Täkku ei veeta märade juurde, vaid vastupidi. Täkk on kallim. Hinnatakse ainult neid hobuseid, kelle põlvnemine on teada, kellel on paaritamistunnistus, sünnitunnistus, põlvnemistunnistus või tõutunnistus ja pass. Uutel ei ole tõutunnistust ega põlvnemisetunnistust ei ole, ainult pass. Aretustöö käib läbi suguelu.' Kolm korda võidakse hinnata loomi. Hindamise tulemused vormistatakse hindamiskaardile. Eestis määratakse tõug ema tõu järgi. Hobust hinnatakse valikutunnuste põhjal. Kõige tähtsam valikutunnus on tõutüübi väljendatus. I aste - Noorlooma hindamise tunnused: välimik, tõutüüp, mõõtmed, liikumine II aste Suguelu/tööjõu hindamine III aste Järglaste väärtus Kõik valiktunnused on 10- palli skaalas. Hindamisel: Esimene grupp: pea, kael ja kere Teine grupp: jäsemed Hindamisel kasutatakse allakriipsutusmeetodit. Kõigepealt pea, kael ja kere. See annab maksimaalselt 10 punkti. Iga osa saab olla 2 punkti ja maksimaalselt 10
Embrüod kantakse vähemväärtuslikele emasloomadele,kes kannavadneid lootelise perioodi jooksul.nii saadakse suurel arvul täisõdesid igas põlvkonnas.Tõuaretuse ühistud ja Seltid-eestitõuloomakas. Liit;eesti maakarja kasvatajateselt;eesti tõuloomakasv. Ühistu;eesti lambakasv. Jne.Aretusprogrammide põhialused-jaguneb 8 etapix:tootmissüsteemi kirjeldus,aretuseesmärgiPüstitamine,aretusmeetodite ja tõugude valik,valikutunnuste geneetilise ja majandusliku hinda-Mise läbiviimine,loomade hindamissüsteemi planeerimine,paaridevaliku kriteeriumid,valikukriteeriu- Mite määratlemine,aretusmaterjali levitamine.
II hinnatakse jäsemeid: 1)esijalgade seis. 2) Ehitus: küünarvars, ranne, kämmal, sõrgatsid. 3)tagajalgade seis. 4) Ehitus: säär, kannaliigesed, pöid, sõrgatsiliigesed, sõrgatsid. Tõuhobuste hindamise eeskiri EV-s: On paika pandud üldsätted. Tähtsamad nendest on:1)Hobusetõugude hindamise eesmärgiks on tõuhobuste aretusväärtuse määramine. 2)Hindamist teostab EHS. 3) Hinnatakse ainult tõuhobuseid. 4)Tõud on EHS-i poolt kindlaks määratud. 5)Hobust hinnatakse valikutunnuste põhjal. *Hinnatakse punktiskaalal 1-10. 9. Iseärasusi hobuste jootmisel ja söötmisel, hobuste ettevalmistamine ja hooldus enne ratsutamist või rakendisõitu Hobune on pigem inimese ja sea seedimisega, kui mäletseja omaga. Seedetrakt on 30m. Hobusel on tundlikud mokad, tugev keel, tugevad lõikehambad- need tegurid soodustavad söömist. 10. Tallide ehitus ja sisustus 11. Täisverelised tõud 1)inglise täisvereline ratsahobune. 2)araabia täisvereline ratsahobune. 3)anglo-araabia
4. Aretusõpetuse teoreetiline põhjendus 16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19 .saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. · Aretusõpetus annab teoreetilise aluse : produktiiivloomade kasvu ja arengu seaduspärasuste mõistmiseks; · jõudlusliikide geneetiliseks iseloomustamiseks; · valikutunnuste määramiseks ja iseloomustamiseks; · produktiivloomade hindamiseks ja valikuks; · populatsiooni geneetiliste seoste ja muutuste seaduspärasuste selgitamiseks; · kultuurtõugude jõudlusvõime parandamiseks; · uute tõugude loomiseks; · geneetilise ressursside ja mitmekesisuse säilitamiseks. 5. Populatsioonigeneetika osa tõuaretuses Fenotüübilise dispersiooni komponentide väärtuse suhtelise osatähtsuse hindamine, eriti
