Kõik kohalikud omavalitsused vajavad eesmärke, millega püüdelda arenemist toetada omavalitsuse alla kuuluvaid elanikke. Et oleks paigas visioon ja missioon, on kohalike omavalitsuste areng määratletud arengukavaga. Kohaliku omavalitsuse arengukava on reguleeritud Kohaliku omavalitsuse seadusega. Arengukava koostamisel püstitatakse visioon ja missioon, mis omakorda aitab koostada tegevuskava ja see aitab määratleda arengukava perioodi. Arengukava on valminud erinevate huvigruppide, 12 vallaelanike, vallaametnike, volikogu liikmete ja komisjonide koostöös. (Võru valla…) Arengukava koostamisel on arvestatud valla asukohta maakonnas: vald piirab rõngana maakonnakeskust Võru linna, mistõttu on vallal linnaga palju kokkupuutekohti nii majanduses, sotsiaalsfääris, meditsiinis, tervishoius kui ka kultuuri- ja hariduselus. Uurimisülesanded: selgitada Võru valla peamised arengusuunad; analüüsida 2015 aasta tegevuskava;
Haldusreform Viimasel ajal on nii meedias kui muidu ühiskonnas palju arutletud küsimuse üle kas haridusreform on tingimata vajalik. Üldiselt mõistetakse küll selle reformi vajalikust, kuid samas leitakse palju vastuväiteid. Mina, kui selle ühiskonna liige, kuulun samuti selliste inimeste hulka, kes leiab haldusreformil nii häid kui halbu külgi. Järgnevalt püüangi oma väiteid põhjendada. Üldiselt olen ma igati nõus haldusreformi sisu ja eesmärgiga, et omavalitsuste ühinemine suuremateks omavalitsusteks suurendab nende toimetulekuvõimet ja nende poolt pakutavate teenuste kvaliteeti. Siseministeeriumis viidi 2001. aastal läbi ka haldusreformi vajalikkust tõendav uuringu tulemusel selgus, et suuremate omavalitsuste teke vähendab kontrastseid erinevusi omavalitsuste vahel, tasakaalustab nende tulusid ja kulusid ning sotsiaalset koormust. Ka mina, leian, et haldusreformi tulemusen...
1 Rahvaarv ja selle muutumine Seisuga 01.01.2012 on Harku valla rahvaarv 12 820. See rahvaarv püsib baasstsernaariumi korral stabiilne ja olemasolev rahvastik on jätkusuutlik ka tulevikus. Selle põhjuseks on varasemast sisserändest tingitud noor rahvastik. Rändestsenaariumi korral kasvab rahvaarv aga märkimisväärselt, 80% võrreldes 2006. aastaga. Esimene täpsem ülevaade valla elanike arvust pärineb aastast 1885, mil elanike arvuks loeti 1375, neist 663 meest ja 712 naist. Vallaelanike hulgas oli 82 päriskohaomanikku, 34 rendikohaomanikku ja 56 vabadikku. 1910. aastaks oli kohapidajate arv tõusnud 353-ni. 1922. aasta detsembri rahvaloenduse andmeil oli vallas 3339 elanikku (1645 meest ja 1694 naist) ja 1934. Aasta rahvaloenduse põhjal 3199. Viimase kümne aasta jooksul on valla elanike arv mitmekordistunud kui 1997. aasta alul elas Harkus 5013 inimest, siis 2007. aasta juulis ületas vallaelanike arv 10 000 piiri. Eesti ühe suurema ja kiiremini areneva omavalitsuse
viljaelevaator, mis mahutab 50 000 tonni teravilja või rapsiseemet. Sõmeru vald on rikas ka maavarade poolest. Maapõu peidab endas suuri põlevkivi- ja fosforiidivarusid. [2] 2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES [3] 1.jaanuari 2016 seisuga on rahvastikuregistri andmetel vallas kokku 3460 inimest, neist 1710 meest ja 1750 naist. Vallaelanike arv on vähenenud möödunud aastaga võrreldes 32 inimese võrra. Sõmeru vallas sündis 2015. aastal 42 last, suri 30 inimest. Jooniselt on näha, et noorte inimeste osakaal on rahvastikupüramiidis 14 kuni 24 aastatel väike, mis on kindlasti tingitud 5 noorte suurtematesse linnadesse õppimaja elama minemisega, kuid see omakorda tekitab elanikkonna vananemise. 3
