1992 1995 1997 1998 1999 Tulud 34,6 39,9 39,4 39,5 37 Kulutused 34,8 41,1 37,3 39,8 41,7 Ülddefitsiit/ülejääk -0,2 -1,2 2,1 -0,3 -4,7 Allikas: K. Kerem, 2000 Vastavalt OECD hinnangutele on valitsuskulutuste osakaal Eestis kõrgem kui maades, kus SKP tase on Eestiga ühesugune ja peaaegu sama kõrge kui Euroopa Liidu neis liikmesmaades, kus SKP on madalaim. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid leiavad, et valitsussektori kulutused on siirderiikides, k.a. Eesti, nende SKP-ga võrreldes liiga suured (WEO,2000). Vaatamata sellele, et Eestis on kehtestatud tasakaalustatud eelarve nõue, ei ole suudetud seda alati järgida. Tabeli 3 andmetest on näha, et kõige suurem eelarve defitsiit oli 1999
Fiskaalpoliitika peamised puudused: · Eelarvepuudujäägi tekkimine · Väljatõrjeefekt · Inflatsioonioht · Poliitiline surve eelarvele Langusperiood- SKT väheneb (valitsus üritab suurendada nõudlust). a) Vähendab makse- jääb raha rohkem tarbida b) Suurendab valitsuse kulutusi- nõudlus kasvaks Buumiperiood- majandus/SKT/hinnad tõusevad kiiresti (valitsus üritab majandust jahutada). a) Maksude suurendamine- jääb raha vähem tarbida b) Valitsuskulutuste vähendamine- väheneb nõudlus · Valitsus laenab avalikuselt- tõrjub eemale eralaenajaid · Intressimäärad tõusevad- laenuraha kallim Rahapoliitika (Keskpank mõjutab intressimäärasid ja ringluses olevat rahamassi) · Vabaturu operatsioonid (riigivõlakirjade ost/müük) · Diskontomäära muutused (keskpanga poolt komertspankadele antava laenu intressimäär) · Kohustusliku reservimäära muutused (13% s.e 14.11.11) FP & RP saab rakendada ka koos.
2.2. Nõudlusinflatsioon Põhjuseks on liignõudlus. nt välised või kodumaised (sh avalik sektor) sokid 2.3. Inertne inflatsioon Oodatav (ennetav) inflatsioon vastab teatud määral eelneva perioodi inflatsioonile ning kajastub pikaajalistes töö- ja finantslepingutes. 2.4. Majanduspoliitiline inflatsioon Põhjuseks on tihti ekspansiivne rahapoliitika, eelarvedefitsiidi finantseerimine. Nt hüperinflatsiooni põhjustab reeglina raha juurdetrükkimine valitsuskulutuste finantseerimiseks. 2.5. Välistest faktoritest tingitud inflatsioon põud, üleujutus, sõda 2.6. `Loomulik inflatsioon' Majanduste konvergentsiga seotud. KOKKUVÕTE Inflatsioon on ühiskondlik probleem, mis põhjustab tulu soovimatu ja ebaõiglase ümberjaotamise. See vähendab säästmishuvi ja majanduslikku efektiivsust ning põhjustab veel teisigi halbu ilminguid. Inflatsioon põhjustab vältimatult poliitilist retoorikat ning tekitab laenamisega seotud eetilisi probleeme
Kas majandusliku languse ajal tasub kulutusi suurendada ja kui jah, jah siis kui palju? ·Reageerimata jätmine?? Äärmiselt kahtlane. Kui reageerida, siis kuidas? Oleks vaja teada, kui palju mõjutab mingi otsus SKP taset. Siin ongi abiks multiplikaatorid. Multiplikaator näitab, kui palju muutub kogutoodang mis tahes sisendi muutudes: ·Multiplikaator = kogutoodangu muutus / sisendi muutus, ·Sisendiks on tarbimise muutus ja/või valitsuskulutuste muutus, investeeringute muutus jne.. 35 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Langus- ja SKP tühik E E=Q E Q C+I+G+ A C+I+G A+A Langustühik A
