1. Valgust kirjeldatakse kui footonite (valguskvantide) voogu.
2. Footoni energia määratakse valemist E=hf.
3. Fotoefektiks nim elektronide väljalöömist ainest valguse toimel.
Piirsagedust või lainepikkust, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni
väljumistööga nim fotoefekti punapiiriks.
Kui fp>f , siis ei esine fotoefekt, kui fp
ning selle suund ühtib valguslaine levimissuunaga. 9. Footoni seisumass on 0 ning seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega C. Ta ei saa eksisteerida paigalolekus. 10. Valguse rõhk on mehaaniline mõju, mille pinnale ta langeb. Valguse rõhk on võrdeline intensiivsusega mida rohkem footoneid ajaühikus pinnaühikule langeb, seda suurem on valguse rõhk. 11. Neid keemilisi reaktsioone, mis toimuvad ainult valguskvantide osavõtul nimetatakse fotokeemilisteks. Fotokeemilisteks reaktsioonideks on näiteks fotosüntees ja osooni tekkimine. 12. (Dualistlik käsitlus) Valguse laine-ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See tähendab, et valgus võib käituda nii osakeste (footonite) voona kui elektromagnet lainetena. Osakestest koosnevad kvantolemust tõestavad fotoefekt ja valguse rõhk. Lainelist omadust aga difraktsioon ja murdumine.
sagedusega. Footonil puudub seisumass, ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega ning selle suund ühtib valguslaine levimissuunaga. Kui footonid langevad mingile kehale, annavad nad oma impulsi sellele üle. Valguse rõhk on võrdeline valguse intensiivsusega. Footoni põrkumisel vaba elektroniga väheneb footoni energia ja suureneb kiirguse lainepikkus. Fotokeemilisteks nimetatakse reaktsioone, mis toimuvad vaid valguskvantide osavõtul (fotosüntees, osooni tekkimine, pildistamisel). E (kvandi)energia (J) Ek kineetiline energia (J) A väljumistöö (J) lainepikkus (nm) v kiirus (m/s) h Plancki konstant (6,6 · 10-34 J/s) m elektroni mass (9,1 · 10-31 kg) c footoni lainekiirus (3 · 108 m/s) f valguse sagedus (Hz) fp fotoefekti punapiir I valguse intensiivsus (m) p impulss mv 2 Ek = 2 E = hf = A + E k E c f = = h A = f p h h f m=
Dispersioon on nähtus, mille korral aine absoluutne murdumisnäitaja sõltub valguse lainepikkusest või sagedusest. Valguse murdumisseadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. sin/sin= const ( langemisnurk, murdumisnurk) Mehaanilised lained levivad vaid aines, elementaarlained nii aines kui vaakumis, see tähendab, nad ei vaja levimiseks ainet. Fotokeemilised reaktsioonid toimuvad ainult valguskvantide osavõtul. NT fotosünttes, osooni tekkimine, AgBr lagunemine. Koherentsed laiend lained, mis on tekitatud koherentsete allikate poolt. Tekkimise tingimus: lainete sagedus on sama ja faasinihe on jääv. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. n= c/v c-valguse kiirus vaakumis v-valguse kiirus keskkonnas n-murdumisnäitaja Difraktsioon- nähtus, kus lained painduvad tõkete taha
Mis on fotoelement? Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. 16. Mis on päikesepatarei? Päikesepatarei koosneb tervest hulgast üksikuist fotoelementidest, mis on omavahel ühendatud elektriliselt suurteks paneelideks. 17.Mis on footon? Kuidas saab selle välja arvutada? +valem Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant. E=h*f 18.Fotokeemiline reaktsioon? Terve rida keemilisi reaktsioone toimub ainult valguskvantide osavõtul. 19.Millest sõltub valguse rõhk? Sõltub footonite arvust ja ajast, mida rohkem footoneid ajaühikus pinnale langeb, seda suurem on valguse rõhk. 20.Milles seisneb valguse dualistlik käsitlus? Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi.
elektronile kineetilise jõu andmiseks. Väljumistööks nimetatakse vähimat energiahulka, mis on vajalik elektroni ainest väljaviimiseks. Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. Kasutatakse automaatikas ja telemehaanikas, toodete kvaliteedi kontrollimisel, valguse mõõtmisel, kinos, televisioonis jne. Fotokeemilisteks reaktsioonideks nimetatakse keemilise reaktsioone, mis toimuvad ainult valguskvantide osavõtul. MIS ON FOOTON- Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant). Footon on vaheosake (boson spinniga 1), mis vahendab elektromagnetilist vastasmõju. Footon (erinevalt näiteks gluuonist) ise oma vahendatava vastasmõju laengut ei kanna ja on elektriliselt neutraalne. Tema seisumass on 0 ning seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega . Valguse kiirus kui universaalne füüsikaline konstant ongi defineeritud footoni liikumise kiiruse kaudu vaakumis.