viljaelevaator, mis mahutab 50 000 tonni teravilja või rapsiseemet. Sõmeru vald on rikas ka maavarade poolest. Maapõu peidab endas suuri põlevkivi- ja fosforiidivarusid. [2] 2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES [3] 1.jaanuari 2016 seisuga on rahvastikuregistri andmetel vallas kokku 3460 inimest, neist 1710 meest ja 1750 naist. Vallaelanike arv on vähenenud möödunud aastaga võrreldes 32 inimese võrra. Sõmeru vallas sündis 2015. aastal 42 last, suri 30 inimest. Jooniselt on näha, et noorte inimeste osakaal on rahvastikupüramiidis 14 kuni 24 aastatel väike, mis on kindlasti tingitud 5 noorte suurtematesse linnadesse õppimaja elama minemisega, kuid see omakorda tekitab elanikkonna vananemise. 3
turismiettevõtjate ja vallavalitsuse vahelist koostööd, korraldades ühiseid ümarlaudu ning vaadates üle ja parandades sihtkoha arengukava. Turismi osatähtsus linna/valla majanduses. Läbi turismivaldkonna arendustegevuste soovib Kernu vald kaasa aidata kohaliku tööhõive tõusule, väikeettevõtluse arengule ja kohaliku majanduskeskkonna elavdamisele. Turismivaldkonna arengu oluliseks osaks on kohaliku identiteedi ja elukeskkonna suurem väärtustamine vallaelanike poolt. 3 Turismi kui majandusharu tähtsus kogu Kernu vallas seisneb selles, et antud majandusharu loob uusi töökohti ja lisasissetulekuallikaid. Turism edendab piirkonnas ettevõtlust ning loob sihtkohale lisandväärtust. Võib väita, et turism kui majandusharu on Kernu vallas tagasihoidlikult arenenud. Tallinna lähedus on võimaldanud ettevõtjatele selles piirkonnas palju tõhusamaid tegevusi. Turismi arengut Kernu vallas
rehabilitatsiooniteenused on kõrgelt hinnatud nii kohalike kui ka turistide poolt. Vallas on kaks kooli ja lasteaed ning tegutseb muusikakool. Noorte jaoks on valminud Värska Avatud Noortekeskus ja katusealune ekstreemspordiväljak. Värska gümnaasiumis ja lasteaias on probleemiks laste vähenemine (vähesus). Eesmärgiks on vaatamata laste vähesusele säilitada Värska Gümnaasium, kui ainuke gümnaasium Setomaal. Vallas tegutseb 29 huvialaringi ja taidluskollektiivi, mis on piisav vallaelanike jaoks. Sellest lähtuvalt võib öelda, et sotsiaalse infrastruktuuri vajadustekasv eri teenuste lõikes ei ole vajalik. Kui vaadata vanuseklasside kasvutempot ja noorte lahkumist vallast, siis pole vajadust maa/ruumi järele teenindussfääri tarbeks. Teenindussfäär sõltub eeskätt sobilike vanuseklasside olemasolust ja inimeste sissetulekust. 19 8. Geograafiline asend
komisjone informatsioonilise materjaliga; 7. teeb koostööd sotsiaaltööga tegelevate organisatsioonidega; 8. juhendab ja kontrollib valla sotsiaalosakonna tööd; 9. korraldab humanitaarabi ja heategevuse suunamist tõeliselt puudustkannatavatele inimestele; 10. korraldab volikogu määrusega sotsiaalosakonna pädevusse antud sotsiaaltoetuste maksmist; 11. korraldab lähedasteta jäänud vallaelanike matmist; 12. selgitab välja laste kooli toidurahade maksmise vajaduse ja korraldab raha ülekanded; 13. korraldab laste jõulukingitused ja organiseerib nende kättesaamise; 14. koordineerib valla pensionäridele valla bussides ja saunades kehtivad sooduskaartide väljastamised; 15. korraldab valla õpilaste sõidupiletite väljamaksmist; 16. korraldab toimetulekutoetuse maksmist ja esitab nõutavad aruanded; 17. koordineerib narkomaania ja HIV ennetustegevust; 18
