-germaani alu s el e nii kanoonilise Kui ilmaliku õiguse valdkonnas. Kui Soome on sajandeid oma õiguskorda saanud mõjutusi Rootsikaudu ja hiljem üsna mõõdukalt Vene tsaariimpeeriumilt, siis Eesti alal on kuni Põhjasõjani toiminud mitmeteEuroopa rahvuslike õiguskordade mõju (tuletagem meelde Eesti ala killustavat jaotamist eri vallutajate vahel pärast kaotust muistses vabadusvõitluses ning järgnenud sõdasid ja vallutusi). Tulemusena
Tradits Austria on heterogeenne. Austria oli universaalriigi ideoloogia edasikandja. Valitsejavõim Austria aladel tugevnes. Austria suudab edukalt võidelda ka Türgi ekspansiooni vastu. Uusajal on suurriik ka Rootsi (1561 1721). Suurriigiks saadi tänu ressursside efektiivsele kasutamisele. Palgasõjaväe asemel kasut talupoegi. Suurriigi rajaja on Gustav II Adolf (1611 1632). Rootsi tugevnemisele aitas kaasa ka naabrite nõrkus. Taanilt vallut Lõuna-Rootsi, Poolalt Liivimaa ja Venemaalt Ingerimaa. 1648 saadi Saksamaa põhjaosa alad. Oluline oli ka 1617 nelja seisuse riigipäev. Põhjusteks miks suurriik lagunes oli Rootsi ressursside vähesus ning Põhjasõja tagajärjel lakkas lootsi suurriik olemast. Teine ajutine suurriik oli Holland. 17. saj oli Hollandi kuldajastu. Varauusajal kuulus Holland Hispaania koosseisu. Vastureformatsiooni tagajärjel hakkas Holland 1568 mässama
Loovut – tsessioon: rahumeelne loovut ühelt riigilt teisele; rahulepingu osa. Poolte tahe. Okupeerimine – okupats: võimalik ainult terra nullius’e (eikellegimaa) puhul. Riigi poolt. Põlisel haldamisel tekk õ – proskriptsioon e igamine: terr omandatud õiguspäratult või pole võimalik tõend terr õiguspärast hõivamist. Maa ei ole eikellegimaa. Suverääni nõusolekut eeldatakse. Pole eristatav okupatsioonist. Vallut – anneksioon: jõuga ähvardamise või jõu kasut teel. Vastuolus rv-se õ-ga. Adjudikatsioon: omandam/loovut rv-se kohtu või organisats otsuse alusel. Rahvas Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis täh kodanikule nii õigusi kui kohustusi. Sellega võimalus riigi kaitsele, kui tema õigusi välismaal rikut. Kodakondsuse kaot võimalik loobumise, tühistamise või äravõtmise järel. Omandatakse: Ius sanguinis e vereõ pm
(lõuna-prantslased) ja Taranto Bohenond ning Apuulia Tankerd (Lõuna-Itaalia normannid), jõuavad Väike-Aasiasse. Augustis 1097 vallutavad ristisõdijad Konya (Rumi ehk Ikonioni ehk türklaste pealinn) 1098 ristisõdijad vallutasid Antiookia 15. juuli 1099 ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma tormijooksuga ja korraldasid seal massilised tapatalgud. 1096-99, rahva ristivägi, Peetrus Eremiit,põhjaprantslased,lõunaprantslased,lotringlased-flaamid,L-I normannid, vallut. Antinookia&Jeruusalemm Ristisõdijate riigid: Jeruusalemma kuningriik, selle piires ka Triipoli, Antiookia ja Edessa krahvkonnad (olid tegelikult Jeruusalemmast iseseisvad). Ristisõdijad tõid Pühale maale kaasa Prantsuse feodaalkorra ja juurutasid selle seal. Ehitati palju kindluseid. Rüütlite saagiahnus ja omavahelised tülid põhjustasid riigikeste ebastabiilsuse ja nõrkuse. ristisõdijate riigid püsisid vaid seetõttu, et ümbritsevad muhhameedlaste riigid olid nõrgad.
veel midagi arvata. Uus sõda puhkeb 1656 aastal. Kolmandal juunil tulevad ven e väed üle Ingverimaa piiri, viiendal juunil vallutatakse Neva jõe suudmes Nyeni linn. Sõjal teine suund , juuni lõpus tuleb tsaar Aleksei Mihhailovits, hakkab liikuma Riia suunas. Vallutab mitmeid sõjalisi tugipunkte, augustis hakkab piirama Riiat. Riia jäi võtmata. Juuli lõpus 1656 langevad nii Vastselinna kui Kirumpe, venelased on Tartu all. Teel oli vallut ka Kastvere., linna hakatakse ka suurtükkidest pommitama. Linn oli üsna hästi kindlustanud, kuid probleem selles, et tartus oli väga vähe mehi. Katsed saada mehi Eesti ja Liivimaalt juurde ei õnnestunud. Need kes tulid ei pääsenud veene piiramisrõngast läbi. Lgavad läbirääkimised, 12 okt 1656 sõlmitakse Tartu kapitulatsiooni akt. Nähti ette Rootsi garnisonidele antakse luba täisrelvis koos vallasvaraga lahkuda. Ka tartlastele garanteeriti senised privileegid.
Laenukulu laenu saaja poolt laenatava raha eest makstav hind, mõõdet %-na algsummast (intress) 3.1.8.2 41. Investeerimissoov. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid. Investeeringute rahaallikad. Investeeringute vajadus e investeerimissoov- tekib: 1.Ettevõtte rajamiseks (uusettevõte) 2. Olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks (võimsuse suurend, uute toodete juurtut, uute turgude vallut) 3.Ettevõtte rekonstrueerimine (olemasoleva kapitali asend kaasaegsemaga) 4.uurimis- ja teadusprojektid (uute toodete/tehn väljatöötamiseks) 5.Keskkonna kaitselised projektid (puhastusseadmed, kk sõbralik tehn väljatöötamiseks) Invest otsuseid mõjut tegurid: 1.laenuprotsent (reaalne, nominaalne, inflatsiooon) 2.tulevikuootused st milliseks kujunev tuleviku kulud, praegu tehtav kuludega 3.hinnad (tootmistegurite praegused hinnad, hindade üldine tõus) 4
annaabi.ee 
