aastal, abielu sõlmisid nad 1937 · 1945. aasta arreteeriti Heiti Talvik · jaanuaris 1947 suri Betti ema · Varakevadel saadeti Heiti Tallinnast Siberisse teekonnale · Talvik suri Tjumeni Olastis 1937 · 1956 abiellus Mart Lepikuga · 1953 kurtis vennale, et tervis on üsna käest ära. · betti suri 1989. aastal Tartus olles 83. aastane. LOOMING · 1931. aastal ilmus "Noor-Eesti" kirjastusel poeem "Lugu valgest varesest" · 1966. aasta valikkogus "Tähetund" / Algsest 1561 värsist järele 897 · 1933. aastal avaldas Beti Alver "Loomingu 2", selles oli 25 kümnevärsilistest stroofidest koosnev poeem "Ulla". · 1935- aasta "Loomingu" 3. numbris avaldatud poeemis "Vahanukk" · Pirnipuu "stiil on endiselt vaimukas, kujutatud tüübid ja situatsioonid on rohkem vallatult najakad kui karmilt iroonilised. · 1937. aastal valminud ja 1938. aasta "Loomingu" maikuu numbris ilmunud poeem "Pähklikoor" · 1939
Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Sündis 1.juunil 1948.a Tallinnas. Mitu üldhariduslikku kooli. Keskhariduse omandas Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis. 19681972 õppis Tallinna Riiklikus Konser- vatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse. Lõpetas oma elu 21.veebruaril 1995. aastal. Pseudonüüm Jüri Üdi Juhan Viiding loobus Jüri Üdi pseudonüümist valikkogus ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978). Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Loomingu iseloomustus Üdi luule on ainulaadne ega sõltu eeskujudest. Jüri Üdi luule oli 1970. aastate eesti kirjanduses üks uuenduslikumaid,tunnusteks tavaliselt range vorm, elav keel ning irooniline vaatepunkt. 1980.aastate Juhan Viidingu luule on võrreldes
ohtra üleloomuliku kõrval oli ka detailvisandeid mitmetest inimtüüpidest ajaloo pööristormides. Yeatsi elu ja loomingut mõjutasid suuresti ta tutvus Ezra Poundi ja imazhistidega. Yeatsi küpsemad teosed olid sümbolistlikud kogud "Torn" ja "Keerdtrepp" ning loomulikult "Viimased luuletused". Suure tähtsusega on kirjaniku mälestused, mis avaldati koguteoses "Autobiograafiad". Eesti keeles on Yeatsi värsse ilmunud valikkogus "Luulet". William Butler Yeatsi rahvusvaheliseltki tuntud maaliportree tegi Tartu kunstnik Lola Liivat. Kuulus kirjanik suri 73aastaselt Prantsusmaal, kuid on maetud oma lapsepõlvemaale Sligos. Looming Varasem luulelooming. Töötles prerafaeliitilikus ja sümbolistlikus vaimus iiri folkloori. · "Oisini rännakud" (1889) · "Tuul pilliroos" (1899)
ja Gautier'i teosed. · Tema luulet iseloomustab inimvaimu trotsiv hoiak kõige negatiivse ja madala vastu. · Veel tema teoseid: "Lugu valgest varesest" (1931) "Pirnipuu" (1936) "Pähklikoores" (1937) "Mõrane peegel" (1939) "Raudsed roopad" (1942) "Leib" (1942) · Kaks viimast käsitlevad mineviku olustikku. · Varasem luule on koondatud kogusse "Tolm ja tuli" (1936) · Alveri lüüriline luule hoogustus sõjapäevil. · Luuleloomingu enamik on ilmunud valikkogus "Tähetund" (1966). · Hilisem luule: "Eluhelbed" (1971) · Tõlked: poeemid "Poltaava" ja "Vaskratsanik" (1948) · Alveri hilisluule on rikkam ja mitmekesisem varasemast. Raugad Õlal valged juuksed, sammus raudne raskus, ootad mind sa pargis kord novembri iilis. Samuti kui köiteid sinu mantli taskus aimub küpsi mõtteid roomalase-profiilis. Ning siis tulen mina õhtu lillas lõõmas naftaliini pilvi hajutades keebis,