Miks? Footoni energia on vees sama mis õhus. Sest kvandi energia ei sõltu sellest, kus ta elektron liigub. Kvandi energia on määratud kiirgumisega aatomist. 5. Mille poolest erinevad nähtava valguse kvandid, mis tekitavad silmas erinevaid värvusaistinguid? - Energia ja sageduse poolest 6. Kuidas muutuvad kvandi energia, mass ja impulss spektri sinisest osast punasesse liikumisel? - Energia, mass ja impulss lähevad väiksemaks. 7. Kuidas mõjutab valguskvantide energia valguse intensiivsust? Millest sõltub valguse intensiivsus? - Valguse intensiivsus on määratud kvantide hulgaga.( Mida rohkem kvante seda intensiivsem valgus.) 8. Kas ja kui siis miks avaldab valgus pindadele rõhku? - (Mass+Kiirus=Impulss) Impulss avaldab rõhku ja valgusel on impulss. 9. Millist nähtust nimetatakse fotoefektiks? - Elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. 10. Mitu elektrooni saab üks footon metallist eemaldada? Miks?
Erinevad molekulid neelavad erinevat värvi valgusi. Valgusest saame ja lausa peame rääkima kui osakestest sellisel juhul kui tegemist on väikeste lainete pikkustega. Sellisel juhul on tegemist osakeste vooga. Valguse osakesesks loetakse footoneid. Ja kuna footonid vaakumis liiguvad valguse kiirusel,tänu sellele, et footoni mass on 0 siis ongi valguse kiirus defineeritud footoni liikumise kiiruse kaudu vaakumis. Tänu footonite ehk valguskvantide liikumisele saame seda oma otstarbeks ära kasutada. Näiteks kasutades fotoelektrilist efekti saame toota energiat. Selleks tuleks kasutada päikesepatareid, mis muundab valguse energia elektrienergiaks. Selleks suunatakse päikese valgus patarei paneelile ehk paneel sätitakse päikese valguse poole, seejärel, kui valgus on suunatud päikeseelementidele, elektronid neelavad footonite energia ja omandab patareis olev
helesinine 470 – 520nm , roheline 520 – 570 nm, kollane 570 – 600 nm, oranž 600 – 630 nm, punane 630 – 760 nm Näidis arvutusülesanded: 1) Hapniku aatomi ionisatsiooni energia on 14eV. Kui suur on ionisatsiooni põhjustava kiirguse minimaalne sagedus? 2) Arvuta UV kiirguse kvandi sagedus, kui tema energia on 6,6∙10-19 J ja infrapunase kiirguse kvandi sagedus , kui tema energia on 0,25 eV. 3) Leia nähtava valguse lainepikkustevahemikule 380nm-760nm vastavate valguskvantide energiavahemik. 4) Naatriumile langev valgus lõi temast välja elektrone, mille maksimaalne kineetiline energia oli 0,24∙10-19 J. Kui suur oli naatriumile langeva kvandi energia? Naatriumi väljumistöö on 2,28 eV. 5) Elektronide väljumistöö tseesiumist on 3,1∙10-19 J. Milline on fotoefekti punapiir ja sellele vastav sagedus? 6) Kas fotoefekt toimub, kui kaaliumi valgustada sinise valgusega, mille lainepikkus on 450nm? Kaaliumi väljumistöö on 2,22 eV.
enne Priestley’d (mitmel erineval viisil) ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori (1774), sai ühena esimestest N2, P4, Mo (1778). Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. A.H. Compton, 1933: “Comptoni efekt” - Valguskvantide hajumisel elektronide toimel suureneb kvantide lainepikkus; see suurenemine ei sõltu esialgsest lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus kõrvale kaldub. - Seega vastab igale hajumisnurgale vaid 1 lainepikkus (olgu tegemist mistahes lainepikkusega valgusega) - elastne põrge , klassikal. füüs. ei selgita Comptoni efektis muutub impulss (energia) nii footonil kui elektronil Osmoos (kr
eksisteerida paigalolekus. Footonitel on suur roll fotoefekti juures. Fotoefektiks nimetatakse elektronide "väljalöömist" ainest valguse toimel. Kui rääkida valgusest kui footonite voost, tuleks kindlasti ära mainida ka valguse rõhk, mis on võrdeline valguse intensiivsusega. See tähendab, et mida rohkem footoneid ajaühikus pinnale langeb, seda suurem on valguse rõhk. Suur hulk keemilisi reaktsioone toimub vaid valguskvantide osavõtul. Sellisid reaktsioone nimetatakse fotokeemilisteks. Fotokeemiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mis tekib valguse neeldumise tõttu. Seejuures annab valguskvant molekulile piisavalt energiat, et see muutuks reageerimisvõimeliseks. Vahel aga laguneb mõni aine valguenergia toimel. Fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena tekib osoon, kuid ka väga kahjulik fotokeemiline sudu. Taimedes nimetakse seda reaktsiooni fotosünteesiks ning on seega üks eluslooduse alusprotsesse.
