ei jätnud head muljet .Lihtrahval on küll omad probleemid seoses esindusega, riigikogu ja erakondadega. Eesti riigis on juba pikka aega võimul reformierakond. Mille esimees on peaminister Andrus Ansip. Eesti rahvas süüdistab Ansipit Eesti langevas majanduses. Loomulikult ei ole põhjustaja ainult tema ega reformierakond, see oleks nagu nii juhtunud. Kas varem või hiljem, sest põhjused peituvad maailma majanduses, rikastes riikides ja nii edasi. Valitsuskoalitsioonis on viimastel aastatel palju skandaale, mis jätavad valitsusest ja riigi juhtimisest halva mulje ja võib viia koalitsiooni lagunemiseni. Eestis on olnud skandaal elamislubadega, kus anti Vene ärimeestele elamislube. Need polnud lihtsalt elamiseks, vaid hoopis pääsu saamiseks Euroopa Liitu. Kogu see skandaal oli suur löök IRL-le. Nikolai Stelmach ja Indrek Raudne, kes olid selle asjaga seotud, on vähemalt oma kohtadelt riigikogus ja Tallinna linnavolikogus ning ka erakonnast lahkunud
täitis ka presidendi kohuseid 1920 – 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid). Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati koalitsioonivalitsusi. Koalitsioonivalitsus – valitsus, mille aluseks on kahe või mitme partei vaheline liiduleping, kusjuures valitsuse tegevus tugineb nende parteide enamusele parlamendis. Tihti tekkisid valitsuskoalitsioonis lahkhelid ja valitsused lagunesid - valitsuskriisid (1921 – 1931 tegutses 11 valitsust). II Põhiseadus kehtestas ka laialdased kodanikuõigused: 1. Kodanike võrdsus seaduse ees 2. Isiku- ja varapuutumatus 3. Õigus eraomandusele 4. Usu-, sõna- ja südametunnistusevabadus 5. Ühinemis, koosoleku ja streigivabadus III Eesti Vabariigi põhiseadus ja vähemusrahvused
korraldamises ja rahva tahte väljendamises esindusdemokraatia eri vormides. Riigi ja õigussüsteemi ülesanne on luua võrdsed tingimused kõikidele fraktsioonidele, sest riik ei saa kedagi eelistada. Esindusdemokraatia mõte ei seisne selles, et parlamendis esindatud poliitilised jõud viivad ellu oma partei eesmärke, vaid selles, et saanud rahvalt esindusmandaadi, viib erakond ellu oma valijate tahet. Ükski erakond ei saa valitsuskoalitsioonis realiseerida ainult oma valimislubadusi. Valitsusel peab olema parlamendi usaldus. Valitsuse elluviidavat poliitikat pead erakondliku demokraatia kaudu toetama parlamendi liikmete enamus. Avaliku võimu efektiivsuse tagab rahva enamuse mandaadile toetuv valitsus. Valitsuse teovõime ja toimekus sõltub koalitsiooni tugevusest. Mida ustavamalt koalitsioonierakondade fraktsioonid oma valitsust toetavad, seda nõrgem on Riigikogu kui institutsioon.