Muud tõud - 11 10. Eestis aretatavatel hobustel määratakse tõug ema tõu järgi 11. Eestis aretatvate hobusetõugude parandamiseks lubatud tõud on EHS-i poolt kindlaks määratud vastavate tõugude aretusprogrammides ja nad peavad olema kantud vastava tõu tõuraamatusse Tähtsamad valikutunnused ja hobuste aretusväärtuse hindamine 12. hobust hinnatakse valiktunnuste põhjal. Valikutunnuste arvestatakse põlvnemist, tõutüübi väljendust, välimikku, mõõtmeid, liikumisomadusi, tööjõudlust ja järglaste väärtust. 13. valikutunnuseid hinnatakse iga tunnuse osas punktilises süsteemis järgmiselt: 10 suurepärane 5 rahuldav 9 väga hea 4 mitterahuldav 8 parem kui hea 3 halb 7 hea 2 vägahalb
Praktilise lahenduse sai kunstlik seemendus, kui 1956...1960 asutati Eestis 9 kunstlikku seemenduse jaama. Ilmar Müürsepp (1931) esimene ET-vasikas sündis 1984;in vitro viljastatud munarakust sündis esimene vasikas (1998). 4. aretusõpetuse teoreetiline põhjendus · Aretusõpetus annab teoreetilise aluse : produktiiivloomade kasvu ja arengu seaduspärasuste mõistmiseks; · jõudlusliikide geneetiliseks iseloomustamiseks; · valikutunnuste määramiseks ja iseloomustamiseks; · produktiivloomade hindamiseks ja valikuks; · populatsiooni geneetiliste seoste ja muutuste seaduspärasuste selgitamiseks; · kultuurtõugude jõudlusvõime parandamiseks; · uute tõugude loomiseks; · geneetilise ressursside ja mitmekesisuse säilitamiseks. 5. populatsioonigeneetika osa tõuaretuses Populatsioonigeneetika kirjeldab populatsiooni geneetilist struktuuri ja selle muutusi
Valikumeetodid: 1. Valik ühe tunnuse järgi praktikas kasutatakse seda harva. SE = h2 x SD võimaldab arvutada valikuedu põlvkonna kohta SE= (h2 x SD)/PI võimaldab arvutada valikuedu aasta kohta 2. Tandemvalik valik toimub ühe tunnuse järgi mõne põlvkonna jooksul. Kui eesmärk on saavutatud, võib valikutunnust vahetada. 3. Valik mitme tunnuse järgi valikuedu ühe tunnuse juures väheneb valikutunnuste arvu suurenemisel. a) sõltumatute piiridega selektsioon selle meetodi korral kehtestakse igale valikutunnusele selektsioonipiir, mille ületamisel valitakse loom aretusrühma, teisi mitte. b) sõltuvate piiridega selektsioon e selektsiooniindeksi meetod iga tunnust hinnatakse eraldi ja antakse igale tunnusele suhteline osatühtsus majandusliku väärtuse alusel. 4
piimajõudlust, rasva- ja valgutoodangut, head tervist ja viljakust, sujuvat laktatsioonikõverat. Saada kvaliteetset ja stabiilset piimatoodangut, säilitada kiire kasvuintensiivsus. Parandada udara ja lüpsiomadusi. Aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade, sõrgatsi ja sõrgade tugevusel. Loomad peavad olema tüübilt sarnased maailmas aretavatele sama tõugu loomadele. Aretusmeetodina kasutatakse puhasaretust. Pulliisade ja pulliemade valik. Valikutunnuste geneetiline ja majanduslik hindamine. Aretusmaterjalid. Eesti maakarja puhul on eesmärk säilitada: · eesti maakarja kui bioloogilist mitmekesisust · tõusisest geneetilist mitmekesisust · eesti maakarja kui kultuuripärandit · maakarjale omaseid tunnuseid 22. Aretussüsteem seoses genoomvalikuga Genoomvaliku olemus baseerub loomade populatsioonil, kelle kohta on teada võimalikult täpsed geneetilised hinnangud
annaabi.ee 
