nõustab, aitab lepinguid sõlmida jne. Virtsu konkreetse näite baasil arvan, et meie pangateenuste valik Virtsu elanikkonnale laieneb tänu sellele, et oleme koos vallaga otsustanud, et parim lahendus on ATMi asemel pangabuss," rääkis Ilisson. Kokku on pangal plaanis sel aastal teisaldada 32 automaati, millest umbes kümme on neid, mille asukohta muudetakse. Vald saab ise pangaautomaadi tellida Saaremaa tänane maavanem Kaido Kaasik lahendas Valjala vallavanemana sularahaautomaadi puudumise selliselt, et tellis ise valda automaadi kui sotsiaalprojekti just eakamatele kohalikele. "Tõsisem probleem tekkis siis, kui pensionikanded enam ei hakanud koju tulema. Algul oli kokkulepe Saaremaa Tarbijate Ühistuga ja kauplus pani üles terminali, kus sai raha välja võtta. Aga sularaha osakaal poodides järjest väheneb ja kauplusel pole olnud alati piisavalt vahendeid, et raha välja maksta," selgitas Kaasik.
peab ületama üleriigiliselt 5% künnise. Kui mõni juba valituks osutunud liige lahkub Riigikogust või langeb välja (näit kinnitatakse valitsuse liikmeks, haigestub, sureb jne), tuleb samast nimekirjast ja samast ringkonnast asemele järgmine kandidaat, kellel oli kõige suurem võrdlusarv. Kui näiteks minister tuleb Riigikokku tagasi, arvatakse asendusliige Riigikogu liikmete seast välja. Kui aga mõni Riigikogu liige asub tööle näiteks linnapea või vallavanemana, siis tal pole enam õigust tulla tagasi Riigikogu liikmeks. KOV VALIMISED Kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis praegu iga nelja aasta järel oktoobrikuu kolmandal pühapäeval. Varem, aastail 19932002 toimusid need iga kolme aasta järel. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18aastaseks ja kelle püsiv elukoht on vastavas vallas või linnas. Samuti on hääletamisõigus
5) ajateenistuskohustuse täitmine; 6)aeg, mil Eesti välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolevale mittetöötavale abikaasale makstakse abikaasatasu; 7) ametis olemine Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanemana või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana; 8) avalik-õigusliku ameti pidamine sõltumatu isikuna; Teatud töötutelt ei nõuta varasemat hõivatust tööga või tööga võrdsustatud tegevusega Nimetatud töötud on need, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva: 1) kasvatanud ühe vanemana või eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni;
vanavanaemadest või isegi veel kaugemale. Ma tänan kõiki, kes aitasid mind selle töö valmistamisel: oma vanaema, isa, ema ja loomulikult juhendajat. 4 I peatükk MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema1 Minu vanaema isapoolne vanaisa oli Hans Lebreht. Ta sündis 1850. aastal Lääne-Virumaal Eestimaa kubermangus. Hans töötas vallavanemana lühikest aega. Minu vanaemal ei ole andmeid tema vendade ja õdede kohta. Minu vanaema isapoolse vanaema eesnimi oli Miina. Hans ja Miina laulatati Lääne-Virumaal (vanaema ei tea täpselt millal ja kus). 1880. aastal rändasid nad Venemaale, kuna lootsid saada maad. See väljarändamine oli Virumaal juba nö teine lahkumise laine, mis viis enamuse minejatest 1880-1890.aastatel - II väljarändamine Venemaale- Tobolskisse ja Peterburi.2 Hans ja Miina elasid Peterburi kubermangus Gatsina
võrdlusarvudega kandidaadid. Võrdlusarvu suurus sõltub sellest, kui palju erakond kogu riigis hääli kogus ning kandidaadi asukohast üleriigilises nimekirjas. Kui mõni juba valituks osutunud liige välja langeb (näit kinnitatakse valitsuse liikmeks), tuleb samast nimekirjast asemele järgmine kandidaat. Kui näiteks minister Riigikokku tagasi tuleb, arvatakse asendusliige riigikogu liikmete seast välja. Kui aga mõni riigikogu liige asub tööle näiteks linnapea või vallavanemana, siis tal tagasipöördumise õigust riigikokku ei ole. Kohalike volikogude valimised Kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis iga nelja aasta järel oktoobrikuu kolmandal pühapäeval. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18- aastaseks ja kelle püsiv elukoht on vastavas vallas või linnas. Samuti on hääletamisõigus ka välismaalastel, kes elavad Eestis alalise elamisloa alusel ning kes on vastavas linnas või vallas elanud
mõnikord raske eristada kohapealsest riigihaldusüksusest. Peamisteks omavalitsuse tunnusteks said kohaliku esinduskogu olemasolu ja maksustamisõigus. Kohaliku omavalitsuse võimupiirid on eri kohtades erinevad. USAs ja Saksamaal on need suu- red, Prantsusmaal ja Jaapanis tunduvalt väiksemad. Ka esinduskogude suurus on suuresti erinev, USAs on need väikesed, Euroopas aga suured. Kohaliku valitsuse juht, keda valdavalt tuntakse linnapea või vallavanemana, 22 valitakse enamasti esinduskogu poolt. Tavaliselt on nad ametis üks või kaks ametiaega, Prantsusmaal kauem. Kohaliku täitevvõimu ametnikke võetakse enamasti tööle konkursi korras. Kohalike omavalitsuste maksustamisõigus on enamasti piira- tud, tavaliselt on maksustatud kinnisvara, sest seda ei saa kõrge maksu eest põgenedes teise omavalitsusüksusse viia
Võrdlusarvu suurus sõltub sellest, kui palju erakond kogu riigis hääli kogus ning kandidaadi asukohast üleriigilises nimekirjas. Kui mõni juba valituks osutunud liige välja langeb (näit kinnitatakse valitsuse liikmeks), tuleb samast nimekirjast asemele järgmine kandidaat. Kui näiteks minister Riigikokku tagasi tuleb, arvatakse asendusliige riigikogu liikmete seast välja. Kui aga mõni riigikogu liige asub tööle näiteks linnapea või vallavanemana, siis tal tagasipöördumise õigust riigikokku ei ole. Kohalike volikogude valimised Kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis iga nelja aasta järel oktoobrikuu kolmandal pühapäeval. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht on vastavas vallas või linnas. Samuti on hääletamisõigus ka välismaalastel, kes elavad Eestis
5) ajateenistuskohustuse täitmine; 6)aeg, mil Eesti välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolevale mittetöötavale abikaasale makstakse abikaasatasu; 7) ametis olemine Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanemana või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana; 8) avalik-õigusliku ameti pidamine sõltumatu isikuna; Teatud töötutelt ei nõuta varasemat hõivatust tööga või tööga võrdsustatud tegevusega Nimetatud töötud on need, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva: 1) kasvatanud ühe vanemana või eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni;