siinuste suhe const ja võrdne murdumisnäitajaga. 49.Õhukese läätsevalem:õhukese läätsepuhul on tema fookus kauguse pöördväärtus võrdne eseme kauguse ja kujutise kauguse pöördväärtuste summaga.1/f=1/a+1/k 1/t=D 50.Valgustusseadus: E=s/r²*cosalfa Pinnavalgustatus on võrdeline valgusallika valgustugevuse ja kiirte langemisnurga cos ning pöördvõrdeline valgusallika kauguse ruuduga. 51.Fotoefekt I: fotoefekti puhul on küllastusvool võrdeline pinna valgustatusega. Ajaühikus väljalöödud metallist elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega. 52.Fotoefekt II: Väljalöödud elektroni kineetilineenergia ei sõltu valgustatusest, vaid on lineaarses sõltuvuses valguse sagedusega E=A+Wk, hv=A+Wk, Wk=hv-A 53.Einsteini fotoefekti seadus: fotoefekti korral läheb peale langeva valguse kvandi energia väljumistööks ja elektroni kineetiliseks energiaks.=A+Wk hv=A+mv²/2 54.Bohr'i I:Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvant
geenivahetus tagab ulatuslik päriliku muutlikkuse suguliselt paljunevate isendite populatsioonis, see kaitseb nt nakkushaiguste eest (ka suurte epideemiate ajal ei hukku kunagi kõik isendid) 3. materjal looduslikule valikule, mis tagab kiire evolutsioonitempo. Soo geneetika Erisoolisust saab määrata järgmiste viisidega 1. Keskkond - keskkonnategurid mõjutavad vastavate geenide avaldumist ja mitteavaldumist a) taimed - käpalised - taime sugu määratakse valgustatusega: 1) hea valgustatus - emased (paljunemine) 2) halb valgustatus - isased (toodavad ainult tolmuterasid ja nende energeetiline panus on väiksem) 3) vahepealne valgustatus - tulevad liitsugulised taimed b) loomad - temperatuuriga soo määramine - roomajatel (kilpkonnad ja krokodillid). Liigist sõltuvalt 7 kombinatsiooni. Nt 28-32 kraadi juures võrdselt kilpkonnapoegi emaseid ja isaseid, soojemaga emased, jahedamaga isased.
Lookadastikud (Natura kood 5130) tekkinud sekundaarselt loopealsete kinnikasvamisel (vähem mereäärsete klibuvallide kattumisel kadakaga – primaarne teke) areng peale loopealse mahajätmist kiire: 30-40 aastaga kadaka katvus kuni 100 % praeguste kadastike vanus 40-50 aastat niidukamar hävinud, tüse sambla ja/või okkakiht liigirikkus drastiliselt vähenenud aja jooksul kadastik hõreneb, tekivad parema valgustatusega laigud, liigirikkus kasvab, kuid levivad puittaimed ja algab metsastumine 2) sürjarohumaade tüübirühm tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena – sekundaarsed mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel asuvad üle Eesti künnistel, seljandikel, iseloomulik raudkivide esinemine kasutusel looduslike karjamaadena liigirikkad, taimekooslusi 4. Natura 2000 süsteemis
Lõhnatundlikkus on parim 37...38 ° juures. Valguse ja pimedusega: Ümbruse keskmise valgustatuse muutumisel kohaneb närvisüsteemi tundlikkus muutunud tingimustega. Kui öösel astuda heledast valgustatud ruumist välja õue, ei näe öises ümbruse esialgu mingeid esemeid. Mõne aja möödudes on ta aga võimeline eristama esemete kontuure. Kui pimedusega kohanenud inimene astub heledasti valgustatud ruumi, siis kohaneb tema nägemissüsteem ümbruse valgustatusega mõne sekundi jooksul. Kui valgustatuse muutus on väga suur, siis võivad ajutiselt esineda pimedusdefektid, mille vältel vormitaju on nõrgenenud. 22. Selgita ja too näiteid: kõrvallõhn, kõrvalmaitse!!! Kõrvallõhn- tootele mitteomane või moondunud lõhn. Fleiv (maitse-ja lõhnakogum)- haistmis-, maitsmis- ja trigeminaalsete aistingute kombinatsioonide kogum, mida tajutakse maitsmisel; Kõrvalfleiv- tootele mitteomane või selle riknemisest või moondumisest
me ei tunne. Tundestruktuur: aktiivselt läbielatud ja tunnetatavad tähendused, väärtused, impulsi ja tooniga seonduv: teadvus, suhted. Ühiskonna ideoloogiline organisatsioon. Structure of feeling: erinevad teosed omasid ühiseid tundestruktuure. Nad käsitlesid inimeste reaalseid probleeme ja pakkusid neile mingeid maagilisi lahendusi. 4) Marksism. Adorno. Kultuuritööstuse mõiste. Miks ohtlik? Adorno muusikakäsitlus. Adorno suhe valgustatusega. Pseudoindividualisatsioon. (Ta võib ka teisi Frankfurdi koolkonna mehi sisse tuua.) Marksism Idee maailma muutumisest. Marx: "Filosoofid on tõlgendanud maailma erineval moel, kuid eesmärk on seda maailma muuta." "Marksism on kõikvõimas, kuna see on õige." Marksismi tugevus tuleneb sellest, et see mõistab oma positsiooni, päritolu, oma tausta, seda kus see mõtteviisina seisab. Tootmisviis tegeleb sellega kuidas toodetakse rikkusi ja kuidas inimeste vajadusi rahuldatakse
2) Geenivahetus tagab ulatusliku päriliku muutlikkuse suguliselt paljunevate isendite populatsioonis, see omakorda kaitseb nakkushaiguste eest. Nt ka suurte epideemiate ajal ei sure kõik isendid 3) Materjal looduslikule valikule, mis tagab kiire evolutsioneerumistempo Soo geneetika: Erisoolisust saab määrata: 1) Keskkonnaga keskkonnategurid mõjutavad vastavate geenide avaldumist/mitteavaldumist: Taimed: a. Sugu määratakse valgustatusega: · Hea valgustatus arenevad emased · Halb valgustatus arenevad isased · Vahepealne liitsugulised b. Temperatuuriga: Loomad roomajad. Liigist sõltuvalt 7 kombinats. Kui munad kooruvad temp vahemikus: · 28-32 C isased, emased · soojemaga emased · jahedamaga isased Soo määramine keskkonnaga kätkeb endas riske 2) Ploidsus: nt
kus on välja kujunenud spetsiifiline mikrokliima ning ratsionaalselt ära kasutatud kõik valgusnišid. Puud 2.6. Erinevate pargielementide on kohanenud grupis väljakujunenud tingimustega: majandamise põhimõtted erinevatele puudele mõjuva tuule suuna ja tugevuse- ga ning erineva valgustatusega grupi sees. Vastavalt Puude abil kujundatakse erinevaid pargielemente konkreetsetele tingimustele on arenenud oksad, lehed (üksikpuud, puudegrupid, pargialleed, pargipuis- ja ka juurestik. Just grupis väljakujunenud koosmõju tud). Lisaks kuuluvad parkide dendrofloorasse veel ka tõttu on lähestikku kasvavad puud (eriti okaspuud) põõsastikud, mis pakuvad rohkelt pesitsus- ja varju- väga tundlikud järsult muutuva valgusrežiimi suhtes.
VII. Viljad: kerajad, väikesed, peenviltjalt karvased, pähklis 1-2 seemet, IX-X. H. pärna puit on pehme ja soe käe all. Sellest valmistati mitmesuguseid nõusid. Pärnad on õitsedes suurepärased meetaimed ja pärnaõietee hea köharohi. Pärnatüve niineosa oli tähtis punumismaterjal ja pärnakoor hea meisterdamisvahend. Haljastuses on harilik pärn kasutusel sageli alleepuuna, taludes hästi kärpimist ja linnatingimusi ning kloriide, samuti varjutaluva puuliigina vähese valgustatusega haljastusobjektidel. Harilik pärn on lehtpuudest Euroopas üks varjutaluvamaid. Suurelehine pärn (Tilia platyphyllos Scop.) Suurelehine pärn on kuni 40 m kõrgeks kasvav laimunaja võraga Lääne-Euroopas kasvav puu. Võrsed helepruunid kaetud tihedalt karvadega, koor helehall. Lehed on 6-12 cm pikad, tavaliselt südaja alusega, teravsaagja servaga, noorelt nii alt kui pealt pehmekarvased,
Kasutatakse tisleritöödel, vineeriks, joonestuslaudadeks, mööbliks, kastilaudateks jne. Varem ka kausitreimiseks ning meenõude õõnestamiseks. Noorte puude koor sobib niinena köiteks ja sidumismaterjaliks, varem kasutati seda ka viiskude valmistamiseks · Haljastuses on harilik pärn kasutusel sageli alleepuuna, taludes hästi kärpimist ja linnatingimusi ning kloriide, samuti varjutaluva puuliigina vähese valgustatusega haljastusobjektidel. Tilia platyphyllos - Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopa. Eestis kultuuris võrdlemisi sage. Haljastuses kasutatakse enamasti üksikasetuses, nõudlik mullaviljakuse ja õhuniiskuse suhtes. Kõrgus alla 25 m · Lehed on alt alati kahvaturohelised, kõikidel roodudel hallid karvad, eriti allküljel. Leheroots on karvane. Leht on 6...15 cm pikk · Õitseb varem teistest pärnadest, juba juunis - juuli alul. 59
Ajaloost on eriti Lõuna- ja Ida-Eesti aladelt tuntud pärnaniinest punutud viisud, millised kestsid jalanõudena vaid paar päeva. Niinest punuti ka mitmesuguseid paunu, karpe, vakku ja ämbreid. Muistsete eestlaste käsitöömaterjalina on pärnakoor ja niin etendanud tähtsat rolli. Annab kergelt kännuvõsu. Haljastuses on harilik pärn kasutusel sageli alleepuuna, taludes hästi kärpimist ja linnatingimusi ning kloriide, samuti varjutaluva puuliigina vähese valgustatusega haljastusobjektidel. Harilik pärn on lehtpuudest Euroopas üks varjutaluvamaid. On arvukalt sorte: 'Erecta'; 'Greenspire'; 'Green Globe'; 'Rancho'; 'Swedish Upright' Suurelehine pärn (Tilia platyphyllos Scop.) Suurelehine pärn on kuni 40 m kõrgeks kasvav laimunaja võraga Lääne-Euroopas kasvav puu. Võrsed helepruunid kaetud tihedalt karvadega, koor helehall. Lehed on 6-12 cm pikad, tavaliselt südaja alusega, teravsaagja servaga, noorelt
annaabi.ee 
