õigused. 3. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidevabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama. 4. Ajutisele valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik poliitilised vangid tulevad otsekohe vabastada. 5. Linna-, maakonna- ja vallaomavalitsuse asutused kutsutakse viibimata oma vägivaldselt katkestatud tööd jätkama. 6. Omavalitsuse all seisev rahvamiilits tuleb avaliku korra alalhoidmiseks otsekohe elusse kutsuda, niisama ka kodanikkude enesekaitse organisatsioonid linnades ja maal. 7. Ajutisele Valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata seaduse-eelnõu välja töötada maaküsimuse, töölisteküsimuse, toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste lahendamiseks laialdastel demokratlistel alustel.
maakonnaomavalitsuselt kulusid, määruste andmine käesolevas ja teistes seadustes ettenähtud asjades, alevike, suvitus, ja ravitsusasulate ja muude asulate ja kohtade maa-alade liigituskavade, ehituspiirkondade ning ehitusplaanide määramine ja muutmine , maakonnaomavalitsusse ja maakonna elanikkonda puutuvais küsimustes sooviavaldustega esinemise otsustamine jne. Kirjutan ka natuke vallaomavalitsusest, millega see põhiliselt tegeleb: valitseb vallaomavalitsuse heaks ettenähtud makse ja koormatisi, vallaomavalitsuse varasid, hoolitseb valla elanike toitlustamise ja korteriolude eest, korraldab valla elanike varustamist kütteainetega ja teostab töövahetalitust, samuti korraldab ja arendab kohalikke teid ning aitab kaasa posti, telegraafi ja telefoni korraldamisele valla, hoolitseb rahvahariduse eest; asutab õppe- ja kasvatusasutisi, hoolitseb koolimajade ehitamise ning õppe- ja kasvatusasutiste maaga ja
Karksi, Polli ja Pöögle kirjutajakoht, kandideeris ta sinna ja valiti ametisse. Ta asus elama Polli, mis oli asendilt kõige sobivam koht. See jäigi kirjaniku asupaigaks enam kui kümneks aastaks. Pollis vallakirjutajana kujunes Kitzbergi kohapealseks selstkonnategelaseks, kes harrastas aeg-ajalt ka kirjmahe tööd. Kitzberg hakkas tundma ennast juba kindlal järjel olevat, aga siis tekkis ootamatu olukord, mis pani teda taas aastaiks ametit ja kohta otsima. 1889. aastal kohtute ja vallaomavalitsuse reform määras asjaajamise keeleks kõrgemate instantsidega vene keele. Kuna Kitzberg seda ei osanud, tuli tal 1891. aastal loobuda vallakirjutaja kohast. Ta sai veel aasta kohtukirjutajan edasi tegutseda, kuid siis pidi ta lõplikult lahkuma kohaliku omavalitsuse teenistusest. Polli-ajaga on seotud veel teine raske hoop kirjaniku elus. Purunes nooruse-ennatuses sõlmitud abielu, mida Kitzberg elas üle väga raskelt
1872 Asutatakse Eesti Kirjameeste Selts. Esimene president Jakob Hurt. 1878 Viljandis hakkab ilmuma ajaleht ,,Sakala" 1882 Sureb C. R. Jakobson 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS i sinimustvalge lipp 1887 Venestamise käigus viiakse rahvakoolid vene õppekeelele 1889 Talurahvaasutuste reformiga kärbitakse tunduvalt vallaomavalitsuse õigusi. Asjaajamine viiakse eestis üle vene keelele 1896 J. Tõnisson kutsutakse tartusse ,,Postimehe" toimetajaks 1901 Tallinnas alustab ilmumist ajaleht ,,Teataja" 1904 Tallinna linnavolikogu valimistel saavutavad eestlased valimisliidus venelastega võidu. Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts 1905 Avalikkuse ette jõuab kultuurirühmitus ,,Noor Eesti" 16
1866.aastal uued seadused. Valla kõrgeimaks võimuks oli valla omavalitsus ning tähtsaimaks meheks vallavanem, kes omas politseivõimu ja õigust määrata trahve. Täiskogu valis volikogu, mis otsustas maksude ja koormiste üle ning koostas valla eelarve. Vallavalitsuse moodustasid vallavanem koos abilistega. Vallavalitsus oli täidesaatev organ, lisaks sellele oli tal õigus palgata vallale vajalikke inimesi (vallakirjutaja, koolmeister, rõugetepanija). Vallaomavalitsuse koosseisu kuulus ka vallakohus. 7. Tööstuse areng: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted. 19.sajandi 20.-30.aastail algas Eestis tööstuslik pööre. Sajandi lõpuks olid tähtsaimateks tööstusharudeks: Tekstiilitööstus: Narva linavabrik, Narva kalevivabrik, Kreenholmi Manufaktuur (1858), Balti puuvilla Manufaktuur, Sindi kalevivabrik, Kärdla kalevivabrik.
