Fotosünteesi tähtsus - Toodetakse inimese eluks vajalikke materjale nt: puit, puuvill. - Fossiilsete kütuste teke - Kontrollib atmosfääri CO2 ja O2 taset. - Toodetakse rakuhingamiseks vajalikku hapnikku. Millest sõltub fotosünteesi intensiivsus? - Valguse intensiivsus - temperatuur - CO2 hulk õhus - Taime varustatus vee ja mineraalainetega nt: N ja F - Taime füsioloogiline seisund nt: haiguse korral, puhkeseisundis - Taimeliik nt: Jänesekapsas on varjulembeline, päevalill on valguslembeline. Anaeroobne ja aeroobne Anaeroobne - ilma hapnikuta Käärimist kasutatakse: - veini ja õlle valmistamisel - jogurti valmistamisel - hapukurgid, hapukapsad - reovee puhastamine Aeroobselt glükolüüsilt anaeroobsele - suure füüsilise koormuse korral - võimalik saada kiiresti energiat - kestab paar minutit Anaeroobne hingamine - terviklik rakuhingamise protsess, milles hapniku asemel kasutatakse hingamisahela reaktsioonides näiteks: väävlit, nitraate või rauda.
Ameerika, Austraalia, Edela Aafrika, Vaikse Ookeani saared, Kokapõõsas: Lõuna Ameerikast, kasvab 2-3m kõrguseks, algselt ergutavad omadused, 1980 tarbimine keelatud India kanep: India, Iraan, Afganistan, 1-2m kõrguseks, saadused hašiš ja marihuaana Suhkrukultuurid Taimed, millest saab suhkrut toota Suhkruroog: Vaikse ookeani edela piirkonnas, niiske lähistroopika ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliimavööde, 25-28 kraadi, 65% maailma suhkrutoodangust Suhkrupeet: Valguslembeline, suur vee vajadus, toitainerikkas muld, Vahemere äärest, Hiina, Venemaa, USA, Poola, 19 saj lõpus jõudis Eestisse, sahharoos asub viljades Suhkrupalm: Malaisia saarestikust, ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliimavööde Viinamarja kasvatus: Egiptus, Süüria, Mesopotaamia, viinamarjad jagunevad söömiseks ja veiniks, Suurimad tootjad: Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, USA, Hispaania, Türgi, Argentiina, seemnetest tehakse õli, 80% viinamarjadest veiniks
Madal-, Aru-, Soo-, Vaevakask: Eesti liigid Sookase noored võrsed tihedalt rohekas hallide... Sookase leht ümaram ja pehmem; arukasel peaaegu läigib ja rombjas 11)Paju (Salix-paju perekonnanini....Aspiriin) selts: malpiigialaadsed; sugukond: pajulised Eestis üle 20 eriligi kõrged puud ja ka kääbuspõõsad (nii puud kui ka põõsad) kahekojalised (emas ja isasõised erineval puul) moodustavad vees lisajuuri, juurestik hästi arenenud putuktolmleja valguslembeline taluvad üleujutusi, külmakindlad Paju võsa veekogu ääres võtab endasse väetised, lämmastiku (biofilter). Kaitseb veekogu kasutamine: ehituses, keemiatööstuses, vineer, tselluloosi tootmine, kaunistusena haljastus Sugulased on remmelgad nt. Hõbe remmelgas lumetõkketena "Roheline" energia-taastub kiiresti. Energiavõsad on enamasti pajuvõsad kevadel esimesed nektari andjad urvad ehk paju uted maailmas ligi 400 liiki, Eestis üle 20 liigi
