arvväärtus, seda rohkem hape dissotsieerub, st seda kangem on hape. pKa=-logKa. Puhverlahused. Vesilahused, mille pH ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. Koosnevad nõrgast happest ja tema soolast, omavad puhverdusvõimet umbes ühe pH ühiku piires happe pKa ümbruses. (bioloogilised puhvrid: karbonaatpuhver (vereseerumis jt rakuvälistes vedelikes pH 5,4-7,4); fosfaatpuhver (raku tsütoplasmas, uriinis pH 5,8-7,8); valkpuhver (veres pH 7-8); anseriinpuhver (imetajate skeletilihastes ja ajus). Henderson-Hasselbach'i võrrand. Puhverlahuse pH on määratud happe pKa väärtusega ja konjugeeritud aluse (prootoni aktseptor) ning happe (prootoni doonor) kontsentratsioonide suhtega pH = pKa + log10 [A-] / [HA]. 4. Termdünaamika esimene seadus: kõigi energialiikide summa süsteemis on jääv suurus. Konstantse ainehulga juures
A.Schmidti põhipanus-Eesti füsioloog, lõi maailmakuulsa verehüübimise teooria, pani aluse kliinilisele hematoloogia ja vereülekande edenemisele . Miks on vaja verd uurida-veri iseloomustab hästi terviklikku seisundit, mitmesuguste haiguste puhul muutub vere morfoloogia. Tähtsamad vere parameetrid-Määratakse hemoglobiini hulk, punaliblede settimise kiirus, loendatakse puna ja valgeliblede üldine arv, vaadatakse, et pH oleks 7,4 juures umbes, Puhversüsteemid-valkpuhver, vesinikkarbonaatpuhver ja fosfaatpuhver 69.Vererakud Klassifikatsioon-Punalibled, valgelibled, vereliistakud Funktsioon-hapniku transport, vere hüübimisel osalevad, antikehad Punaliblede omadused-hapniku transport kudedesse Vereloome organid-lootes eelkõige maksas ja põrnas, peale sündi pm luuüdis Erütropoetiini toime-toodetakse neerudes ja pisut maksas.ravitakse aneemiat jne Erütropoetiini toime regulatsioon- suurendab neurorakkude epoksia algust, kui hüpoksia lakkab,
Valgu molekulid on oma amino- ja karboksüülrühmade tõttu võimelised reageerima nii aluste kui hapetega ja võtavad ühe puhvrina osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest. · Osa globiine on hüübimisfaktorid · Vereplasma valkudest oleneb vereplasma viskoossus ning vereplasma valgud on organismile ka valgureserviks. Vere puhversüsteemid: · Vesinikkarbonaatpuhver, · Fosfaatpuhver ja · Valkpuhver, mille moodustavad vereplasma valgud kui ka erütrotsüütides asuv hemoglobiin. Vere hüübimine: · Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. · Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt,
(1) Vereplasma puhvesrsüsteemid on vereplasma puhvrid ja erütrotsüütides neis paiknev hemoglobiin. Puhversüsteemid aitavad tagada vere ja selle kaudu koevedelike ja kogu organismi happa-leelise tasakaalu suhtelist püsivust. Happe-leelise tasakaal oleneb vesinikioonide(H+) ja hüdroksiidioonide(OH-)kontsentratsioonist, mille korrutis on konstantne. Vereplasma puhversüsteemideks on vesinikkarbonaatpuhver (H2CO3/HCO3- suhtes 1/20), fosfaatpuhver (H2PO4-/HPO4/2- suhtes ¼) ja valkpuhver. Erütrotsüütides asuv hemoglobiin on oluliseks rakusiseseks puhvriks tänu suhteliseslt suurele histidiini sisaldusele. (1) Verelibled jagunevad erütrotsüütideks, leukotsüütideks ja trombotsüütideks ja nenede hulk on veressuur ja konstantne, kuna vavad ja hävinud rakus asendatakse vereloomeelundites uutega.Vere hüübimine on võimalik mitmete ensüümide kaasabil, mis aktiveerub 9
Valgu molekulid on oma amino- ja karboksüülrühmade tõttu võimelised reageerima nii aluste kui hapetega ja võtavad ühe puhvrina osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest. · Osa globiine on hüübimisfaktorid · Vereplasma valkudest oleneb vereplasma viskoossus ning vereplasma valgud on organismile ka valgureserviks. Vere puhversüsteemid: · Vesinikkarbonaatpuhver, · Fosfaatpuhver ja · Valkpuhver, mille moodustavad vereplasma valgud kui ka erütrotsüütides asuv hemoglobiin. Vere hüübimine: · Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. · Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt,
