Ühiskonnaõpetus Demokraatia 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Mis on DEMOKRAATIA? 2.1. Mis on demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln). Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus . Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik...
Valitsus saab kontrolli parlamendi üle, kuna valitsus moodustatakse enamuse saanud parteide esindajate hulgast Valitsus juhib riiki ja valitsusjuht (peaminister, kantsler) on riigis poliitiliselt tähtsaim isik Presidendi volitusi , v.a esindusisikuna,teostatakse valitsuse nõusolekul PARLAMENTAARNE VABARIIK: näited Tüüpiliseks näiteks Itaalia Eesti Saksamaa Austria Šveits Island Iirimaa Parlamentaarse kui ka presidentaalse valitsemisvormiga riigid Selline valitsemisvorm esineb nii mõneski riigis, kus leidub nii presidentaalsuse kui ka parlamentaarsuse tunnuseid Presidentaalse ja vabariigi tunnustega riigid on näiteks Prantsusmaa, Soome ja Portugal NÄDALA POLIITIK JUHAN PARTS Viimase nädala jooksul on väga aktuaalne olnud teema, kus Eesti majandusminister Juhan Parts ütles Leedu valitsuse kohta, et seal istuvad jobud. Teema puudutab Rail Balticu projekti, kus Leedu uus valitsus otsustas, et
Kas demokraatiasse tasub uskuda? Oleme harjunud demokraatliku valitsemisvormiga, kus rahvas saab ise valida. Selline valitsusvorm eeldab, et riigi elanikud hääletavad valimisel riigi esindajad riigikokku. Riigiametnikud valitakse selleks, et nad hoiaksid silma peal riigi ning elanike heaolul. Meie Eestis toimuvadki varsti valimised, kus taas valitakse uued isikud meid esindama. Rahvas kurdab riigikogule ning sealsed isikud teevad kõik, et teha riiki paremaks. Tavaliselt esineb demokraatiat vabariikides. Inimesed pooldavad demokraatiat, sest nad tahavad valikuvabadust
Arutlus: Diktatuur ja Demokraatia Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast võitjana välja tulla. See innustas riike valime demokraatliku riigikorda. Demokraatlike riike oli palju ja sellise valitsemisvormiga oli rahul nii rahvas kui ka riik ise. Küll aga ei suutnud demokraatlik riigikord lahendada kõiki probleeme riigis. Paljud riigid soovisid väljuda majanduskriisist ja samas olla ka tähtsamal kohal teistest riikidest. Tekkisid diktatuurid, põhjuseks oli ka pettumus eelmise riigikorra üle. Sellis valitsemisvormi peeti diktatuursetes riikides täiesti normaalseks, sest demokraatiast ei teatud eriti midagi. Diktatuurses riigis valitses suuresti hirmuvalitsus, inimestel oli range kontroll
Rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid, kes teenisid orjade ja sõltlaste põllutööst. Ainuvalitseja ehk türann püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli ka parandada vaeste elujärge. Sparta riik põhines vallutustel. Sparta riigi eesotsas olid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile allus sõjavägi. Spartalaste maaorjad olid heloodid. Spartas oli range kodanike kasvatamise süsteem ning riigihuvid olid seal esiplaanil. Ateena oli aristokraatliku valitsemisvormiga riik. Olukord hakkas muutuma, kui Solon muutis riigis korda. Kindlalt demokraatlikuks muutis riigi Perikles. Kreeka oli orjanduslik ühiskond, kus olid enamuses barbarid. Aegamööda kujunes arusaam, et viimased ongi orjuseks loodud. Orje kasutati põhiliselt kõikidel töödel, väljaarvatud oskustöödel, mida tegid vabad inimesed. Orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus olid Kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud.
muusikalised soireed, kus osales ka flööti mängiv kuningas Friedrich II. Erinevalt Louis XIV'st kes ärkas hommikul kell 8 ärtamistseremooniaga ning astus kõrvalruumi, et ministritega nõu pidada, ärkas Friedrich II, kes nimetas end riigi esimeseks teenriks, varahommikul kella 3 või 4 aeg, et hoopis tööle asuda. Absolutism on valitsemisvorm, kus riigijuhile kuulub piiramatu võim riigis. Absolutistliku valitsemisvormiga valitsejad ei hoolinud oma riigi rahvast ning kodanikud olid justkui valitseja orjad. Valgustatud absolutism oli ka valitsemisvorm, kus samamoodi kogu võim riigis kuulus ainult riigijuhile kuid too valitseja oli haritud ning hoolis rahvast ja nende olukorra paremaks muutmisesest.