Peamine juurestik on 10-15 cm sügavusel. Viljakandvuse perioodil on optimaalne mulla temperatuur +23-25°. Eriti halvasti talub kurk madalat mulla ja õhu temperatuuri koos nende suure niiskusega. Sellepärast on külma ilmaga parem kasta päeval, et ööseks peenrad natuke kuivaksid või kasvuhoone tuulduks. Mõningad aednikud arvavad ekslikult, et kurk on varjulembeline taim. Ta võib küll taluda mõningast varju ja annab seejuures head saaki kuid kurk on siiski valguslembeline taim. Suurim kurkide saagiperiood on intensiivse päiksepaiste ajal. Mittepiisava valguse puhul võib multðida peenraid valge kilega. See peegeldab valgust. Suurtesse kiletükkidesse tuleks teha 20-30 cm järel augud kastmiseks ja õhustamiseks. Kurk ei armasta tõmbetuult, kuid palavatel päevadel on vajalik kasvuhoones intensiivne tuulutamine. Nõrga õhu liikumise tõttu jääb lehtede pinnale hapnik, süsihappegaas ei pääse lehtedeni ja kõrge õhuniiskuse tõttu on võimalik viljade
Kask. Eestis on kaseenamusega puistute pindala 512 000 ha. Kask on mullastiku suhtes vähenõudlik (kasvab ka liivmullal), tema iga võib ulatuda 150 aastani, kõrgus 20...25 meetrini. Kasepuit on kollakas- või roosakasvalge, veidi läikiv, võrdlemisi kõva, kasutatakse vineeri ja mööbli, samuti laastplaatide valmistamisel. Kask ei ole ilmastikukindel, teda ei saa kasutada väliskonstruktsioonideks. Haab. Eestis on haavaenamusega puistute pindala umbes 40 000 ha. Haab kasvab kiiresti, on valguslembeline ja mullastiku suhtes nõudlik. Puit on valge, pehme ja kerge. Sellest valmistatakse tuletikke, taarakaste, katuselaaste. Kasutatakse ka tselluloositööstuses. 3.2. Puidu niiskus Puidu niiskus muutub vastavalt ümbritseva keskkonna niiskusele ja temperatuurile, s.t. puit on hügroskoopne. Samas muutub ka puidu maht. Nt. keskmine erikaal on kuival männipuidul 460 kg/m 3, toorel 520 kg/m3. Puidu niiskusesisaldust (protsentides) väljendab vee massi ja kuiva puidu massi suhe ning seda
Vajab vähe soojust, idaneb 3-4C, niiskusenõudlik, valgusevajadusega-pikapäevataim, mullaks peenesõmeralised kamarleetmullad, 5 kasvufaasi:tõusme,kuusekese, pungumise, õitsemise, valmimisefaas.veg periood on 70-90 päeva. Kanep: harilik kanep kiu saamiseks, india kanep- nark aine saamine. Harilik on kahekojaline taim.Isastaimed on peenemvarrelised , valmivad varem kui emas. Seeme idaneb aeglaselt 1- 2C juures, tärkab 8-10 C. Soodne temp kasvux 20-25C. Niiskusenõudlik, valguslembeline lühipäevataim, vajab toitaineid. Puuvill: nii mitme-kui üheaastane, kasvab 1-1,5 kõrguseks. Seemned idanevad 10-12C. Tärkamisest seemnete valmimiseni kulub 100-150 päeva. Soojanõõudlik, külmakartlik, valguslembene lühipäevataim. 54) Lina agrotehnika põhiküsimused. Külvikorras nõudlik eelviljade ja viljavahelduse suhtes, tahab suuresaagilist ristikurohket umbrohupuhast põldheina.Põldheina jäänused tuleb mulda viia, kamar purustatakse randaaliga, siis tuleb künd atradega
Vajab vähe soojust, idaneb 3-4C, niiskusenõudlik, valgusevajadusega-pikapäevataim, mullaks peenesõmeralised kamarleetmullad, 5 kasvufaasi:tõusme,kuusekese, pungumise, õitsemise, valmimisefaas.veg periood on 70-90 päeva. Kanep: harilik kanep kiu saamiseks, india kanep- nark aine saamine. Harilik on kahekojaline taim.Isastaimed on peenemvarrelised , valmivad varem kui emas. Seeme idaneb aeglaselt 1-2C juures, tärkab 8-10 C. Soodne temp kasvux 20-25C. Niiskusenõudlik, valguslembeline lühipäevataim, vajab toitaineid. Puuvill: nii mitme-kui üheaastane, kasvab 1-1,5 kõrguseks. Seemned idanevad 10- 12C. Tärkamisest seemnete valmimiseni kulub 100-150 päeva. Soojanõõudlik, külmakartlik, valguslembene lühipäevataim. 54) Lina agrotehnika põhiküsimused. Külvikorras nõudlik eelviljade ja viljavahelduse suhtes, tahab suuresaagilist ristikurohket umbrohupuhast põldheina.Põldheina jäänused tuleb mulda viia, kamar purustatakse randaaliga, siis tuleb künd atradega
