Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18. sajandil: Vohnja Jaani kaebus ja parun Roseni vastuse põhipunktid. Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda. pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule, talupojad pidid täitma mõisakoormisi, kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale
vastase tegevuse eest tagaselja surma mõistetud. Sõlmitud leping nägi sõjalise edu korral ette Eesti- ja Liivimaa ülemineku Poola valdusesse ning Neeva suudmeala (Ingerimaa) andmise Venemaale. · Rootsi olukorda Põhjasõja eel raskendas veel: - 1695-1697 kogu Põhja Euroopat tabanud suur näljahäda. - Kuningas Karl XI surm 1697; troonile pääses tema alles 15 aastane ja valitsemisasjades veel vähe kogemusi omav poeg Karl XII. - Balti kubermangude aadli rahulolematus Rootsi poolt läbi viidud reduktsiooniga ning osa aadelkonna soov anda alad Poola kuninga valitsemise alla. 2. Sõjategevus Põhjasõja ajal: - Põhjasõda algas 1700 talvel, kui Saksi väed alustasid üle aasta kestnud edutut Riia linna piiramist. 1700 suveks sundis Rootsi vägede edu sõjast välja astuma Taani.
Atika eripiirkondadest valitud paljude kanditaatide seast. Strateegid 1) Erandi moodustasid vaid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. 2) Allus rahvakoosoleku otsustele. Kuidas tagati vaeste kodanike osalemine valitsemisasjades? Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ametiajal riigikassast väikest palka. See oli tähtis vaestele kodanikele, kellel olnuks muidu raske või lausa võimatu põhitööd kõrvale jätta. Niisugune korraldus tagas ka vaeste ja silmapaistmatute kodanike vahetu osaluse riigijuhtimises.
parim. Ka tema loodab, et kunagi mõeldakse välja midagi paremat, kui demokraatia. Demokraatia ei ole hea valitsemisvorm, kuid see on hetkel olemasolevatest parim rahva jaoks. 17. Milline on otsese- ja esindusdemokraatia erinevused ja sarnasused? (3+2) Otsenedemokraatia: Rahvas valib endale esindajad, kes peavad andma oma tegevusest rahvale aru. Esindusdemokraatia: Rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjades kaasa rääkida. Sarnasus: Rahval on mõlemal puhul võimalik vähemalt milleski kaasa rääkida. 18. Mis on eliitdemokraatia? Kas Eestis esineb eliitdemokraatiat? Too näiteid Tegelikud otsused otsustab riigis väike grupp poliitikuid ja majandusinimesi. Näiteks annavad ettevõtjad poliitikuteel raha ning ootavad selle eest vastuteeneid. 19. Oskad nimetada demokraatia 5 tunnust. Vabad konkureerivate kandidattidega valimised; kodanikuvabaduste tunnustamine; õigusriik ja
mudelid, heaoluühiskond, siirderiik, DEMOKRAATIA-RAHVA VÕIM Kujunes välja Kreekas Ateenas. Koosneb kahest sõnast Demosrahvas ja Kratos-võim *Püüdmine kõikide huvidega arvestadada *Kõigil on võimalus osaleda asjade korraldamises *Ühiskondlikult korraldatud vabadus *Teatud valitsemiskorraldus Esindusdemokraatia-rahvas valib endale esindajad, kes peavad andma oma tegevusest rahvale aru Osalusdemokraatia-rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjades kaasa rääkida, nt rahvahääletus ehk referendum, aga ka erinevad algatused ja kampaaniad või ka protestiaktsioonid NB! Osalus- ja esindusdemokraatia ei asenda ega välista, vaid täiendavad teineteist. Demokraatia leviku etapid: Samuel Hantingan esitas demokratiseerumise lained: - 1. Laine: 1826-1922, lõpetas totalitarismi mitmes Euroopa riigis - 2. Laine: 1945-1973: Dem muutus Lääne-Euroopa, 1953-56 suurenes dem
· Regendiks Orleans'i hertsog Philippe, kes korraldas lossis orgiaid ja aadamapidusid · Louis XV ei hoolinud samuti riigiasjadest, vaid tegeles oma armukestega nt markiis de Pompadour, kes mõjutasid valitsemist · Kunstis Louis XV stiil ehk rokokoo · Välisvõlg raha jääb puudu Võimule sai Louis XVI: · Tagasihoidlik elu, oli usklik, õiglane, kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd · Abielus Marie Antoinette'iga (Austriast) · Valitsemisasjades otsustusvõimetu, autoriteedita · Suured majanduslikud probleemid Prantsusmaal riigikassa, mis jäi Louis XV pidudest tühjaks, lisaks kuninganna suured kulutused riietele ja juveelidele, uute losside ehitamine jne. · Rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot, kes soovis reforme, kuid hiljem saadeti ta kuninga poolt erru, kuna ta reformid ei meeldinud privilegeerituile ja tsunftimeistritele · Ameerika iseseisvussõjas osalemisega tekib võlgu juurde
Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. b) Kreeka-Pärsia sõdade (500-449 eKr) tulemusena kasvas Ateena riigis (Atika maakond) lihtrahva poliitiline roll, sest Ateena riigi sõjalise selgroo moodustas sõjalaevastik. See omakorda suurendas lihtrahva sõnaõigust valitsemisasjades ning tõi enesega kaasa demokraatliku valitsemisviisi kehtestamise 5.sajandi algul eKr. Demokraatliku valitsemisviisi hiilgeajaks Ateenas oli 5.saj kp eKr, kui riigi tähtsamate ametnike hulka kuulus aastakümneid ülikust riigimees Perikles. Aristokraatial polnud valitsemisel mitte mingisuguseid eesõiguseid. Rahvakoosolekul, mis kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, valiti või tõmmati
Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. b) Kreeka-Pärsia sõdade (500-449 eKr) tulemusena kasvas Ateena riigis (Atika maakond) lihtrahva poliitiline roll, sest Ateena riigi sõjalise selgroo moodustas sõjalaevastik. See omakorda suurendas lihtrahva sõnaõigust valitsemisasjades ning tõi enesega kaasa demokraatliku valitsemisviisi kehtestamise 5.sajandi algul eKr. Demokraatliku valitsemisviisi hiilgeajaks Ateenas oli 5.saj kp eKr, kui riigi tähtsamate ametnike hulka kuulus aastakümneid ülikust riigimees Perikles. Aristokraatial polnud valitsemisel mitte mingisuguseid eesõiguseid. Rahvakoosolekul, mis kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, valiti või tõmmati
läbi viidud reduktsiooni ning Rootsi riigi vastase tegevuse eest tagaselja surma mõistetud. Sõlmitud leping nägi sõjalise edu korral ette Eesti- ja Liivimaa ülemineku Poola valdusesse ning Neeva suudmeala (Ingerimaa) andmise Venemaale. Rootsi olukorda Põhjasõja eel raskendas veel: 1. 1695-1697 kogu Põhja Euroopat tabanud Suur näljahäda. 2. Kuningas Karl XI surm 1697; troonile pääses tema alles 15 aastane ja valitsemisasjades veel vähe kogemusi omav poeg Karl XII. 3. Balti kubermangude aadli rahulolematus Rootsi poolt läbi viidud reduktsiooniga ning osa aadelkonna soov anda alad Poola kuninga valitsemise alla. Sõjategevus Põhjasõja ajal: 12. 02. 1700 August II Tugev ründab ootamatult Riiat, kuid ei suuda linna vallutada ja asub linna piirama. 19. 11. 1700 Narva lahing, rootslaste võit. Karl XII asub talvekorterisse Laiuse linnusesse.
annaabi.ee 