osalevate komponentide kõrge konsentratsiooni eest. Sellele lisandub veel soodne olukord, et selles "lahtises" süsteemis saab ventilatsiooni muutmise teel varieerida CO2 osarõhku ja sellega reguleerida pH väärtust. *Fosfaatpuhver selle süsteemi moodustavad anorgaanilised fosfaadid, milles ühealuseline fosfaat (H2PO4) on happeks ja kahealuseline (HPO4) korrespondeerivaks leeliseks. Veres on konsentratsioonid nii madalad, et puhverdamisefekt jääb väikeseks. *Valkpuhver vere puhverdamisele on tähtsad ioniseerivad aminohapete külgahelad, mille hulgas on eriti efektiivne histidiini imidasooltuum. Puhvervalkude hulka kuuluvad nii plasmavalgud, eriti albumiin, kui ka intraerütrotsütaarne hemoglobiin. *Hemoglobiini puhveromadused - Peaosa puhverdusvõimest langeb hemoglobiinile, kuna tema konsentratsioon on kõrge ja histidiini sisaldus suhteliselt suur. Hemoglobiinil on eriline
Valgumolekulid on oma amino-ja karboksüülrühmade tõttu võimelised reageerima nii aluste kui hapetega ja võtavad ühe puhvrina osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest. · Osa globiineon hüübimisfaktorid. · Vereplasma valkudest oleneb vereplasma viskoossus ning vereplasma valgud on organismileka valgureserviks. VERE PUHVERSÜSTEEMID Vereplasma puhversüsteemideks on: · Vesinikkarbonaatpuhver · Fosfaatpuhver · Valkpuhver, mille moodustavad vereplasma valgud kui ka erütrotsüütides asuv hemoglobiin. VERE HÜÜBIMINE ·Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. ·Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Verehüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikoolifüsioloogA. Schmidt, kelle esimesed selle alased tööd ilmusid 1861...1862. HÜÜBIMISE PÕHITETAPID
hoolitseb puhverdavates reaktsioonides osalevate komponentide kõrge konsentratsiooni eest. Sellele lisandub veel soodne olukord, et selles "lahtises" süsteemis saab ventilatsiooni muutmise teel varieerida CO2 osarõhku ja sellega reguleerida pH väärtust. *Fosfaatpuhver selle süsteemi mood anorg fosfaadid, milles ühealuseline fosfaat (H2PO4) on happeks ja kahealuseline (HPO4) korrespondeerivaks leeliseks. Veres on kontsentratsioonid nii madalad, et puhverdamisefekt jääb väikeseks. *Valkpuhver vere puhverdamisele on tähtsad ioniseerivad aminohapete külgahelad, mille hulgas on eriti efektiivne histidiini imidasooltuum. Puhvervalkude hulka kuuluvad nii plasmavalgud, eriti albumiin, kui ka intraerütrotsütaarne hemoglobiin. *Hemoglobiini puhveromadused - Peaosa puhverdusvõimest langeb hemoglobiinile, kuna tema konsentratsioon on kõrge ja histidiini sisaldus suhteliselt suur. Atsidoos on happe-aluse tasakaalu nihe happelisuse tõusu suunas keha vedelikes: vere pH<7,35
kõrge konsentratsiooni eest. Sellele lisandub veel soodne olukord, et selles "lahtises" süsteemis saab ventilatsiooni muutmise teel varieerida CO2 osarõhku ja sellega reguleerida pH väärtust. *Fosfaatpuhver selle süsteemi moodustavad anorgaanilised fosfaadid, milles ühealuseline fosfaat (H2PO4) on happeks ja kahealuseline (HPO4) korrespondeerivaks leeliseks. Veres on konsentratsioonid nii madalad, et puhverdamisefekt jääb väikeseks. *Valkpuhver vere puhverdamisele on tähtsad ioniseerivad aminohapete külgahelad, mille hulgas on eriti efektiivne histidiini imidasooltuum. Puhvervalkude hulka kuuluvad nii plasmavalgud, eriti albumiin, kui ka intraerütrotsütaarne hemoglobiin. *Hemoglobiini puhveromadused - Peaosa puhverdusvõimest langeb hemoglobiinile, kuna tema konsentratsioon on kõrge ja histidiini sisaldus suhteliselt suur. Hemoglobiinil on eriline tähtsus vere puhverdamisel veel, et ta muudab oma happelisust
annaabi.ee 