ajavahemikus 9. juuni 192522. juuni 1926. Lisaks eelloetletule oli August Rei riigi haridusnõunik aastast 1923, Eesti delegatsiooni juhataja Eesti-Läti piirikomisjonis 19231925, Eesti delegatsiooni juhataja Rahvasteliidu täiskogu koosolekuil Genfis 1925. August Rei oli koos Jaan Tõnissoniga Eesti esindaja ka Parlamentidevahelise Uniooni konverentsil Londonis 16.22. juulil 1930. Riigivanemana tegutses August Rei 4. detsembrist 19289. juulini 1929. Tema juhitud valitsuskoalitsioonis olid sotsialistid, kristlik rahvaerakond, tööerakond, asunikud. Rei riigivanema ametis oleku aja tegevusest võib esile tuua näiteks kaubanduslepingu sõlmimist Nõukogude Liiduga. 1929.a toimus ka Rootsi kuninga Gustav V visiit Eestisse, kus vastuvõtjaks oli riigivanemana August Rei. 5 Aastatel 19301934 oli Rei Tallinna linnavolikogu juhataja, samal ajal ka teedeministeeriumi konsultant ning 2. novembrist 193219
2 Siim Kallas Sündinud: 2. oktoobril 1978 Tallinnas[3] Erakond ja peaministri aastad: Eesti reformierakond 2002-2003 Isiklikku: Siim Kallas on abielus, tal on poeg ja tütar, oli aastaid "Mnemoturniiri" toimetaja ja saatejuht. Perestroika ajal sai Kallas tuntuks IME idee ühe autorina. 1995 suundus ta poliitikasse, asutades Reformierakonna. Samal aastal toimunud Parlamendivalimistel oli uus erakond edukas ja oli üks partnereid valitsuskoalitsioonis. Siim Kallasele kuulus seal välisministri portfell. Pärast peaministriametit oli Kallas parlamendi lihtliige, kuni ta 1. mail 2004 sai Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas Pedro Solbes Mira ja hiljem Joaquín Almunia juures. 12. augustil 2004 kinnitas Euroopa Parlament Siim Kallase Euroopa Komisjoni volinikuks 4administratiivasjade, auditi ja korruptsioonivastase võitluse alal. Samuti sai Kallas üheks neljast Euroopa Komisjoni asepresidendist. Haridus:
sõltuvusse ministri (maavanemate puhul regionaalministri) ning valitsuse soosingust. Koostöö mittelaabumisel on nii kantslereid kui ka maavanemaid võimalik põhjendusi esitamata ametist vabastada, samuti on kantslerite ja maavanemate ametiaeg piiratud viie aastaga. Pärast maavanema ja kantsleri staatuse muutmist ongi nende tegelik roll muutunud. Enamik nimetatud ametnikest kuuluvad mõnda erakonda ja on ametisse nimetatud eelkõige valitsuskoalitsioonis osalevate erakondade otsusel. Vabariigi Valitsus Täidesaatva riigivõimu mõistesse kuulub ka piiratud ulatusega õigusloome ja õigusemõistmine. Seaduste rakendamiseks, on neid sageli vaja täpsustada või 3 konkretiseerida. Seda tehakse Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrusega. Täidesaatev võim jaguneb kahe funktsiooni vahel, milleks on valitsemine ja haldus. Vabariigi Valitsusele kuulub koordineerimis- ja järelevalvefunktsioon
regionaalministri ja valitsuse soosingust. Koostöö mittelaabumisel on nii kantslereid kui maavanemaid võimalik põhjendusi esitamata ametist vabastada, samuti on kantslerite ja maavanemate ametiaeg piiratud 5 aastaga. Pärast maavanema ja kantsleri staatuse muutmist ongi nende tegelik roll muutunud. Enamus nimetatud ametnikest kuuluvad mõnda erakonda ja on ametisse nimetatud eelkõige valitsuskoalitsioonis osalevate erakondade otsusel. Ministeeriumi ülejäänud ametnikud, v. a ministri nõunikud ja abiministrid on sõltumatud avalikud teenistujad, kellele laienevad avaliku teenistuse seadusest tulenevad tagatised. Poliitiline tasand: Minister. Abiminister. Ministri nõunikud. Administratiivne tasand: Kantsler. Asekantsler. Kantsleri nõunikud. 8. Eesti Vabariik, sümbolid ja tunnused.
See näitas, kui tugevad fasistid tegelikult olid. 1922. aasta oktoobris läheks Mussolini kaasparteilaste õhutusel Rooma ja nõudis valitsuses vähemalt viit ministrikohta. Juhul, kui tema nõudmisi ei täideta, ähvardas ta fasistide sissemarssiga Rooma ning võimu haaramist jõuga. Tollane peaminister Facta palus kuningas Vittorio Emanuele III kuulutada välja sõjaseisukord, kui kuningas, kartes kodusõja puhkemist, pakus Mussolinile hoopis osalust valitsuskoalitsioonis. Mussolini ei olnud sellega aga nõus ning seetõttu ei jäänud kuningal muud üle, kui nimetada Mussolini 29. oktoobril peaministriks ning tal moodustada oma valitsus. Uue ajastu kuulutamiseks korraldas Mussolini oma jüngritega Rooma tänavatel paraadi. 2.3 Üleminekuperiood 1922-1924 Ajutises valitsuses oli Mussolinil peale peaministriameti juhtida ka sise- ja välisministeeriumid. Kuna ta kartis, et tänu vähemusele parlamendis võidakse ta varsti
annaabi.ee 
