1 Uurimisküsimused 1.1 Sekundaarandmete analüüs Kuidas hääleõigusliku kodanikkonna suurnemine on mõjutanud valimisaktiivsust? Kas erakondade arv mõjutab valimisaktiivsust? Töö üldeesmärgiks on saada teada, miks on eestlaste valimisaktiivsus Riigikogu valimistel nii madal. 1.2 Küsitlus Kuidas kodanikud Riigikogu valimistesse suhtuvad ? Miks inimesed valimas ei käi ? Antud küsimused olid head, kuna ankeedis oli nende alusel hea lisaküsimusi koostada ning põhiline eesmärk oli leida vastus antud uurimuse põhiteemale. 1.3 Vaatlus Kas poliitika kajastus meedias on valimisvälisel perioodil on piisav? Kuna sel hetkel ei toimunud valimisi ning ei olnud ka valimiseelne periood, on valimisaktiivsuse vaatlemine võimatu. Alternatiivseks teemaks võeti poliitika kajastumine
ainuüksi sellepärast, et see sai valimistel enim hääli. [3] Demokraatiat kaitseb tugev põhiseadus, aga ka selline poliitiline kultuur, mis rõhutab kodanike iseseisvat mõtlemist ning aktiivset osavõttu otsustamisest. Mis oleks siin parem näide kui osavõtt valimisest oma hääleõigusega? Kodanike üheks häälepikenduseks on valimistel oma hääle andmine. Seega võib öelda, et valimised on demokraatia kool, sest kodanike osavõtt ja suhtumine valimistesse iseloomustavad ühiskonna demokraatiat kõige paremini. Kasutatud kirjandus 1. Kalle Nurk, "Miks demokraatia vajab õiglasi institutsioone?", http://corners.kolhoos.ee/stories/storyReader$180, 10.november 2007 2. Vikipeedia: Demokraatia. http://et.wikipedia.org/wiki/, 10.november 2007 3. Iivi Masso. "Demokraatia ebatäiuslikest parim", Eesti Ekspress, 15.veebruar 2007, lk 4
VALIMISED DEMOKRAATIA KOOL Essee Aineõpetaja: Rakvere 2007 Minu arvates tähendab demokraatia vabadust ja võrdsust. Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist demos rahvas ja kratos võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Mis puutub valitseja ja riigiametnike valimistesse, siis neid saab läbi viia kahel viisil: kas hääletades või liisku heites. USA president Abraham Lincoln mõistis demokraatiat kui rahva valitsust rahva seast ja rahva heaks (Möldre, Toots 1997: 31). Mõisteid ,,vabadus" ja ,,demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. On kolm nurgakivi, milleta ükski ühiskond ei saa end demokraatlikuks pidada: põhiseaduslik valitsus, inimõiguste tagamine ja
3. Prioriteetide mudel teemade hierarhiline järjestus meedia kõneaines peegeldub auditooriumi kõneaines. Ajakirjaniku töö analüüs (Dewey, Sinclair, White) Populaarne ajakirjandus ei püüagi midagi ette võtta, et kaasata inimesi demokraatiasse või poliitilistesse protsessidesse ning lugejate huvi on suunatud pigem kuritegevusele, õnnetustele, skandaalidele jms (Dewey). Ajakirjanduse allakäik tuleneb sellest, et ajakirjandus elab valimistest valimistesse ning seal domineerivad avaliku huvi asemel ettevõtjate erahuvid, sest ajalehed on eraomandis ja nende peamiseks rahastamisallikaks on reklaam (Sinclair). Mille põhjal valib toimetaja avaldamisele kuuluvad uudised (sisendi-väljundi analüüs)? Hoiakud, arvamused ja väärtused mõjutavad otsustusprotsessi. White'i uurimuses selgus, et toimetaja jättis välja uudised, mis olid tema arvates tavalised v triviaalsed, ebahuvitavad v
