Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"valimiskoosolek" - 9 õppematerjali

Eesti keele väljendusõpetus
24
pdf

Eesti keele väljendusõpetus

mitm. om. · teaduste akadeemia, uudiste agentuur · 2-silbiline - lastekodu, lasteorganisatsioon, meeltesegadus, keeltekool, nõudepesija · trad.- hingedepäev, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanematekogu ! soovitav ­ loengute sari loengusari, pisikukandja, veosekäive, autohooldus · elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, impordi ja ekspordi maht ooperi- ja balletiteater, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek Omadussõna * meetrilaiune, omavalitsustevaheline, eeldustekohane, põhikirjakohane, vastavasisuline, riikidevaheline (nelja meetri laiune, kahe riigi vaheline) Ühispanga-sisene, NATO-väline, TPI-aegne, T- kujuline, Pühajärve-äärne, Eesti-suurune 25aastane ­ 25-aastane, +märgiline ­ +-märgiline, PIN-kood · järkjärguline, sõnasõnaline (vrd. sõna-sõnalt) lõunaeestlane, väliseesti kirjanik Nimed ja nimetused

Eesti keel → Eesti keel
93 allalaadimist
Kokku- ja lahkukirjutamine
6
doc

Kokku- ja lahkukirjutamine

Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku. nt. Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, meie maja, omal ajal, kolm nurka, mitut seltsi mehed, teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, seda sorti külalised, sama tüüpi suvila. Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid.

Eesti keel → Eesti keel
145 allalaadimist
Ühiskonna riigieksami küsimused ja vastused
16
doc

Ühiskonna riigieksami küsimused ja vastused

salajasel hääletamisel. Hääletamisel loetakse Vabariigi Presidendiks valituks kandidaat, kes on saanud kõige rohkem hääli. Kui kandidaadid on saanud ühepalju hääli, loetakse valituks kõige vanem kandidaat. Hääletamine peab toimuma hiljemalt kahekümne päeva jooksul arvates kandidaatide ülesseadmisest. Kui on üles seatud ainult üks kandidaat, siis peetakse Riigivolikogu Esimehe kokkukutsel ja juhatusel kõigi kolme kandidaati ülesseadnud asutise ühine valimiskoosolek. Kui ülesseatud kandidaat sellel valimiskoosolekul salajasel hääletamisel saab poolt vähemalt kolm viiendikku valimiskoosoleku seadusliku koosseisu häältest, siis see kandidaat loetakse Vabariigi Presidendiks valituks ja rahva hääletamine jääb ära. /---/ 1. Võrrelge 1938. ja 1992. aasta põhiseaduseid. Mille poolest erineb presidendi valimise kohta sätestatu? Leidke kolm erinevust. (3 p) 1938. ja 1992

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
599 allalaadimist
Eesti keele reeglid
36
docx

Eesti keele reeglid

teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. Nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Omadus­, arv­, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral. Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda

Eesti keel → Eesti keel
74 allalaadimist
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

maatamees, peataolek. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. Nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Vt ka O 60 ,,Sidekriips tuleb panna" 4. p. Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna 28 Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral

Eesti keel → Eesti keel
358 allalaadimist
Toompere - Kommunisti surm
168
doc

Toompere - Kommunisti surm

Koristage see reetur siit jalust. SOLK On selline naine nagu Madonna-Miralda Jeedas, hüütakse Madonnaks. Elab metsas ja võitleb sellega meie vastu. Ema, isa ja ta poeg teesklevad korralikke kodanikke. Täna on lapsel sünnipäev. Ta käib aeg-ajalt lapsi kodus vaatamas NIKOLAI Madonna-Miralda Juudas… kirjas. LUMI Ei, ikka Jeedas. SOLK Aga äkki on Juudas? NIKOLAI Arreteerida. Kui on Juudas, on hea, ja kui Jeedas, pole ka hullu. Kirjaviga. See pole oluline. Homme on rahvamajas valimiskoosolek. Seal otsustame, kumb ta on. Tegutsege. SOLK Ma mõtlen, et… NIKOLAI Ära mõtle. Tegutse. Ma olen väsinud. SOLK Teie? NIKOLAI 15 Meie – jah, ka mina olen inimene. Ma pole ainult idee. Kuigi ma ei tea. Kas idee saab ära väsida? SOLK Mõnikord ma mõtlen… NIKOLAI Ahjaa, mõte võib ära väsida. SOLK Mis vahe on siis mõttel ja ideel? NIKOLAI Suur vahe

