Valgustusperiood. ,,Riik. See olen mina" - Louix XIV. Absolutism Venemaal Venemaal oli võimule tulnud Peeter I, tema eesmärgiks oli Venemaa muuta Lääne-Euroopa suurriikide sarnaseks. Akna raidumine Euroopasse. Selleks korraldas ta reise Euroopasse, värbas Euroopast spetsialiste (Lääne-Euroopast), käis Hollandis laevaehitust õppimas, ja oli veendunud, et see oli edukate revolutsioonide tagatis. Rajas Peterburi. Vabanemaks Moskva vanameelsusest rajas Peeter I uue pealinna. Peeter I kinnisidee oli väljapääs Läänemerele. Tähtsaim sõda, mis selle tarvis peeti oli Põhjasõda (1700-1721) sõja tulemusena saavutas väljapääsu Läänemerele ning Eesti läks Rootsi võimu alt Vene võimule. Peeter I aegsed reformid · Uus valitsemiskorraldus, 1721 muutus tsaari nimi keisriks, aitasid valitseda senat ja vastava ala kolleegiumid. · Uus seisuste süsteem (teenistusastmete tabel), selle tulemusena tekkis täiesti uus kiht, keda nim...
seemned. Just see liikumine lõi Ameerika Iseseisvusõja ja Suure Prantsuse Revolutsiooni intellektuaalse aluspinna. Samuti olid paljud Ameerika varajased riigipead just Euroopa valgustusideede mõju all ning sellega aitas see periood kaasa ka tänapäeva supervõimu loomisele. Suuresti aitas liikumine kaasa ka tänapäevaste majandusteooriate arengule - just Valgustusajastul loodi kapitalismi mõiste, mida täna peetakse isikuvabaduste üheks nurgakiviks. Valgustusajastuga algas absoluutse monarhia allakäik Euroopas. See ajastu aitas tohutult kaasa maailma moderniseerimisele ning tõi meid lõplikult Keskajast välja, purustades viimasedki selle perioodi jäänukid igapäevaelus. Liikumine aitas luua selliseid tänapäeva inimestele nii tuntud ja nende poolt nii hinnatuid ühiskonnateooriaid nagu demokraatia ning inimõigused. Suurt osa mängis see ka kapitalismi arengus. Valgustusajastuga toimus
idanesid revolutsioonilised seemned. Just see liikumine lõi Ameerika Iseseisvusõja ja Suure Prantsuse Revolutsiooni intellektuaalse aluspinna. Samuti olid paljud Ameerika varajased riigipead just Euroopa valgustusideede mõju all ning sellega aitas see periood kaasa ka tänapäeva supervõimu loomisele. Suuresti aitas liikumine kaasa ka tänapäevaste majandusteooriate arengule - just Valgustusajastul loodi kapitalismi mõiste, mida täna peetakse isikuvabaduste üheks nurgakiviks. Valgustusajastuga algas absoluutse monarhia allakäik Euroopas. See ajastu aitas tohutult kaasa maailma moderniseerimisele ning tõi meid lõplikult Keskajast välja, purustades viimasedki selle perioodi jäänukid igapäevaelus. Liikumine aitas luua selliseid tänapäeva inimestele nii tuntud ja nende poolt nii hinnatuid ühiskonnateooriaid nagu demokraatia ning inimõigused. Suurt osa mängis see ka kapitalismi arengus. Valgustusajastuga toimus Euroopas tohutu murrang, mille positiivseid
Mida tähistab valgustusajastu? ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine Mis on valgustusajastu järgi ülim väärtus? haridus ja teadmised Valgustusajastule iseloomulik maailmapilt, vähemalt 5 tunnust. vähenes usk kirikutesse; väärtustati ratsionaalset mõtlemist; väärtustati inimõigusi ja teadust; usk mõistuse võimalustesse; traditsioonide hülgamine Kuidas on valgustusajastuga seotud Voltaire ja Rousseau? *Voltaire: valgustusaja parim esindaja/ *Rousseau: Prantsuse radikaalseim filosoof ja kirjanik Milles seisnes valgustajate arvates inimese õnneliku elu saladus? mõistuse ja teaduse arendamine; teadmiste ja hariduse levitamine Iseloomusta valgustuskirjandust. filosoofilise kallakuga; usk inimese mõistusesse ja inimloomu headesse algetesse ROMANTISM Aeg, esindusriigid. 18.saj-19.saj esimene pool;
Teises, töö põhiosas, on juttu postmodernsest maastikuplaneerimisest, sellega seotud probleemidest. Teksti aluseks on võetud M. Herbberti artikkel ,,Re-enclosure of green space in postmodern urbanism". Kolmandas osas toome ühe näite postmodernsest maastikuplaneerimisest Eesti põhjal ja teise Inglismaa põhjal. Postmodernism Et mõista postmodernismi peab kõigepealt selgeks tegema modernismi alustalad. Modernism on seotud valgustusajastuga. Valgustus ajastu, mis sai alguse 18ndal sajandil, on segatud ideede, suhtumiste ja tundlikkuse kompleks. Valgustusajastu kesksed figuurid (nt Newton) üritasid inimeste arusaamist maailmast tõsta uuele tasandile. Üritati ühendada teaduslikku mõtlemisviisi sotsiaalse ja poliitilise sfääriga. Üheks keskseks ideeks oli vabadus läbi teadmiste. Printsiibid, mida peeti oluliseks ühiskonna arenemisel: eesmärk, kogemus kui teadmiste allikas, teadus, progress,