neelab. Neeldumisspekter võib olla nii joon- kui ka pidevspekter. Spektraalanalüüs- nimetatakse aine keemilise koostise kindlaks tegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Ainete koostise teadmine on oluline nii farmaatsias, astroloogias, mineraloogias, loodushoius, metallurgias, masinaehituses, kriminalistikas, keemias kui ka bioloogias. KVANTOPTIKA 13. Valgus kui footonite voog. Valgust võib kirjeldada kui valguskvantide, footonite voogu. 14. Fototefekt. Päikesepatarei. Fotoefekt-elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Päikesepatarei- koosneb päikeseelementidest ehk fotogalvaanilistest elementidest. Päikesepaneele kasutatakse komponentidena suuremates päikesepatarei maatriksites, mille abil toodetake päikeseenergiat nii kodus kasutamiseks kui ka võrku müümiseks. 15. Footon, Fotokeemiline reaktsioon. Fotograafia.
IV RIDA 1. Scheele: ülevaade elust ja teadustegevusest Carl Wilhelm Scheele (18.sajand) - rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 ("tuliõhk") enne Priestley'd ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori, sai ühena esimestest N2, P4, Mo. 2. Comptoni efekt ja määramatuse printsiip Valguskvantide hajumisel elektronide toimel suureneb kvantide lainepikkus; see suurenemine ei sõltu esialgsest lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus kõrvale kaldub. Seega vastab igale hajumisnurgale vaid 1 lainepikkus, elastne põrge, klassikalist füüsikat ei selgita. Comptoni efektis: muutub impulss nii footonil kui elektronil W.Heisenberg (1927): määramatuse printsiip px . x h
lainepikkus ❏ hf = A + mv2/2. A - elektroni metallist väljalöömiseks vajalikku tööd; väljumistöö - kui footonitel on energiat vähem, kui kulub väljumistööks, siis fotoefekti ei teki. Kui energiat rohkem, siis tekib lisaks ka teatud kineetiline energia ❏ Ekin = mv2/2. v - elektroni suurim võimalik kiirus; m - elektroni mass ❏ Kvandi energia ei saa jaguneda mitmele elektronile, sest kvante ei saa vähemateks osadeks jagada ❏ Kus vaja? Neeldunud valguskvantide energia annab võimaluse viia elektronid samas ainetükis teise kohta, tihti teise kihti. Nii töötavad näiteks päikesepaneelid ja fotoaparaatide sensorid. ❏ Footon tabab metalli pinda ja tõrjub sellest elektroni ja annab sellele kineetilist energiat. ❏ Elektronide difraktsioon. Aatomimudeli üheks aluseks on dualismiprintsiip. Kõigil osakestel on lainelised omadused. Kehad ei saa olla mitmekesi täpselt
Footonil puudub seisumass, ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega ning selle suund ühtib valguslaine levimissuunaga. Kui footonid langevad mingile kehale, annavad nad oma impulsi sellele üle. Valguse rõhk on võrdeline valguse intensiivsusega. Footoni põrkumisel vaba elektroniga väheneb footoni energia ja suureneb kiirguse lainepikkus. Fotokeemilisteks nimetatakse reaktsioone, mis toimuvad vaid valguskvantide osavõtul (fotosüntees, osooni tekkimine, pildistamisel). E – (kvandi)energia (J) Ek – kineetiline energia (J) A – väljumistöö (J) λ – lainepikkus (nm) v – kiirus (m/s) h – Plancki konstant (6,6 · 10-34 J/s) m – elektroni mass (9,1 · 10-31 kg) c – footoni lainekiirus (3 · 108 m/s) f – valguse sagedus (Hz) fp – fotoefekti punapiir I – valguse intensiivsus (m) p – impulss
Valge valgus on liitvalgus. Difraktsioon on lainete paindumine tokete taha. Polariseeritud valgus: elektri ja magnetvalja vonkumised toimuvad ainult uhes tasandis. Loomulik valgus on polariseerimata valgus, valguskiires on esindatud koikvoimalikud vonketa sandid. Fotoefektiks nimetatakse elektronide valjumist ainest valguse toimel. Fotoefekt on seletatav valguse kvantiseloomuga: valgus on osakeste ehk valguskvantide voog. Valguskvanti nimetatakse footoniks. Aatomi ja tuumafuusika Aatomi planetaarmudel: keskel on massiivne tuum, selle umber tiirlevad ringikujulistel orbiitidel elektronid Bohri aatomimudel elektronid ei tiirle umber tuuma erinevatel orbiitidel, elektronidel on aatomis erinevad energiatasemed. Kaasaegne aatomimudel ? Tuuma umber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved ehk orbitaalid, mille erine vates osades on elektroni leiutoenaosus erinev.