kaudu astuti reaalseid samme Eesti Vabariigi kodanikkonna taastamiseks. (Toots 2009) Paraku, nagu enamikus siirdeühiskondades, hääbus massiline poliitiline aktiivsus mõne aastaga. Entusiastlikumad inimesed leidsid oma koha erakondades, teised võtsid passiivse pealtvaataja või lihtsalt kritiseerija rolli. Sajandivahetuse Eestis on poliitiline aktiivsus iseloomulik vaid vähestele (tihti sõpruskondadele), samas kui enamik kodanikkonnast suhtub jahedalt nii valimistesse kui ka kodanikuühiskonnas tegutsemisse. Viimastel aastatel on kodanikuühendused muutunud aktiivsemaks ja tugevamaks. Oma rolli mängib selles ka 2002. aasta lõpus Riigikogus vastu võetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon, mis loob püsiva normatiivse aluse riigi ja kodanikuühiskonna dialoogile. (Toots 2009) 3.1 Miks on regionaalne valitsemine tähtis? Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel ning selle abil
lõhe ületamine oli võimatu. See sundis valitsusi tegema koostööd juba pead tõstvate fasistidega. 2.2 Fasistliku liikumise teke Olukorras, kus rahva seas valitses üldine rahulolematus, oli uute rühmituste teke paratamatus. 23. märtsil 1919. aastal kogunes Milaanos grupp sõjaveterane, rahulolematuid sotsialiste ja revolutsionääre Mussolini õhutusel, et rajada uus jõud rahvuspoliitikas. Loodi vägivaldne võitlusüksus Fascio di combattimento ning asuti juba samal aasta valimistesse. Kuna nad suhtusid halvasti nii ametiühingutesse, sotsialistidesse, suurärimeestesse, kapitalistidesse kui ka monarhiasse ning kirikusse, jäi nende saavutuseks ainult 400 häält. Sellepeale korraldasid sotsialistid Mussolini ,,poliitilise laiba" matuserongkäigu ning põletasid fasismi kujutava nuku. 6 Lee, 2002, lk 149 9
proklamatsiooniga. 197.Maooridest Parlamendi liikmete valimine. – 1)Kindralkuberner võib igal ajal oma käsuga Nõukogus, mis on avaldatud “Teatajas”, teha korralduse selleks, et Parlamendi liikmed, kes esindavad maoori valimisringkondi, oleksid valitud korras, mis on sätestatud käesoleva akti III osaga; pidades kinni käesoleva akti §180 - §185 määrustest, kõiki käesoleva akti määrusi tuleb rakendada tehes vajalike kohandusi selliste liikmete suhtes, aga ka valijatesse ning valimistesse mainitud valimisringkondades. 2)Kindralkuberner võib anda välja selliseid reegleid, millised võivad osutuda käesoleva paragrahvi määruste täitmiseks hädavajalikeks esimestel üldvalimistel peale sellise käsu avaldamist “Teatajas”, nii nagu ka järgnevatel valimistel mingis maoori valimisringkonnas. *** Westminsteri statuudi vastuvõtmise akt Westminsteri 1931.a.statuudi mõningate jagude vastuvõtmise akt.
Parempoolsus: Indiviidid ja tema vabadus oluline. (Reformierakond, IRL). Paremäärmus- natsionaalsotsialistid (Saksamaa) ja fasistid (Prantsusmaa). Esimesed poliitilised ideoloogiad tekkisid keskaja lõpul (utoopiad). On ka mittepoliitilisi ideoloogiaid (budism, feminism, asketism). Kõik parteid ja liikumised tuginevad tänapäeval mingile poliitilisele ideoloogiale, see määrab nende ideaalid, eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks. (Kuidas korraldada sots. suhteid, rahvakaasamine valimistesse) Liberalism Tekkis 17.-19. saj kodanlike revolutsioonide käigus. J. S. Mill " Vabadusest". Rajaja John Lock, Inglismaal 1839 1. ülim väärtus: indiviidi vabadus, indiviid on olulisem kui kollektiiv või riik 2. inimõigused, humanism, sallivus. 3. mõistus ja teadmised peavad viima julgete reformideni Majandus: vaba ettevõtlus, konkurents, avatud turud, riigi minimaalne sekkumine. Sotsiaalpoliitika: igaüks on oma õnne sepp, pole õiglane karistada ettevõtlikke
annaabi.ee 
