". Ega see lause ei ole nüüd demokraatlik, kuid see lause oma halvas tähenduses on siiski väga õige. Eesti riigis pole veel asi nii hulluks läinud ja loodan et ka ei lähe. Koolis on hea süsteem, kuna õpetajad ja vanemad inimesed korrigeerivad laste käitumist ja püüavad igal võimalikul viisil neid õigele teele aidata. Aeg on näidanud, et see toimib ja vägivalda jääb vähemaks. Enamus euroopast on demokraatia all, kui välja arvata kuningriigid ja muude valitsemisvormidega riigid. Kuigi peab mainima, et ka kuningriigid on võrreldes mõne mittedemokraatliku riigiga palju demokraatlikumad ja toimivad ka osaliselt selle vormi järgi, kuid arvatavasti ei saa neid nimetada päriselt demokraatlikeks riikideks. Pigem võib öelda, et kuningriigid toimivad aristrokraatlike põhimõtete alusel. Kui ma ei eksi siis Euroopa peaks olema kõige rohkem demokraatlik, võrreldes ülejäänud maailamajagudega. Demokraatia ei
,,Ajad on teised, inimesed endised." (Anton Hansen Tammsaare) Inimkonna ajaloo alguseks loetakse kuue miljoni aasta tagust aega, mil planeedile Maa ilmusid esimesed inimesetaolised olendid. Evulutsiooni vältel arenesid neist ahvi sarnastest olevustest tänapäeva inimesed. Meie esivanemad on pidanud silmitsi seisma sõdade, nälja, revulutsioonide ning erinevate riigikordade ja valitsemisvormidega. Paljud taime- ja loomaliigid pole muutustega kohaneda suutnud, kuid tänu inimeste visadusele, oskustele ja tugevale elutahtele, on nad kohanenud eluga erinevates tingimustes. Aastasadade jooksul on pidevalt ümber kujunenud ühiskond, kuid inimeste põhiprobleemid, olemus ja eetilised valikud on erinevatel aegadel samaks jäänud. Läbi aegade on inimestele olulisel kohal olnud usk. Erinevaid usurituaale viidi läbi juba
kui valimisõigus anda Eestis ka 16- aastastele, sest teadagi on noored inimesed need, kes avaldavad rohkem enda maailmavaadeta ja ideoloogilisi eelistusi. Samas aga probleem omaette on siiski see, et inimesed ei huviti süsteemist, milles nad elavad. Ja kuna tegemist demokraatliku riigiga, siis riigil puudub otsene võimalus panna inimesi oma arvamust avaldama. Kokkuvõtteks võin öelda, et mina ise olen demokraatia pooldaja ning kuigi mul puudub reaalne kokkupuude teiste valitsemisvormidega, siis usun et demokraatia plussid kaaluvad need teised vormid üle. Demokraatia annab meile eelise olla sellised nagu me ise tahame, väljendada ennast nii, kuidas meeldib ning teisiti mõtlemine ei ole keelatud. Kehtib sõnavabadus, mis osadel juhtudel võib tunduda isegi liiga vaba. Küll aga olen arvamusel, et tänapäevane demokraatia ei ole ühiskonna tippsaavutus ning ikka leiab puudusi, mida pikemas perspektiivis annab parandada. Ja lõppude lõpuks leidub ikka erimeelsusi
sõltumata otsuseid langetada) ja sõltumata esindajaid (ise mõtleb). 2. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda. Vabadus pole paratamatult seotud demokraatiaga. Demokraatia võib võtta kodanikult terve hulga vabadusi, kuid mingi vabameelne despoot võimaldab alamatele ohtralt palju isiklikku vabadust. 3. Tooge vähemalt kaks asjaolu demokraatia kasuks. a) Strateegiline asjaolu igaühel on demokraatias mingi poliitiline võim. Võrreldes teiste valitsemisvormidega, võtab demokraatia arvesse kõige suurema hulga inimeste õigusi, arvamusi ja huvisid. b) Episteemiline asjaolu Kuna otsustamisse on kaasatud rohkem inimesi, suudetakse kaasata ka rohkem informatsiooni ja teadmisi ning seepärast on alust arvata, et otsused tulevad paikapidavamad ja pädevamad. c) Moraal-psühholoogiline asjaolu demokraatia avaldab inimestele positiivset mõju ratsionaalsuses, autonoomsuses ja moraalsuses. Inimeses areneb iseseisvus. Demokraatia