kellel ei olnud ülenevaid ega alanevaid sugulasi; Igaks mihklipäevaks kogukonna abivajajate nimekirjad ja abimäärad Ühiskondlik töö töövõimelised vaesed Aadlike ja vaimulike hoolekanne oli eraldi Abi andmise juhuslikkus Kogukondlik vaeste hoolekanne Hoolekanne 19. sajand Hoolekanne läks kogudustelt (mõisnikelt) üle valdadele; 1866 aastal vastu võetud vallaseaduse põhjal pidi iga vald ise oma vaeste ja abivajajate eest hoolitsema. Vallaomavalitsuse vastutusel olid muuseas politseiasjad, rahvakoolid ning haigete ja vanade hoolekanne Külakorda käimine ja vaeste oksjonid; Maksusoodustused talupoegadele; Linn hoolitses oma vaeste eest ise; Vaestele abiandmise vormid (19. saj) Vallavaese õigus käia külakorras ja talupoegade kohustus anda peavarju ja elatist; Vaeste abistamise vormid: Abi andmine koju nt toit ja küttepuud; Perekondadesse hoolekandele paigutamine: vaeste oksjonid ja külakord, maksusoodustus
kollegiaalse täitevorgani. Valitsus ei omanud volikogu suhtes autonoomset pädevust. 1926. a-st ei kuulunud vallasekretär enam vallavalitsuse liikmete hulka. Alates 1933. a uus suund: - maaomavalitsuste kaotamine - keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus) - monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile 1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu KOVi pädevus Vallad: - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine - perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine - mitmesuguste tunnistuste väljastamine
Probleemid tekkisid, kuna orjadel ei olnud maad, tekkisid rahutused. 1840- loodi uus talurahva seadus Liivimaal, täiendati 1849, 1860 täiendati veel. Eestimaal 1856 uus talurahva seadus, Saaremaal 1865. Uued seadused keelasid talumaid mõisastada; lõid eeldused üleminekuks raharendile ja talude päriseks ostmisele; kehtestasid maarahva jaoks tänapäevaseid tsiviilõigusnorme. Talupoeg oli uue seaduse kohaselt vaba. Ta võis minna kuhu tahtis, mõisnik ei olnud temast enam huvitatud. 1866 vallaomavalitsuse seadus, millega suurendati talurahva omavalitsuslikke õigusi ja eraldati talurahvas mõisahärra võimust. Kohaliku õiguse allikad olid äärmiselt mitmekesised. Allikad olid oma sisult ja päritolult kooskõlastamata. 1830.a alustati kohaliku õiguse kodifitseerimisega (Samson von Himmelstierna). 1845 Balti seaduste kogu- kaheköiteline. I köide sisaldas seadusi valitsusasutuste kohta, kohtuasutuste ja ka kiriku asutuste kohta. Talupoegade kohta käivaid asutusi ei olnud mainitud
ühisuste-, liitude- ja streigivabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peava Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus peab välja töötama. Ajutisele valitsusele tehakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanike julgeoleku kaitseks. Kõik poliitilised vangid tuleb otsekohe vabastada. Linna-, maakonna- ja vallaomavalitsuse asutused kutsutakse viibimata oma vägivaldselt katkestatud tööd jätkama. Omavalitsuse all seisev rahvamiilits tuleb avaliku korra alahoidmiseks elustada, niisama ka kodanike enesekaitse organisatsioonid linnades ja maal. Ajutisele valitsusele tehakse ülesandeks viibimata seaduse- eelnõu välja töötada maaküsimuse, töölisteküsimuse, toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste lahendamiseks
Valitsus ei omanud volikogu suhtes autonoomset pädevust. 1926. a-st ei kuulunud vallasekretär enam vallavalitsuse liikmete hulka. Alates 1933. a uus suund: - maaomavalitsuste kaotamine; - keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus); - monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile. 1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu 3.4. Kohaliku omavalitsuse pädevus Vallad: tähtsamateks ülesanneteks oli - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine - perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine
annaabi.ee 
