Sarnaselt Valjala kirikuga rajati ka Kaarma kirik eestlaste muinaslinnuse lähedusse. Pühitsetud on ta Peetrusele ja Paulusele. Kaarma kirik on Valjalast pisut hilisem - võimalik, et ta ehitati pärast saarlaste 1261. a. ülestõusu. Kaarma algkirik koosnes pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja ühekorruseliest käärkambrist koori põhjaküljel. Ka siin puudus algselt torn - see ehitati alles 15. saj. I poolel ja oli esimene kirikutorn saarel. Kirik on ehitatud ebasoodsale pinnasele ning juba pikihoone ehitamise käigus arvatakse siin toimunud olevat katastroof. Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone
Abitult nikerdatud keerubi ja inglite figuurid altari ülaosas reedavad, et tegemist on siiski tisleriga, kellele skulptoritöö on üle jõu käinud. Hiljem lisatud maali "Kristuse taevaminek" autoriks on pärimuse kohaselt Ilpla mõisa rentnik Ludwig von Sass. Kaarma kirik Kaarma Peeter - Pauli kirik Sarnaselt Valjala kirikuga rajati ka Kaarma kirik eestlaste muinaslinnuse lähedusse. Pühitsetud on ta Peetrusele ja Paulusele. Kaarma kirik on Valjalast pisut hilisem - võimalik, et ta ehitati pärast saarlaste 1261. a. ülestõusu. Kaarma algkirik koosnes pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja ühekorruseliest käärkambrist koori põhjaküljel. Ka siin puudus algselt torn - see ehitati alles 15. saj. I poolel ja oli esimene kirikutorn saarel. Kirik on ehitatud ebasoodsale pinnasele ning juba pikihoone ehitamise käigus arvatakse siin toimunud olevat katastroof
1. EESTI RAHVAMUUSIKA Rahvamuusika on osa folkloorist ehk vaimsest pärimusest, mille all mõeldakse traditsioonilisi teadmisi ja kunstiloomingut, mida antakse edasi vahetu suhtlemise kaudu põlvestpõlve. Eesti rahvamuusika hõlmab eelkõige eestlaste vanemat muusikapärandit, mis peegeldab selgelt kultuurilist eripära. Rahvamuusika kõrval kasutatakse tänapäeval ka mõistet ,,pärimusmuusika", mille alla mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimus...
Näiteks soosis klassitsistlik iluideaal siledaid ja ühevärvilisi seinapindu ning keskaegne värvitoredus võõbati üle või mätsiti krohvi alla. Vanimad säilinud skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist. Valjala kiriku ümarkaarelist rikkaliku profiiliga lääneportaali romaanilik lanee ja abstraktne raidkivist ornamentika. Romaanipärane on ka sama kiriku ristimiskivi. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. Valjalast leiti 1970. aastate algul lubjakihtide alt figuraalsete maalingute fragmente, mis tõenäoliselt pärinevad 13. sajandi keskelt. 13.saj. maalingute osi võib näha ka Kaarma kirikus. 13. saj. Lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Kristuslapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14.saj. maali ja skulptuuriteoseid. Muhu, Karja ja Ridala kirikuis on säilinud maalide fragmente, neist
kuna ei leia teda. ,,Kihnu Jonn e Metskapten," ,,Lesk"(1960). Reisikirju: ,,Jäine raamat"(1959) Leenini preemia. Proosa: ,,Muhu monoloogid," kogumik ,,Kirjad sõgetate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alstab Smuul luuletajana ,,Karm noorus"(1946), ,,Mälestus isast." Poeem: ,,Staalinile" Aira Kaal Põidekandist. Ta suri 1980- algul. Kirj. Memuaare: ,,Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu ,,Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi Valjalast. Sündis 1916. valik kogu ,,Kauge hääl." Väga tark luuletaja. ,,Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirj luuletuse ,,Saaremaa valss." Poeem: ,,Talgud Lääne soos," ,,Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuuling Ülo kiitsakas abemeta, Jüri vastupidi. Ülo kirj tõsiseid asju Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan ,,Sõja jalus"(1974) Sakslaste küüditamine. Jüri kirj Abruka
Kuuendal piiremispäeval (03.03) tungiti läbi suurte takistuste linnusesse, rööviti see paljaks ja pandi põlema. Nüüd asus vägi Saaremaa tugevaima linnuse Valjala alla. Ümbruskonna külad rüüstati. Saarlased pakkusid rahu. Sakslased pidasid õigemaks minna läbirääkimisele, sest kaotused olid niigi suured. Sakslased ristisid kõigepealt vanemate vangivõetud pojad ning seejärel toimus üldine ristimine (inimesed ja linnuse õuel asuv kaev), mis kestis kolm päeva. Valjalast läksid preestrid koos saadikutega teistest kihelkondadest Saaremaa erinevatesse linnustesse ja korraldasid seal ka ristimise. Kõik pantvangid ja teised kristlastest vangid tuli saarlastel välja anda. Saaremaa oli sellega allutatud. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli lõpule jõudnud- reahvas on ristitud, Tarapite välja heidetud ja kurat meres ära uputatud. 21. Võitlus taanlastega. Tallinna lahing 1219. 1219. aasta juuni alguse paiku ilmus Tallinna lahele Taani kuninga Valdemar II
"Kihnu Jõnn e Metskapten," "Lesk"(1960). Reisikirju: "Jäine raamat" (1959) Leenini preemia. Proosa: "Muhu monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu "Kauge hääl." Väga tark luuletaja. "Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss." Poeem: "Talgud Lööne soos," "Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan "Sõja jalus"(1974) - Sakslaste küüditamine. Jüri kirjutas "Abruka lood", "Meretagune asi."
kuna ei leia teda. "Kihnu Jõnn e Metskapten," "Lesk"(1960). Reisikirju: "Jäine raamat" (1959) Leenini preemia. Proosa: "Muhu monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu "Kauge hääl." Väga tark luuletaja. "Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss." Poeem: "Talgud Lööne soos," "Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan "Sõja jalus"(1974) - Sakslaste küüditamine. Jüri kirjutas "Abruka lood", "Meretagune asi."
osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss" Ülo ja Jüri Tuulik Abrukalt. Ülo tõsisem, romaan "Sõja jalus" sõrulaste küüditamine II ms lõpus. Jüri peamiselt jutustused "Meretagune asi", Abruka lood, "Räim pisike kena kala" Albert Uustulnd "Tuulte tallermaa", "Acheroni jõgi" hea pillimees, nooti ei osanud
annaabi.ee 