(üldakid) 68. Kohaliku esinduskogu valimiste põhimõtted: volikogu suurus, kandideerimisõigus, hääletamisõigus, nimekirjad. Volikogu suurus vähemalt 7 liiget (oleneb elanike arvust). Hääletamisõigus kohalikul elanikult alates 16. ea. Kanideerida võivad kohalikud elanikud alates 21. ea. Nimekirjad: üksikkandidaat, valimisliit, erakonnanimekirjad. 69. Volikogu liige: õigused, kohustused, volituste lõppemine ja peatumine. Juhindus seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. Õigus: osavõtt volikogu tööst, info saamise õigus. Volitused lõppevad: elukoha muutus, tagasiastumine, eesti kodakonsuse kaotamine, kõrgeks riigiametnikuks nimetamine, kohalikuks ametnikuks niemtamine, tahtlik kuritegu, kaitseväelane. 70. VK struktuur (erinevate toimijate roll), pädevused, ainupädevuse olemus, õigusaktid- nende avaldamine ja jõustumine? VK töökorraldus põhimõtted ja tegutsemisvõimetus. *Fraktsioonid- erinevate ideloogiate esindjaad
Eestimaa kubermangus oli neli kreisi ehk maakonda - Harjumaa, Läänemaa koos Hiiumaaga, Jörvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnumaa, Saaremaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. Maakonnakeskused olid Kuressaare, Tallinn, Pärnu, Paide, Rakvere, Viljandi, Tartu. Maakondades puudus omavalitsus, see oli lihtsalt territoriaalne üksus. Vallad olid 1866a alates, sajandivahetusel 366 valda ja tasapisi vähenes, kuna neid ühendati. Vallad olid omavalitsusüksused. Vallaelanike hulka kuulusid vaid talurahvaseisus. Mõisarahvas jäi välja. Ka valla maad olid vaid talumaad. Valla täiskogu moodustasid kõik vallas elavad talu pärisperemehed ja maata rahva esindajad. Iga 10maata mehe kohta 1 esindaja. Valla volikogu valis esinduse. Linnade arv oli tookord 11. Valimisõigus oli jõukatel, kinnisvara omanikud, kes maksid linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused
määramine valitsuse kompetentsi. 1. jaan 1939 toimuski suur vallareform - kõik senised 365 valda likvideeriti ja nende asemel loodi 248 uut valda. Uute valdade loomisel lähtuti sellest, et valla territoorium peaks moodustama ühtse terviku, teiseks tuli arvestada muudatusi tõmbekeskuste osas, kolmandaks tuli arvestada sellega, et vallad oleksid piisavalt suured, et nad ei muutuks uuesti elujõuetuks. See tähendas seda, et elanike alampiiriks vallas oli 1500. Kui 20. aastatel oli vallaelanike keskmiseks arvuks 2500, siis nüüd see tõusis üle 3300. Kõige suuremad vallad olid jätkuvalt Petserimaal. Irboska vallas oli elanikke koguni üle 10 000. Kõigest 20 valda jäid selles reformis puutumata. Linnu oli Eestis enne iseseisvuse väljakuulutamist 10. Üks maakonnata linn - Paldiski. Napilt Eesti aladel jäi välja Narva ja Valga. Sellisel kujul püsis linnade arv kuni Vabadussõja lõpuni. Narva, Petseri ja Valga lisandus 1921. aastast?. Samas oli 20. sajandi
annaabi.ee 
