jaotub erinevate liikide vahelliigirikkus-näitab erinevate liikide arvu antud alal liik-bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus,on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi logistiline kasv- populatsioon kasv on algul aeglane,seejärel kiireneb looduskaitseühiskondlikud ja riiklikud meetmed,mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise,taastamise ja kaitselooduslik valik-iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus,genotüüpide difereniseerunudpaljuneminloodusvaradvesi,õhk,taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad,põllukult.LPH-lubatud piirheide LPKlubatudpiirkonsentratsioonBHT-olmereovesi mortmass-taimede,seente ja loomade mitmesuguste lagunemisastmes jäänused muutlikkus-organismide omadus milleski eellastest erinedapotensiaalne energia-kasutamata töövaru- relikt-jäänukroheline
Looduskaitseala looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ning haruldaste ja hävimisohus olevate ja/või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Looduslik valik iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku peategurid on a) abiootilise keskkonna tegurid, b) teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis või
127. Mutatsioon kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimel tekkinud. 128. Mutageenid mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. 129. Valik - mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus. 130. Kunstlik valik valiku teeb inimene kas teadlikult või enese teadmata. Inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. 131. Looduslik valik iseeneslik mingi valikteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine
toimunud sisemistel põhjustel. b) mutageenide toimel tekkinud. Mutageenid: mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gramm ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused Kunstlik valik e. selektsioon valiku teeb inimene kas teadlikult või enese teadmata. Inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Looduslik valik iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku peategurid on: a) abiootilise keskkonna tegurid; b) teiste organismide otsene kahjulik või soodne mõju (vaenlased, sümbiondid); c)teiste organismide mõju ühiste ressursside kasutamise kaudu (konkurents); d) organismide komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis; e) sugupoolte suhted e. suguline valik.
· Mutageen- mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks · Valik- · Kunstlik valik- inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Teadlik valik tehakse omale meelepärase tunnustega taimede ja loomade välja valimisega ning nende ristamisega samaväärsega suurema saagi või toodangu saamiseks. · Looduslik valik- iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku peategurid on a) abiootilise keskkonna tegurid, b) teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis või loote ja emaorganismi
Mutageen- mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks Kunstlik valik- inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Teadlik valik tehakse omale meelepärase tunnustega taimede ja loomade välja valimisega ning nende ristamisega samaväärsega suurema saagi või toodangu saamiseks. Looduslik valik- iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku peategurid on a) abiootilise keskkonna tegurid, b) teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis või loote ja emaorganismi vastastikune mõju (sisemine
sisaldusega). Kohastumine- põhineb geenipärilikel omadustel ja püsib isendi elu jooksul. N: põhjamaataimede võime taluda külma v. kõrbetaimede võime püsida peaaegu vihmatutel kasvukohtadel. Mutatsioon s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimiel tekkinud. Looduslik valik iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku peategurid on a) abiootilise keskkonna tegurid, b) teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis või loote ja emaorganismi vastastikune
organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. Kunstlik valik e selektsioon. Inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Valiku teeb inimene kas teadlikult või enese teadmata. Teadlik valik tehakse omale meelepäraste tunnustega taimede või loomade välja valimisega ning nende ristamisega samaväärsetega suurema saagi või toodangu saamiseks Looduslik valik iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku peategurid: 1) abiootilise keskkonna tegurid; 2) teiste organismide otsene kahjulik või soodne mõju (vaenlased, sümbiondid); 3) teiste organismide mõju ühiste ressursside kasutamise kaudu (konkurents); 4) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis; 5) sugupoolte suhted e suguline valik. Areaal e levila
Võiks oletada, et suur hipokampus areneski neil liikidel selleks, et paremini toiduvarusid üles leida. Kuid L.A.Giraldeau (1997) püstitas teise, alternatiivse hüpoteesi. Ta juhtis tähelepanu sellele, et hea ruumimälu on loomadel otstarbekas veel mitmete muudegi toimingute sooritamiseks. Järelikult võib varude kasutamise oskus olla lihtsalt hea ruumimälu kaastulem, ning ruumimälu ise arenes hoopis mingi muu valikuteguri toimel. Nii võrdleva meetodi kasutamisel käitumisökoloogias kui ka üldse teaduslikus uurimistöös on lisaks uurija tööhüpoteesile alati vaja kontrollida võimalikke alternatiivseid hüpoteese, mida võib tihti olla mitu. Seejuures on täiesti võimalik, et õigeks osutub mitte üks, vaid mitu hüpoteesi. Alati polegi võimalik põhjust ja tagajärge teineteisest lahutada mingi käitumine või muu omadus võib sageli olla välja kujunenud kahe või mitme teguri koosmõjul.
Looduskaitsepäev looduskaitseaateid ja -meetmeid propageeriv üritus. Eestis tähistatakse l-i maikuu teisel pühapäeval. Looduskaitseregister register, mille objektiks on kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel kaitse alla võetud loodusobjektid. Registrisse kantakse kaitsealad; kaitse alla võetud looduse üksikobjektid koos neid ümbritsevate kaitsetsoonidega; kaitse alla võetud looma-, taime- ja seeneliigid ning kivistised. Looduslik valik iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku peategurid on a) abiootilise keskkonna tegurid, b) teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis või loote ja emaorganismi vastastikune mõju (sisemine valik), e)
1) tegurid, mis tingivad liikide püsimise muutumatuna liigiomaste tunnuste püsimise aluseks on suhteliselt püsiv geenifond. Liigi genofondi püsimine enam-vähem muutumatuna on seletatav kahe asjaoluga: a) stabiliseeriv valik kõrvaldab normist kõrvalekalduvate tunnustega isendeid; b) isolatsioonimehhanismid takistavad liikidevahelist ristumist. 2) tegurid, mis mõjutavad organismide taandumist (väljasuremist) a) valik so. mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus e. genotüüpide diferentseeritud paljunemine. Kunstlik valik, looduslik valik Loodusliku valiku peategurid: 1) abiootilise keskkonna tegurid; 2) teiste organismide otsene kahjulik või soodne mõju (vaenlased, sümbiondid); 3) teiste organismide mõju ühiste ressursside kasutamise kaudu (konkurents); 4) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis; 5) sugupoolte suhted e
annaabi.ee 