Vahend selleks et loodust allutada. Loome masinaid mlle puhul oleme veendunud et nad ei anna meile tagasilööke. Saame koguaeg pikendada end looduse suunal, aga me ise ei muutu sellest. See on valgustusest saadik olemas. Digitaaltehnoloogiaga on probleem. Kuidas mõjutab inimesi psühholoogiliselt. Inimene saab masinaid lõpmatult juurde toota, saab oma keha pikendada koguaeg. Saab lülisid juurde panna. Kestab lõputult, ühtki takistust ei ole. See on valgustusajastuga kaasa tulnud progressiidee. Tehnoloogiline protsess on ka lõputu. See ongi inimese triumf looduse üle. Elame selles proteeside kaudu. Proteesid on ihuliikme kunstlikud asendajad. Telefon on protees. Prillid samuti. Kirjutatu on inimhääle pikendus Freudi arvates. Inimene muudab täiuslikumaks oma organeid või kasutab tehnoloogilisi vidinaid, et kaugemale, rohkem, kiiremini midagi teha. Sellise mõtteviisi triumf 19. saj keskel. Instrumentaalne mõtlemine. Siis jõuab kõrghetkeni
olid häbi asjaks. Neid hoiti kirikutes (kloostrites), vanglates. · Vaimuhaigustega võitlemiseks peamine meetod eksortsism (kurja vaimu välja ajamine). Sellega tegelesid vaimulikud, mitte arstid. (idee, et kurjad vaimud on oma olemuselt külmad olendid, kes otsivad enesele sooja kohta, järelikult ravi külmutamine.) Uusaegne (valgustusaegne) murrang algab 18. sajandi lõpul koos Valgustusajastuga Palju on lihtsalt vana eitamist (mitte niiväga arusaamist vaimuhaigustest). Tekkib mõistuse kontseptsioon. Mõistuse haigust ei peeta enam ei hinge, ega mitte ka keha haiguseks see on keeruline olukord, mis saab kestma paarsada aastat. Vaimuhaiged on eeskätt haiged inimesed. Altruistlik ja humanistlik lähenemine. Vaimuhaiglate medikaliseerumine. Selles 2 suunda: Haiglate juurde hakati asutama psüühikahäiretega patsientide osakondi
Kõik rügavad ühtmoodi alandlikkuses, armulauda hakatakse nimetama armastus söömaajaks. Tegeldakse ka koos laulmisega, sest usutakse, et laul tuleb inimese südamest. Pietismile järgneb 18. sajandil valgustusajastu. Filosoof Immanuel Kant on öelnud, et see oli ajastu, mil inimkond vabanes oma alaealisusest. Hakati kahtlema religioossetes printsiipides, kirikus ja seisuslikes autoriteetides ning hakati enam väärtustama ratsionaalselt mõtlemist, demokraatiat ja inimõigusi. Valgustusajastuga käis koos linnastumine ja kiire tehniline progress, linnainimestel kadus side kirikuga. Erinevalt reformatsiooni minevikuihalusest vaatas valgustusaeg tulevikku. See ühildub ka kristliku õndsuslooga. inimkonna edasiminek on õndsuslooliselt seletatav. Samas jääb suureks küsimuseks, kuidas ühendada usku paremasse tulevikku väitega, et inimene on langenud ja patune ja et jumala annab meile oma armust parema tuleviku kuidas ühendada ajalooline teadmine ajatu jumala kuulutusega
viimasel juhul on ta sageli laps või siis "saks", nt arst toimub ka kommunikatsioon. Kordamisküsimused · Rahvameditsiini eripärad võrreldes ,,ülikoolimeditsiiniga" · Rahvaarstide raviriitus · Traditsioonilised seletused haigustekitajate kohta 25 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke. VALGUSTUSAEG 16. sajandil algab periood, mis kulmineerub nn valgustusajastuga. Viimase kõrgaeg oli 18. sajandil (Eestis iulma servas aga ka veel 19. sajandi alguses, vt nt Tartu ülikooli taasavamine 1802). Uusajal saab alguse tänapäeva teadus, periood on äärmiselt rikas suurte mõttemeeste poolest mainitagu Galileid, Keplerit, Newtonit, Halley't ja Harvey't. Tehakse hulk avastusi. Boyle defineeris keemilise elemendi (näitas ka, et õhk on vajalik eluks), arenema hakkas analüütiline keemia. Mikroskoobi areng (Loeewenhoek näeb 1647
aga kui teile ei meeldi idiepop siis saate ka väga hästi kasutada. ja kui te armastate metalit, siis te saate ka nietzschega hästi läbi kas kultuuri väärtus tuleb sellest, et ta on võimeline andma hinnangut elule? või on kunsti väärtus konstrueeritud kuidagi teistmoodi? teine tegelane, keda me hakkame uurima, ja kes on mitmes mõttes nietzsche vastand, on saksa mõtleja karl marx aga veel enne tuleb tulla valgustuse juurde tagasi ja tegeleda kontekstiga valgustusajastuga koos rõhutati alati mõistust mõistuse tulek ebausu asemele. valgustusfilosoofid tegelesid alati ühiskonna mõtestamisega. kuidas paremini korraldada riiki tema elanike jaoks ja kuidas see parasjagu on üles ehitatud (voltaire, diderot, rousseau, montesquieu) valgustusfilosoofe iseloomustab naturalism printsiibina kõik need mõtlejad jagasid ideed, et inimene on põhimõtteliselt looduslik olend. kõik nad räägivad inimese loomusest
annaabi.ee 