Esindusdemokraatia - riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud. Näide: Eesti Vabariik Diktatuur - õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Totalitaarne diktatuur - valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku ehk totaalset kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes. Diktaatorlikul võimukasutusel põhineva valitsemisvormiga kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine. Näide: Põhja-Korea Autoritaarne diktatuur- Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega riigipea kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Näide: Konstantin Pätsi valitsus 1930
·Laiade rahvahulkade kõrvale jäämine suurest poliitikast Liigid: ·Autoritaarne : 1) enamik võimust on ühe isiku või väikese rühma käes 2) poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3) rahval puudub otsene võimalus juh(t)i(de) otsuseid mõjutada 4) konservatiivsed väärtused 5) ei propageeri vägivalda ·Totalitaarne : 1) võim juhi ja sõltlaste käes 2) kontroll inimeste elu üle 3) hirmuvalitsus 4)Asendada eksisteeriv valitsemisvorm ,,ideaalse" valitsemisvormiga(utoopia). 5)Marksism-leninism, natsism, fasism. 6)Muuta olemasolev süsteem revolutsiooni teel. 6. Fasistlik diktatuur Itaalia ja eestvedaja ·Itaalia pettunud Pariisi rahus. ·Kommunistide streigid ja väljaastumised. ·Rahvuse kui terviku heaolu. ·Mustsärklaste mäss Roomas. ·1922a. sai Mussolini peaministriks. ·1922a. Itaalia muutus esimeseks riigiks Lääne-Euroopas, kus kehtestati diktatuur.(riigi demokraatliku riigikorra likvideerimine) ·1925a. Üheparteisüsteem
seadusandvast (parlament), täidesaatvast (valitsus) ja kohtuvõimust. Iga riik loob oma kultuuriliste iseärasuste kohase sotsiumi. Riikide poliitilise süsteemi spekter koosneb põhiliselt kas vabariikidest või monarhiatest, mis omakorda jagunevad kas parlamentaarlseteks või presidentaalseteks riikideks. Need on demokraatlike riikide põhilised tunnused. Kuid riigis valitseva demokraatia vorm sõltub omakorda tsivilisatsiooni vormist ja korrast. Peale selle on tegemist ideoloogilise valitsemisvormiga, kus võimul on mingi kindel ideoloogiline valitsusvorm (kommunistlik partei endisest kommunistlikes riikides, kirikuvõim (Vatikan) ja islamivõim (ajatolla võim Iraanis). Peale selle on tegemist siktaatorlike reziimidega, mis on võimule tulnud ka valimste (nats – Saksamaa) või riigipoorete (NSV Liit jne.) teel. Riigid omakorda jagunevad ülisuutrteks, suurteks, keskmisteks ja väikesteks kas siis territooriumi ülsatuse või rahvaarvu järgi.
Piirangud võivad olla eetilised ja religioossed. Tänapäeval esineb absoluutset monarhiat haruharva -- Saudi Araabia, Omaan, Brunei. Isegi kui sellisel riigil on konstitutsioon, ei seo see monarhi millegagi, sest monarh on selle ise kehtestanud. Selline oli nt. Katari 1972. aasta konstitutsioon. Dualistlik monarhia oli piiratud ehk konstitutsioonilise monarhia esimeseks liigiks. Olemuselt on ta mõneti sarnane presidentaalse valitsemisvormiga, nimelt oli Ühendriikide dualistliku presidentaalse valitsemisvormi väljatöötamise eeskujuks tollal eksisteerinud Briti dualistlik monarhia. Dualistliku monarhia puhul on monarh täitevvõimu eesotsas. Parlamendil puudub võimalus kontrollida monarhi juhitavat täitevvõimu. Seadusandlik võim monarhile harilikult ei kuulu, seadusandlikku võimu teostab parlament, monarhil on aga õigus kasutada parlamendis vastu võetud seaduste suhtes vetoõigust ja saata parlament laiali.
Vabariik on riigi- ja valitsemisvorm, kus riigipeaks on enamasti president. Vabariik võib olla kas presidentaalne (parlamendist sõltumatu ja üldiselt otsevalitav president täidab paralleelselt parlamendiga ka seadusandlikku funktsiooni ja president võib olla ka valitsuse juht) või parlamentaarne (president võidakse valida parlamendi poolt ja tema võim on nõrk ning suunatud peamiselt riigi esindamisele. Valitsust juhib peaminister). Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariikliku valitsemisvormiga riikide hulgas on ka selliseid, kus leidub nii presidentaalsuse kui ka parlamentaarsuse tunnuseid Tuntuim selliste hulgas on Prantsusmaa, kui presidentaalse ja parlamentaarse vabariigi tunnustega on ka meie põhjanaaber Soome. Tuleb ka mainida, et valitsusvormide puhul ei saa nii monarhiate kui vabariikide puhul välistada diktatuuri (nt absoluutset monarhiat võibki pidada diktatuuri üheks vormiks). Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles selle juhil
annaabi.ee 