Teatrikunst → Teater
5 allalaadimist
Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014
30
doc

Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

 RK kahekohaliseks – isikuvalimise põhimõttekohaselt otsevalitavad 80 liiget + kutsekodade esindajatest, teatud ametikandjatest ja riigivanema poolt määratud liikmetest koosnev Riiginõukogu  Riigipeaks president (6 aastat) – kandidaate võis üles seada Riigivolikogu, Riiginõukogu ja koh.omv-de esinduskogu. Mitme kandidaadi ülesseadmisel toimus rahvahääletus, ühe kandidaadi puhul valis presidendi kolme kogu ühine valimiskoosolek.  Presidendi pädevus sarnane 1933-ga: võis RK laiali saata, moodustada valitsuse (umbusaldamine keeruline protsess), dekreetide andmise ja vetoõigus, nimetas ametisse mitmeid ametikandjaid (sh kohtunikke)  Loodi õiguskantsleri ametkond (sarnanes tänapäevase ombudsmani funktsiooniga), puudus seejuures õigustloovate akti kontrolli õigus  Puudus RA, RH sõltuvuses presidendi suvast. 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS?

Õigus → Riigiõigus
23 allalaadimist
Võrdleva Poliitika kodutööd
81
docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

valimiskoosolekute (primary elections) selle, kes läheb parteid eri ametikohtade valimistel esindama. Siinkohal saavad valimiskoosolekud olla lahtised (open) või kinnised (closed primaries). Esimese puhul saab kodanik ise valida, kumma partei valimiskoosolekul ta osaleb, teise puhul on aga võimalik osa võtta vaid selle partei koosolekust, kuhu konkreetne isik ka ise kuulub. Esineb ka kolmas variant - summutatud valimiskoosolek-, mille puhul valib kodanik kandideeritavale ametikohale oma kandidaadi. (Gitelson jt, 1996, lk. 146-147; Patterson, 2008, p. 227) Tänu sellisele protsessile on kandidaadid vabamad, kuna nad on kandidaadiks seatud pigem rahva kui partei poolt, ning nad ei pea edutama oma karjääri, ronides üles parteisiseselt. Kampaaniad ei ole partei-, vaid pigem kandidaadikesksed (D. V. Edwards, 1998, p. 358; Gitelson jt, 1996, lk. 158). Sellises olukorras on kogu poliitiline süsteem avatum, kuna uued

Politoloogia → Politoloogia
19 allalaadimist
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

RK esimeseks ül-ks oli presidendi valimine. Kõigepealt tuli esitada kandidaadid. Rvolikogu 1, Rnõukogu 1, KOVte-esindus 1; Valimised ei olnud otsesed üldvalimised, vaid mitmejärgulised ja üsnagi kaudsed. Presidendikandidaatide esitamine pidi aset leidma 23.04. Kõik esitasid Pätsi. Riigivolikogus esitati ka alternatiivkandidaat ­ Jaan Tõnisson. Peale jäi Päts, ehk ka volikogu esitas Pätsi. 24.04 astus valimiskogu kokku. Valimiskoosolek toimus RK hoones. Kohal 238 inimest + valitsus + välissaadikud + orkester + meeskoor = üsna kitsas. Päts sai 218 poolthäält. Vastavalt PS-le piisas 144 häälest. Järgnevalt Pätsi ametivanne, kõne jne. Tema kauaaegne unistus oli lõpuks täitunud. Sisulise tööni jõudis juba järgmistel päevade. 1. ül ­ ametisse määrata V valitsus. Konsultatiivkõnelused punga ja uluotsaga. 09.05.1938 ­ Vabariigi president kinnitas ametisse Kaarel Eenpalu valitsuse.

Ajalugu → Eesti uusima aja ajalugu
419 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun