EESTI NSV/ NÕUKOGUDE EESTI 1944 Saabusid punaarmee järel operatiivgrupid, kus alustasid nõukogude võimu taastamist. *Seadusandlikuks võimuorganiks ENSV ülemnõukogu *Täidesaatev võimuorgan Eesti NSV valitsus. *Tegelikuks valitsusorganiks oli Moskvale alluv EKP (Eesti kommunistlik partei) Partei juhti nim. I sekretäriks. Teda kontrollis II sekretär, kes määrati alati Moskvast ja oli muulane. *Kohalikke omavalitsusi hakati nim. Rajoonideks ja seal tegutsesid kohalikud partei kommiteed. Valdade asemel moodustati külanõukogud. Partei kaader e. Võimuliit koosnes algul nn. Juuni kommaritest (Venemaa eestlased, laskurkorpuse vetenarid jne.) Kohalike eestlaste osa parteis hakkas kasvama 1950ndatel
1917. aasta Eestis Veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tõttu tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, mida püüdsid ära kasutada eestlased. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska, hakati nõudma Eestile autonoomiat, mis saavutati märtsi lõpus. Valitsusorganiks loodi Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mille juurde kuulunud Maavalitsuse juhiks sai K.Päts. Vene ametnikud asendati eestlastega. Suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson), Eesti Tööerakond (J.Vilms), Eesti Maaliit (K.Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Sügisel vallutati sakslaste poolt Lääne-Eesti saared, Venemaa oli alla jäämas. Selleks ajaks oli
7) I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu II Enamlased võimul oktoober 1917 - veebruar 1918 Taust: 26.oktoobril teostasid enamlased e bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Pertogradis ja haarasid võimu. Poliitilised olud: 1) Vene bolsevikega seotud Eesti enamlased haarasid võimu Tallinnas juba 23.oktoobril (Viktor Kingissep, Ivan Rabtsinski), et tagada Petrogradi julgeolek riigipöörde ajaks 2) ametlikult sai kõrgemaks valitsusorganiks Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee (Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. (kaksikvõim) 3) 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Maapäeva otsused tunnistati sellega seadusteks. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule. Enamlased ajasid koosoleku laiali. 4) valiti Asutav Kogu, kuid enamlased saatsid ka selle laiali. 5) osa baltisakslasi otsis tuge ja abi Saksamaalt Enamlaste tegevus:
7) I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu II Enamlased võimul oktoober 1917 - veebruar 1918 Taust: 26.oktoobril teostasid enamlased e bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Pertogradis ja haarasid võimu. Poliitilised olud: 1) Vene bolsevikega seotud Eesti enamlased haarasid võimu Tallinnas juba 23.oktoobril (Viktor Kingissep, Ivan Rabtsinski), et tagada Petrogradi julgeolek riigipöörde ajaks 2) ametlikult sai kõrgemaks valitsusorganiks Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee (Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. (kaksikvõim) 3) 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Maapäeva otsused tunnistati sellega seadusteks. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule. Enamlased ajasid koosoleku laiali. 4) valiti Asutav Kogu, kuid enamlased saatsid ka selle laiali. 5) osa baltisakslasi otsis tuge ja abi Saksamaalt Enamlaste tegevus:
võrreldes kõik üksikisikud või isikuterühmad on relatiivsed, arvestatavad üksnes nende suhetes riigiga.“ Selle riigi kodaniku kohta ütles ta: „Fašistliku riigi kodanik ei ole enam isekas indiviid, kellel on antisotsiaalne õigus mässu tõsta ühiskonna seaduste vastu. Fašistlik riik oma korporatiivse korraga paneb inimese ühes tema võimetega produktiivsele tööle ja selgitab kohustused mis tal täita.“ Kõrgeimaks valitsusorganiks fašistlikus Itaalias oli Fašistlik Suurnõukogu, mille eesotsas oli Mussolini. See oli salajane või poolsalajane kõikvõimas riigiorgan, kus oli neli alalist liiget – Mussolini ja kolm Rooma-marssimise ninameest – teised, umbes 20 liiget, vaheldusid alatasa. Suurnõukogu tuli kokku salaja, tema istungid toimusid salaja. Kusagil ei räägitud ega kirjutatud midagi Suurnõukogus arutatust. Oli teada ainult niipalju, et kui
Neljale raamatule järgneb kaks lisa, millest esimene räägib õpetustest nekrutiandmise kohta ning teine sellest, kuidas mõista kohut, kui inimeste arv on suurenenud. 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduses on koos lisadega kokku 590 paragrahvi. 1.3. 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse autor ja tõlkija 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse töötas välja Eestimaa rüütelkond keskvalitsuse survel. Rüütelkond oli Eestimaa aadelkonna seisulik ühendus, mille kõrgeimaks valitsusorganiks oli maapäev. Seal valiti rüütelkonna juhtivad ametnikud, kinnitati kohalikud maksud ning koostati seaduseelnõusid, kus neil oli võimalus see esitada otse keisrile.3 Võrreldes teiste Balti kubermangude talurahvaseadustega, olid Eesti talupojad kõige rahulolematumad. Seetõttu andis Aleksander I käsu välja töötada uus seadus, mis ühtlustaks Eesti talupoegade olukorda Liivimaa omadega. 1811. aastal töötas rüütelkond välja Eestimaa talurahvaseaduse
Sõjaväereform mindi üle sõjaväekohustele; Hakati arutama hääleõiguse laiendamist; 17.02.2017 Põhjamaade ajalugu 13 Soome 19.sajandil 1809 sõmitud Hamina rahuga läksid Soome ja Ahvenamaa Venemaa koosseisu; 1809 Porvoo riigipäev; Soomes sai suurvürstiriik Venemaa koosseisus, Vene keisrist sai Soome suurvürst; Säilis senine õiguskord, luteri usk ja rootsikeelne asjaajamine; Soome sai oma keskvalitsuse ja riigikassa; Kõrgemaks valitsusorganiks sai Senat; Keisrit esindas kindralkuberner; Soomele anti tagasi varem Venemaale kuulunud alad (Viiburi); 1812 kuulutati pealinnaks Helsingi; Bürokraatia ajastu 1820.-1850.lõpuni ei käinud koos riigpäev; Võim oli riigiametnike käes; 1827 avati Helsingi ülikool; Rahvusluse tõus Algas ,,keelevõitlus'' - soome keel või rootsi keel? Soome keelele suuremat õigust nõudsid üliõpilased
Juliuste-Claudiuste valitsusaeg oli keisririigi õitsenguaeg jätkuvalt. Tuleb rõhutada et de jure ei olnud nende valitsuse ajal Rooma keisririik, vaid ametlikult oli vabariik: vabariigiaegsed ametid püsisid edasi ning ametite arv kasvas, senat säilis ning senaatorite arv kasvas jne, aga de facto oli siiski keisririik. Tiberiuse valitsuse ajal rahvakoosolek lakkab olemast, ametlikult teda laiali ei saadeta, aga seda ei kutsuta enam lihtsalt kokku. Kuigi senat vormiliselt jääb kõrgeimaks valitsusorganiks siis tegelik olukord on selline et keiser võtab endale ka tsensori ameti, sellega oli keisril võimalik senatit komplekteerida temale kuulekatest meestest, kui sattus mitte kuulekaid inimesi ka siis keisril oli võimalik neid ametist kõrvaldada. Pidevalt toimus ka konflikte senaatorite ja keisri vahel, seda eriti võimukate keisrite puhul. Senati opositsiooni mahasurumiseks oli keisritel mitmeid vahendeid: nt seadus keiserliku majesteedi solvamise kohta, selle
annaabi.ee 