valitsussektori kulutustest ja maksudest 40. Likviidsuseelistuse teooria kohaselt kui hoida reaalraha pakkumine konstantsena, siis kogutulude suurenemine suurendab reaalraha nõudlust ning tõstab intressimäära 41. Kui Keynesi risti mudelis vähenevad 100 ühikut, siis plaanitud kogukulutused PE kõikidel kogutulu tasemetel: suurenevad vähem kui 100 ühikut 42. Keynesi risti mudelis, kus tarbimise piirkalduvus MPC=0,75, toob valitsuskulutuste kasv ühe miljoni rahaühiku võrra kaasa plaanitud kulutuste kasvu ……………… miljonit rahaühikut ning suurendab tasakaalu kogutulu ……………….. miljonit rahaühikut 1;4 43. Keynesi risti mudelis, kus MPC on tarbimise piirkalduvus, on avaliku sektori kulutuste multiplikaatori absoluutväärtus …………………. kui maksumultiplikaatoril: suurem 44. IS-LM mudeli mõlemaid pooli siduvaks muutujaks on säästumäär ning sellise mudeli esitas 1937
intressimäär .... : müüvad, tõuseb - KUI INTRESSIMÄÄR ON r1 siis ostavad; alaneb Hindeline test Teema 8 Arina 76. Vaadake joonist ning määrake kindlaks, millised on tasakaalutulu ning sellele vastavad kulutused. Need on: Y2 ja PE2 77. Vaata joonist. Selle kohaselt on intressimäära ja reaalraha nõudluse, pakkumise tasakaal vastavalt: r2 ja M2 /P2 78. Keynesi risti mudelis, kus tarbimise piirkalduvus MPC=0,75, toob valitsuskulutuste kasv ühe miljoni rahaühiku võrra kaasa plaanitud kulutuste kasvu ……………… miljonit rahaühikut ning suurendab tasakaalu kogutulu ……………….. miljonit rahaühikut: 1; 4 79. Kui Keynesi risti mudelis maksud vähenevad 250 ühikut, siis tasakaalutulu: suureneb rohkem kui 250 ühikut 80. Keynesi risti mudelis, kus tarbimise piirkalduvus MPC=0,75, toob maksude alanemine ühe miljoni rahaühiku võrra kaasa plaanitud kulutuste kasvu ………… miljonit
54. Milles seisnesid keinsismi tekkepõhjused ja olemus avaliku sektori rolli käsitlemisel: tööhõive probleem ühiskonnas ja selle käsitlemine avaliku hüvena? Keinsismi põhilise tekkepõhjusena nähakse USA-s 1930. aastatel Suure Depressiooniga kaasnenud massilist tööpuudust. Olukord nõudis lahendusi kriisi ületamiseks ja Keynes pakkus enda teooria välja. Keinsism nägi ette, et avaliku sektori laiendamine võib tööpuudust leevendada läbi suuremate valitsuskulutuste ja maksude alandamise läbi. Eelarvetasakaal ei pea säilima ehk valitsuse kulud võivad olla ka suuremad kui tulud. Tööpuuduse leevendamiseks võeti avaliku sektori rahanduse eesmärgiks täistööhõive saavutamine, mitte maksude ja avaliku sektori väljaminekute omavaheline kohaldamine. 55. Kes ja mis suunas arendas pärast II maailmasõda edasi: • avalike hüvede teooriat? • avalike ettevõtete teooriat?
potentsiaalse ja tegeliku toodangu vahel. Igas majanduses on tööhõive, tööpuudus,sisemajanduse koguprodukt ja tööstustoodang periooditi muutuvad suurused. Turumajandusmaadele on iseloomulik tsükliline areng. Majandustsüklid on juba aastakümneid olnud majandusteadlaste huviorbiidis Varasemalt peeti majandustsüklite peamisteks põhjusteks nõudlusepoolseid muutusi eratarbimise, investeeringute, valitsuskulutuste muutusi Tänapäeval peetakse sama olulisteks pakkumispoolsetest teguritest põhjustatud muutusi tootmistegurite suhteliste hindade muutused. Majandustsüklid näitavad muutusi toodangus ja tööhõives, mis võivad kesta aastakümneid. Majandustsüklite kujunemisel on kõige olulisemad muutujad : toodangu mahud,hinnad, investeeringud, firmade kasumid ja teised finantsnäitajad. MIS ON MAJANDUSTSÜKKEL? SKP väärtus muutub pidevalt.
annaabi.ee 
