õppimine ei tohiks näiteks võõrkeeltes kindlasti olla põhiline. Kui lapsed õppivad võõrkeeltes ainult reegleid ja grammatikat, ei ole neist mingit kasu, sest kui inimene ei oska vastavas keeles rääkida, oli kogu keeleõpe lihtsalt aja ja raha raiskamine. Keeletundides peaksid õpilased eelkõige õppima rääkimist ja kuulamist, mis võimaldavad neil vastavas keelekeskkonnas hakkama saada. Veel leian ma, et nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis peaks olema rohkem valikaineid. Kui inimene õpib põhikoolis ainult õppekava järgi, jagunevad kõik ta oskused küll ühtlaselt, kuid ta ei saa sügavamalt uurida ja õppida alasid, mis teda huvitavad. Selle probleemi lahendamiseks on valikained suurepärane. Põhikooli valikainete hulka võiks kuuluda näiteks infotehnoloogia, fotograafia ja võõrkeeled. Gümnaasiumi valikained võiks olla näiteks joonestamine, programmerimine ja väitlemine. Valikained on suurepärane lahendus õpilasele,
Inglismaal ja Walesil on riiklik õppekava (Sotimaal on enda oma) ja õpilased peavad õppima põhi aineid nagu matemaatika, inglise keel ja teadus. Neljateistkümnendal aastal, õpilased saavad õppida vabatahtlikud aineid. Kuueteistkümnendal aastal, õpilased spetsialiseeruvad ja valivad 3 või 4 aineid. Seal ei ole riiklikud õppekava aga enamus ühendriikides põhi ained on kohustuslikud. Õpilased saavad ka valida valikuid või ,,valikaineid". Mõned kõige populaarsemat on etenduskunstid, toiduvalmistamine ja autojuhi haridus. Õpilased teevad teste põhi ainetes alates seitsmendast eluaastast. Kuueteistkümnendal eluaastal, nemad teevad eksami, mida nimetatakse GCSE ´ks (General Certificate of Secondary Education) mitmesugustes ainetes. Kui õpilane jääb kooli, nad võtavad ,,A" või ,,A/S" taseme eksami nende eri ainetes osana ülikooli pääsemise protseduuris.
teha. Keelekümbluse õpetajal eesti keel peab olema emakeelena ja vene keel sellel tasemel, et ta saaks lastega ja vanematega arusaadavalt suhelda. Õpetajal ei pea spetsiaalne väljaõpe olema, vaid ta peab selle programmiga tutvuda. (http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/metoodika) Narva Vanalinna Riigikool annab nii põhiharidust, kui ka üldkeksharidust statsionaarses õppes. Kui valitakse valikaineid, siis arvestatakse kooli suundi ning seda, mida rohkem sobib vanematele ja õpilastele. Tavaliselt pakkutakse erinevaid variante ning vanemad ise valivad, mida hakkavad nende lapsed õppima. Koolis tegutseb raamatukogu, mis samuti annab lastele võimalust süvendada eesti kultuurisse ja keelesse. Raamatukogus on nii raamatud, kui ka audio ja video materjalid, nii õpikud ja õpematerjalid, kui ka raamatud lihtsalt lugemiseks, nii lastele, kui ka nendele õpijatele, kes õpib gümnaasiumus
Tänapäeval ju lihtsalt üritatakse rõhuda sellele, et iga gümnaasium saaks ise valida spetsiifilisemaid aineid. Kuigi olen igati nõus sellega, et noored peaksid saama valida juba gümnaasiumis, milliseid aineid nad õppida soovivad, siis tihti lisanduvaid valikuvõimalusi ära ei kasutata. Isegi kui kool võimaldab õpilasel valida programmeerimis- või ettevõtluskursuseid, siis motivatsioon neid aineid tegelikult ka õppida on küllaltki vähestel. Gümnaasiumi saab ju lõpetada ka ilma valikaineid valimata, õppides vaid „vanu häid“ matemaatikat, keeli, sotsiaalained ja loodusaineid. Kindlasti ei saa väita, et õpilaste leige huvi innovatiivsemate õppeainete vastu näitab, et õppekavaga on praeguses vormis kõik korras. Majandusanalüütik Heido Vitsur rääkis 2010. aastal Vikerraadios, et Eestis on puudus infotehnoloogia spetsialistidest ning et nende vähesus pidurdab majanduse arengut. Selle aasta jaanuaris peetud debatil „Eesti infoühiskond 2020“
5.1. Õppeainete ja tundide mahtude vastavus Esimene erinevus seisneb selles, et Euroopa kooli noorema astme esimeses kahes klassis on õppetunni pikkuseks 30 minutit. Edaspidi on õppetundide pikkuseks 45 minutit. Eesti kooli igas astmes on õppetunni pikkus 45 minutit. 5.2. Teised erinevused: - alates vanema astme 1. klassist (6. klass Eestis) on Euroopa koolis võrreldes Eesti kooliga suhteliselt suur arv valikaineid, mille hulgas on aineid, mille sisu kattub Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas nimetatud inimese- ja ühiskonnaõpetuse ainetega; - ka Euroopa koolis õpitakse teist (B-) võõrkeelt, kuid valikainena ning selle õppimine algab vanema astme 4. klassist (Eesti kooli mõistes 9. klassist); - Euroopa kooli vanema astme esimeses kolmes klassis (Eesti süsteemis vastab 6.-8.