seemet. Õied ja viljad on mürgised. Puit kollakas kuni valge, keskmise raskusega. 175 liiki (harilik). Levinud Lõuna- ja Ida-Aasias ja Euroopas. Puitu kasutatakse nikerdustöödel. Taimi sügisese punase lehevärvi ja roosakaspunaste kuparde tõttu ka haljastuses. 39. Must aroonia ja harilik viirpuu Must aroonia: Aronia melanocarpa var. grandifolia Kodumaa Põhja-Ameerika idaosa. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Kuivust ja linnatingimusi taluv, valguslembeline. Lehed laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, 5-8cm. Pearool tumedad näärmed. Õied suureõielistes kobarates, valged. Õitseb mai-juuni. Vili kerajas, tumesinine või must, 1cm, valmib septembris. Kasutatakse vabakujuliste hekkidena, haljastuses, marjatoodanguks istandikud. Keedised, mahlad, veinid. Harilik viirpuu: Crataegus rhipidophylla Levinud Euroopas. Eestis looduslikult. Kõrgus 5m
Viljad on kuni 8 cm pikad, veidi karvased. Harilik kuldvihm on ka meetaim. Linnatingimusi taluv dekoratiivne ja mürgine (sisaldab alkaloid Cytisiini) dekoratiivne põõsas. Peab mainima, et kõik taimeosad on mürgised! Karmidel talvedel veidi külmub, kuid taastub hästi. Sobib nii üksikistutusteks kui ka grupiti. Kasvukoht Kasvukohana armastab harilik kuldvihm dreneeritud, lubjarikast mulda,sest ta ei talu tihedat mulda. Taim on valguslembeline ning kasvab hästi ainult päikeselistes ja tuulte eest varjatud kohtades. Väga külmadel talvedel, kui õhutemperatuur langeb -30 ja sellest madalamale, tuleks nooremad kuldvihmataimed katta. Samuti on harilikku kuldvihma kasulik viljapuude vahele istudada. See taim meeldib lehetäidele, kes nende lehtedest toituvad ja hakkavad kiiresti paljunema. Hoolduslõikus Hoolduslõikust tehes tuleks meeles pidada, et suuri oksalõikusi harilik kuldvihm ei talu, ära
Viljad on kuni 8 cm pikad, veidi karvased. Harilik kuldvihm on ka meetaim. Linnatingimusi taluv dekoratiivne ja mürgine (sisaldab alkaloid Cytisiini) dekoratiivne põõsas. Peab mainima, et kõik taimeosad on mürgised! Karmidel talvedel veidi külmub, kuid taastub hästi. Sobib nii üksikistutusteks kui ka grupiti (Aiasober. Liigikirjeldused). Kasvukohana armastab harilik kuldvihm dreneeritud, lubjarikast mulda,sest ta ei talu tihedat mulda. Taim on valguslembeline ning kasvab hästi ainult päikeselistes ja tuulte eest varjatud kohtades. Väga külmadel talvedel, kui õhutemperatuur langeb -30 ja sellest madalamale, tuleks nooremad kuldvihmataimed katta. Samuti on harilikku kuldvihma kasulik viljapuude vahele istudada. See taim meeldib lehetäidele, kes nende lehtedest toituvad ja hakkavad kiiresti paljunema. 24.1 Hoolduslõikus Hoolduslõikust tehes tuleks meeles pidada, et suuri oksalõikusi harilik kuldvihm ei talu, ära lõigata
annaabi.ee 
