*menetleda ja vastu võta seadused *ratifitseerida välislepingud *kinnitada riigieelarve *kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid *kontrollida täitevvõimu tegevust; valitsuse ülesanded - *viia ellu riigi sise-ja välispoliitikat *juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel *koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid *suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust; riigikogu fraktsioon saadikurühmad; koalitsioon valitsusparteid; opositsioon parteid, mis pole valitsusega seotud; EV valitsuse koosseis valitsust juhib peaminister, liikmeteks on ministrid; EV kohtusüsteem mitmeastmeline kohtusüsteem; õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele; prokurör ehk süüdistaja, peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest; kaitsevägi koosneb - *maavägi *merevägi *õhuvägi; kaitseliit vabatahtlik
Valimiste ära jäämine v edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta hoiatab, et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemused määravad, millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Kolmandaks on valimised rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivüimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsusparteid lüüasaamine näitab aga kodanike eitavat suhtumist senisesse poliitilisse liini. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Neljandaks on valimistel ka hariv funktsioon. Kampaaniaperioodil tarbivad inimsed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Valimisõigus on üldine- enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust v rassist. Arusaam demokraatiast, kui rahva oma
Knesset Kongress Parlamento Bundestag Rikstag Seim Duuma Parlamendi formaalõiguslik struktuur(1) Fikseeritud seadusega parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (tööorganid alatised keskenduvad ühele valitsemisalale; ajutised komisjonid erakorralised küsimused Poliitiline struktuur oleneb erakondlikust kooseisust fraktsioonid (ühe erakonna saadikud moodustavad) koalitsioon (valitsusparteid) ja opositsioon (ei osale valitsuses). Muutub pärast parlamendivalimisi Parlamendi poliitiline struktuur(2) 1. Koalitsioon versus opositsioon. 2. Fraktsioon parlamendi mõlemad pooled moodustavad ka saadikurühmi e. fraktsioone. Aluseks ideoloogiline ühtekuuluvus. Fraktsioonid mängivad olulist rolli parlamendi töös. - algatada seaduseeelnõu Parlamendi ülesanded 1. Rahva huvide esindamine ja seaduseloome
Folketingis praktiliselt samaks. Taani valitsusse kuuluvad liberaalne partei Venstre ning paremtsentristlik Konservatiivne Rahvapartei.Valitsuskoalitsiooni toetab tugeva rahvusliku kallakuga Taani Rahvapartei. Peamised opositsiooniparteid on Sotsiaaldemokraadid, Sotsialistlik Rahvapartei ja Radikaalne Venstre. Anders Fogh Rasmusseni valitsus on püüdnud viia ellu liberaalsemat majanduspoliitikat, muuhulgas piiratakse maksukoormuse kasvu. Samas püüavad valitsusparteid muuta ühiskonna suhtumist liberaalsemaks ja individualistlikumaks. Kultuurivõitlus puudutab ka keskkonnakaitset ning immigratsiooni. Senine vastasseis ühiskonnas kulmineerus 2006. aasta algul pilapildiskandaali näol, mille käigus süüdati Taani saatkonnad Iraanis ja Süürias. Taani osaleb algusest peale praeguses Iraagi sõjas. Tõsi küll, 2003. aasta sissetungi ajal piirdus osalus vaid ühe allveelaevaga. Sügisel 2006 oli Iraagis umbes 500 Taani sõdurit.
• 3. PARLAMENDI ÜLESANNE ON järelevalve valitsuse üle. Otsese kontrolli vormid: • Õigus avaldada umbusaldust ministrile • Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel • Õigus vastu võtta seadusi, kuigi need erinevad valitsuse seisukohtadest • Ainuõigus vastu võtta riigieelarve ( raha valitsuse tegevuseks) • Õigus esitada ministritele arupärimisi Kaudse kontrolli vormid: • Valitsusparteid nõuavad parteilisele distsipliinile allumist oma partei ministritelt • Endiste parlamendisaadikutest ministrite kaudu tuleb valitsusse parlamendi tööstiil • Valijaskonna hääl kõlab parlamendis tugevamini kui valitsuses, valitsust või tagandada parlamendi poolt, kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine. • Menetlemine on parlamendi töö seadusega.
• 3. PARLAMENDI ÜLESANNE ON järelevalve valitsuse üle. Otsese kontrolli vormid: • Õigus avaldada umbusaldust ministrile • Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel • Õigus vastu võtta seadusi, kuigi need erinevad valitsuse seisukohtadest • Ainuõigus vastu võtta riigieelarve ( raha valitsuse tegevuseks) • Õigus esitada ministritele arupärimisi Kaudse kontrolli vormid: • Valitsusparteid nõuavad parteilisele distsipliinile allumist oma partei ministritelt • Endiste parlamendisaadikutest ministrite kaudu tuleb valitsusse parlamendi tööstiil • Valijaskonna hääl kõlab parlamendis tugevamini kui valitsuses, valitsust või tagandada parlamendi poolt, kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine. • Menetlemine on parlamendi töö seadusega. • Seaduse algatamise õigus on: valitsusel, Riigikogu komisjonil, fraktsioonil,
vastu. Sellest sissejuhatuste järel jutt tulebki. 2. Toit ja jook, kehakatted ja peavari, kogu isiklik toimetulek on tänapäevases kapitalistlikus ühiskonnas inimese enda vastutusel, aga riik peab looma seadusandluse näol raami, mis toimetulekut võimaldab ja õiglaselt toetab. See on valdkond, kus riik ja inimene (kodanik, elanik) on partnerid. Ilma majandustegevuseta riik ei püsiks, riigi aruka ja heatahtliku toeta majandus ei toimiks. Kuidas Eesti Vabariiki valitsenud valitsusparteid on selle partnerlusega hakkama saanud ja kuivõrd nad on üldse hoolinud inimeste toimetulekust, seda näitab iseseisvuse ajal umbes 100 000 Eestist väljarännanut ning hoolimatus näiteks maaeluga seotud majandusharude toimetuleku suhtes. 3. Kolmas inimese täisväärtusliku elu külg on seksuaalelu, laiemalt läheduse vajaduse mitmesuguste vormide realiseerimine. See peaks olema inimeste privaatsfäär, millesse riik ei sekku rohkem kui hädavajaliku seadusandluse näol, et
Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute (rahvasaadikute) vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Ühest küljest tähendab mandaat saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks valisid. Teisest küljest annab mandaat saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Valitsusparteid väidavad reforme tehes sageli, et kuna kodanikud valimistel nende poolt hääletasid, andsid nad sellega poliitikutele mandaadi, st kiitsid heaks just niisuguse poliitika. Kokkuvõtvalt võib öelda, et mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatlik poliitiline kultuur nõuab, et saadik käituks mandaadile vastavalt. 4 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1
annaabi.ee 