, Vihalemm, P. Estonian Mass Media: Past, Present, Future. European Journal of Communication, 1990, 5, 2, 489-500. 8 Kokkuvõte Seda referaati tehes sain teda, et muidu nii asjalikuna tunduv Marju Lauristin on tegelikult väga muhe ja sõbralik isiksus. Ta on oma elu jooksul palju saavutanud just tänu sellele, et ta on teisi inspireerinud, neid kellega ta on koos töötanud ja neid keda ta on õpetanud. Arvan et kui ma ka kunagi Tartusse õppima ei lähe, siis tema käest lisa valikaineid võtta oleks vältimatu valik. Sulev Uus on tema kohta Maalehes isegi rohkem kirjutanud ja seda on võimallik internetis lugeda. 9 Marju on huvitav inimene kelle kohta lugeda ja kelle teoseid lugeda soovitan soojalt. Allikad http://uudised.err.ee/index.php?06200286 http://uudised.err.ee/index.php?06200286 03.06.2010 http://www.altex-marketing.com/marju-lauristin http://et.wikipedia.org/wiki/Marju_Lauristin +- http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/lauristin-lahivaates.d
õppematerjale. Kohustuslikud õppeained on emakeel (soome ja rootsi keel) ja kirjandus, teine riigikeel, võõrkeeled, keskkonnaõpe, terviseõpetus, usuõpetus või eetika, ajalugu, sotsiaalained, matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, kehaline kasvatus, muusika, kujutav kunst, käsitöö, koduökonoomia ja õpilasnõustamine. Põhikooli kahes viimases klassis nähakse ette 4 valikainetundi nädalas, varasemates klassides valikaineid ei ole. Koolidel on võimalik neid oma äranägemise järgi tekitada. Hindamine on igapäevane osa koolielust ning iga õpilane saab aruande vähemalt kord igal kooliaastal. Õpilane võib saada ka vahepealse aruande, samuti vähemalt üks kord õppeaastal. Õpetajad hindavad õpilaste saavutusi nii järjepidevalt kui ka kontrolltööde kaudu. Õpilane võib jääda ka klassikursust kordama, kui tema saavutused ühes või mitmes aines ei ole aktsepteeritavad
tõsta taastuvenergia osakaal energiamajanduses 50% peale. 5. Haridus 5.1 Haridussüsteem Haridussüsteem Saksamaal on korraldatud liidumaade tasandil, mistõttu paikkonniti võib esineda suuri erinevusi. Tunnid kestavad tavaliselt 8.00-13.00, pärastlõunal valmistatakse ette järgmise päeva kodutöid. Gümnaasiumiõpilased võivad osaliselt ise kujundada tunniplaani 22 võttes valikaineid. Lasteaias käivad 3-6 aastased lapsed, lasteaed on üldiselt vabatahtlik, 6-15 aastased lapsed on kõik koolikohuslased. Peale põhikooli on edasi õppida võimalus gümnaasiumis ning seejärel kõrgkoolis. keskhariduse hõlmab nelja liiki koolides: Gümnaasiumi eesmärk on valmistada õpilasi ette kõrghariduseks ja lõpeb lõpueksamiga. 23 6. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia
annaabi.ee 