Platon esitas riigivormide klassifikatsiooni: 1.Ideaalne riik, aristokraatia (parimate valitsus) 2. Timokraatia, riik, kus kodanike õigused sõltuvad nende kohast ühiskondlikus tööjaotuses ning varandusest. 3. Oligarhia, väheste võim, mis on rajatud rikkusele. 4. Demokraatia, rahva enamuse valitsus 5. Türannia, halvim riigikordadest , sest võimu kasutatakse aristokraatia vastu. Türannia tähendab üksikisiku võimu kogu ühiskonna üle. Platon seob riigivormid valitsemisvormidega ja eraldi kuningavõimu ehk monarhiat, väheste valitsust ja enamuse valitsust. Kõrgeimale arenguastmele jõudis mõistelis-loogiline analüüs antiikühiskonnas Aristotelese teaduslik-empiirilistes ning Polybiose ajaloolis-poliitilistes uurimustes riigist ja õigusest. Inimene sünnib poliitilise olendina ja areneb tänu suhetele omataolistega.Riik luuakse Aristotelese järgi mitte elamiseks üldse, vaid selleks, et elada õnnelikult. Poliitilise võimu
Kõige aeganõudvam on see protsess filosoofidel, kes praktiliselt kogu oma elu peavad püüdlema täiuse ja tarkuse poole ja mitte enne 50aastaseks saamist on valmis riiki juhtima. Kogu haridussüsteem on Platonil keerulise ülesehitusega ja paljude erinevate etappidega ( filosoof peab teadma viite teadust - aritmeetikat, geomeetriat, stereomeetriat, astronoomiat, harmoonikat; peale selle tuleb omandada ka dialektika kunst). Need erinevad voorused ja riigiosad on seotud ka erinevate valitsemisvormidega - aristokraatia (kõige lähemal tema ideaalile), oligarhia ja demokraatiaga, kuid nad kõik hävitavad end sellega, et liialdavad igale valitsemisvormile iseloomulikus põhiprintsiibis. Aristokraatia piirab liialt isikute ringi, kellele kuulub võim. Oligarhias koondub rikkus liialt väheste kätte ja demokraatia liialdab võrdsusega. Platon visandab joonise n riigi allakäigust, mille esimeseks astmeks peab timokraatiat st mõistus ei ole enam valitsev, vaid domineerib armee ja tunded
Riigipead vabariigis nimetatakse harilikult presidendiks. Vabariikliku valitsemisvormi liikideks on presidentaalne vabariik, poolpresidentaalne ehk dualistlik vabariik ja parlamentaarne vabariik. Riikide praktikas esineb täiesti puhtal kujul ühte või teise liiki kuuluvaid liike suhteliselt harva ja Ühendriikide mudeli sarnast mudelit pole mujal praktiliselt üldse. Omavahel kõige sarnasemad on parlamentaarsed vabariigid. Parlamentaarsete valitsemisvormidega seondub presidendi institutsioon, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast praesidens. Antiikajal tähistati sellega mingi kollegiaalse organi eesistujat, mitte aga riigipead. Tänapäeval on ta kasutusel nii riigipea kui ka kollegiaalse organi esimehe tähistusena (Bundestagi, konstitutsioonilise kohtu president). Esmakordselt kasutati presidenti riigipea tähenduses USA-s -- leiti, et see nimetus on rohkem seotud vabariikliku valitsemisvormiga
tegevused, mille osas ta langetab lõpliku otsuse ning ka põhiseadusest tuleneb eeldus, et nii üleriigiline kui ka osariigi valitsemistasand teostab võimu, ilma et sekkuks teise tasandi pädevusse. (Gitelson jt, 1996, lk. 47; Lijphart, 2009, lk. 183) Lisaks väljendub osariikide sõltumatus selles, et neil on oma põhiseadused, mida nad võivad föderaaltasandi põhiseadusega kindlaksmääratud piirides ise muuta ning seega eksisteerib nende jaoks sisuliselt ka võimalus katsetada erinevate valitsemisvormidega. Näiteks on osariigid eksperimenteerinud eri valimissüsteemidega ja olgugi et USA on majoritaarse valimissüsteemi tuntuim näide, on nn. valijavaliku seadusega lubatud osariikidel kasutada alamkoja valimisel proportsionaalsete või poolproprtsionaalsete valimissüsteemide rakendamiseks ühemandaadiliste asemel ka mitmemandaadilisi valimisringkondi (Lijphart, 2009, lk. 193) Võimu föderaalset jaotumist ja seega ka erinevate võimufunktsioonide eraldatust
annaabi.ee 