eluaastast hiliseani, oma loomingu tippteosed sündisid 19.sajandil, venestusajal. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor- Eesti). Anna viimased luuletused ilmusid 1954.aasta valikkogus. Mitmed luuletused on tänase päevani populaarsena püsinud rahvuslike lauludena ning kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Anna Haava avaldas ka vähesel määral proosapalu. Ta tõlkis rohkesti klassikateoseid ning isegi kreeka mütoloogiat. Elatist teenis ta hilise eani peamiselt tõlketööga. Anna viiendasse eluaastasse lauges Haavakivi talu päriseks ostmine, millele eelnes pingeline rahakogumine. Kodus kujunesid välja Anna Haava põhijooned, millega ta edasisse ellu suhtus
mõistva toetava suhtumisega järelpõlvesse. Lisa teostest: Väikesele eepilisele ja humoristlikus laadis luuletuskogule ,,Poeem Pärnu silgust" (1973) järgnes aastaid kestnud luulepaus. 1977-1979 kirjutatud hilisluule ilmus kogus ,,Antud ja võetud" (1981). Merilaasi rikka ja loomuliku keelega lastevärsid on ilmunud raamatutes ,,Kallis kodu" (1944), ,,Päikese paistel" (1948), ,,Turvas" (1950), ,,Veskilaul" (1959), ,,Lugu mustast ja valgest" (1962), ,,Lumest lumeni" (1982) ja valikkogus ,,Kui vanaema noor oli" (1983). Lühiproosa ,,Eilsete perest" (1975) sai 1976. aastal F. Tuglase auhinna. Merilaasi loomingusse kuulub draama ,,Kaks viimast rida" (1973), lastenäidend ,,Pilli-Tiidu" (1977) ja kolm libretot G. Ernesaksa ooperitele: ,,Tuleristsed" (1959 koos K. Irdiga), ,,Käsikäes" (koos P. Rummoga) ja ,,Kosilased Mulgimaalt" (E. Vilde ,,Vigaste pruutide" motiividel). Merilaas on tõlkinud G. C. Lichtenbergi ,,Aforisme" (1972 koos A. Sangaga), G
sisulises laadis. Kui poetessi varasemas loomingus on domineerivad isikukesksed ja ühiskonnakriitilised tundlevad luuletused, siis hilisemas loomingus on need muutunud eleegilisteks müsteeriumideks. Ristriimilistest stroofidest said siseriimilised vabavärsid. Värss on jäänud napimaks, sõnum aga muutunud intensiivsemaks just seetõttu, et osad asjad jäetakse ütlemata. Kogu varasem looming on kokku võetud 1991. aastal ilmunud valikkogus "Armuaeg" ning sellele järgneval aastal Loomingu Raamatukogus avaldatud kogus "Maailma asemel". 1997 ilmus Doris Kareva kaheksas luuleköide "Hingring". Teos jaguneb 14 temaatilisse minitsüklisse, mis omakorda liigenduvad nummerdatud luuletusteks. "Kareva võlub elutarga südamehariduse ja erilise tunnetuspeenusega" (EPL 30.aprill 1997, "Maailmu läbistav palve", T.Teder) Pärastlõuna Isa ja ema on leppinud jälle. Väljas on laupäev ja tilguvad räästad.
lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886 «Postimehes». Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). tema viimased luuletused ilmusid 1954. aastal valikkogus Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapalu. Tõlkijana on Anna Haava vahendanud rohkesti klassikateoseid (W. Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr. Anderseni jt) ning kreeka mütoloogiat. Kuigi vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga
aastal ,,Loomingus". Betti viljeles ka edaspidi vaheldumisi lüürilist ja jutustavat värssi. 1931. aastal avaldatud ,,Lugu valgest varesest" sai kriitikutelt erinevaid arvustusi. Henrik Visnapuu, aga kirjeldas seda kui kergestivoolav, vahutav, blaseerunud ja pealiskaudne, mida siiani avaldatud eesti luulekirjanduses on raske leida. Lisaks kommenteeris ta, et Alverist võib saada noorema põlvkonna esinduslikeim naisluuletaja. Uuesti avaldas ta selle poeemi 1966.aastal valikkogus ,,Tähetund". Betti oli oma luuletust päris palju kärpinud. Ajakirjas ,,Looming" avaldas Betti Alver 1932. aastal lühipoeemi ,,Kapten Oleander", 1933. aastal ,,Ulla", 1935.aastal ,,Vahanukk". Viimases esineb väga hästi Alverile iseloomulik karnevaliseeritud-groteskne tegelikkusekujutus. 1937. aastal valminud ,,Pähklikoor" erineb Alveri senisest loomingust. Selle esimene ja viimane peatükk on legendilaadsed ja kujutavad minekut maisest sunni
Ilmset mõju avaldanud Puskini ,,Jevgeni Oneginile" viitavad nii peategelane kui sündmustik; sarnased on kahe teose ehituslaadid oma jutustajapoolsete kõrvalepõigetega, samuti värsirütm. Poeemi peategelane on Barbaara Lohe. Autori suhtumine Barbaarasse on kakspidine. Paljuski solidariseerub ta temaga, ent samas naerab kirjanik ka oma tegelast selle nõrkuste ja järeleandmiste pärast. Uuesti avaldus Betti Alveri poeemi ,,Lugu valgest varesest" 1966. aasta valikkogus ,,Tähetund". Algsest 1561 värsist jäi järele 897. 1933. aastal avaldas Betti Alver ,,Loomingu" 2. numbris 25 kümnevärsilisest stroofist koosneva poeemi ,,Ulla". Betti Alveri varasemale poeemiloomingule iseloomulik karnevaliseeritud tegelikkusekujutus ilmneb eriti ehedelt 1935. aasta ,,Loomingu" 3. numbris avaldatud poeemis ,,Vahanukk". Vaimuka pilke objektideks on siin peategelnae, kummaliselt vastuoluline Peeter Piparpuu. ...
Viimasel ajal on ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi abikaasa on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross Kalju lepiku eakaaslane alustas luuletamist Tallinna Westholmi gümnaasiumi õpilasena 1938. aastal ja tõenäoliselt jätkas seda Tartu Ülikoolis, kus õppis juurat. Temagi kirjanduslik debüüt takerdus okupatsioonida ja sõdade tõttu ja oma niinimetatud eelõitsengusse kuuluvad luuletused avaldas ta alles viiekümnesena oma seni ainukeses valikkogus "Voog ja kolmpii" (1971). tsükkel "Eilne mees väljas" on ilmselt arbujate mõjuline, demonstreerides autori vormilist osavust, intellektuaalset haaret ja noorusliku kõrgvaimset esprii taotlust. Jaan Kross, kes oli Tallinna vanglas istunud juba sakslast ajal, arreteeriti uuesti 1946 ja siberist tagasi pääses ta 1954. Järgmised viisteist aastat tegutses ta Tallinnas tõlkija, luuletaja ja erudeeritud
See, et Hermaküla Rummo lavastas, oli erandlik samm. "Häbi eesti teatrile!" - Muutus teatriesteetikas ehmatab konservatiivset teatripublikut. Tuhkatriinumäng oluline, sest tõlgitakse inglise keelde. Kujuneb oluliseks näiteks välispublikule. 1974 Lugemik-lugemiki - 70ndatest on Rummo ka lastekirjanik! 2005 Kogutud luule Koondkogud - tahab hoida Saatja aadressi ja lumevalgust koos. Lumevalguse ja pimeduse laadi eraldi tsükkel, mis jätkub valikkogus. Üks tsükkel uue luule tsükkel: "Luule" tsükkel "Läbi peo mul voolab puu" osaliselt kirjutatud samal ajal kui Lumevalgus, pimedus. Vb näitab suvisemat ja pehmemat poolt sellest luulelaadist. Seal on ka muid asju. Rummo põgenemismotiivide alguspunkt just selles tsüklis "... õuna kinni hoidmas puust". Pakku-peitu motiivide juures 60ndate teisel poolel tutvumine Zen-budismiga. Tsüklis otseseid zenilikke motiive juba sees. Hakkavad tulema märksõnad "kirgas ükskõiksus" jne
annaabi.ee 