Poolringkanalites paikneb sensoorne epiteel ampullaarselt laienenud osades, on tundlikud angulaarse kiirenduse suhtes. Nägemismeel- silmamuna funktsionaalselt kahes osas: · optiline aparaat (sarvkest, iiris, tsiliaarkeha, lääts, ees- ja tagakamber, klaaskeha)- reguleerib silma pääseva valguse hulka ja fokuseerib selle võrkkestale. · retseptoorne aparaat (võrkkest ehk reetina), milles paiknevad nägemisretseptorid muudavad valguskvantide energia nägemisimpulssideks Mida tugevam on lääts (mida kumeram ehk väiksema raadiusega), seda lühem on fookuskaugus. Silmaläätsel on muudetav kumerusraadius- akommodatsioon, mis tagab erineval kaugusel olevate objektide fokuseerimise reetinale. Tsiliaarlihase lõõgastudes venitatakse lääts ripsvöötmekese kiudude abil laiaks ja lamedaks ja tema fookustugevus väheneb, kontroll parasümp III kr.närv. Pupillaarrefleks- Pupilliahendajat innerveerivad parasümp kiud. Teine lihas on
voog seda suurem on klemmidevaheline pinge. Kirjeldatud viisil töötab päikese patarei, mida nimetatakse fotodioodi generaatori reziimiks. Kui rakendada fotodioodile vastupingeline pingeallikas, mille pluss on ühendatud N-osaga ja miinus P-osaga, siis eelneva reziimiga võrreldes tugevneb tõkkekihis elektriväljas, tõkkekiht laieneb ja valguskvantide neeldumise tõenäosus suureneb. Tulemusena tekkib rohkem laengukandjaid, kuna meil on vastusuuna reziim, siis tekkib valgustusest sõltuv vastuvool, milline on seda suurem , mida suurem on dioodile langev valgusvoog. Kirjeldatud reziimi nimetatakse fotodioodi reziimiks. Teda kasutatakse valguseandurites. Võrreldes generaatori reziimiga on tundlikus suurem ja ta reageerib kiiremini valguse muutustele. Esimese osa lõpp
3. Milles seisneb fotoefekti mõistatus? Fotoefekti põhiline seaduspärasus fotoelektronide energia ei sõltu kiirgusvoo intensiivsusest, vaid kiirguse sagedusest näitab, et antud juhul ei allu ka elektromagnetiline kiirgus (röntgenkiirgus, UV kiirgus) Maxwelli klassikalisele teooriale. Viimase koha pealt peaks elektronidele üleantav energia olema just võrdeline voo intensiivsusega (laine amplituudi ruuduga). Küsimuse lahendas A Einstein valguskvantide hüpoteesi abil. Sellele hüpoteesile vastavalt ei või elektromagnetiline laine oma energiat teistele kehadele üle anda mistahes hulgal, vaid ainult kogustes, mis on võrdeline laine sagedusega . Seejuures oletas einstein, et võrdetegur on h (Plancki konstant). Iga kvant on võimeline välja lööma ühe elektroni. Kui kvandi energia jääb alla punapiiri, siis pole kvandil niipalju energiat, et elektroni välja lüüa. Valgusel on dualistilik iseloom.
1860 -1865) Ideaalse gaasi võrrandid, entroopia ja süsteemi korrastatuse seos (L. Boltzmann, 1872) X - kiired (W. Röntgen,1895) Loodusliku radioaktiivsuse avastamine (A. Becquerel, 1896) Elektroni avastamine (J.J. Thomson , 1897) Kvandi mõiste (M. Planck, 1900) Raadiolambi (dioodi) leiutamine (J. Fleming, 1904) Nüüdisaegse füüsika periood (alates 1905.a.) Massi ja energia ekvivalentsus (A.Einstein, 1905) Fotoefekti seletamine valguskvantide abil (A. Einstein, 1905) Ülijihtivus (H. Kamerlingh – Onnes , 1911) H-aatomi mudel (N. Bohr, 1913) Üldrelatiivsusteooria (A. Einstein, 1916) Osakeste lainelised omadused (L. de Broglie, 1924) Kvantmehhaanika rajamine (E. Schroedinger, W.Heisenberg, jt., 1926) Kunstlik radioaktiivsus (F. ja I. Joliot-Curie, 1934) Uraani tuuma lagunemine (O.Hahn, F.Strassmann 1938): Ahelreaktsioon (E.Fermi jt., 1942) Aatomipomm (1945) Holograafia (D
Universumi kõikidest aatomitest on 88,6% vesiniku aatomid, heeliumi aatomeid 11,3%. Nende kahe elemendi aatomite arv kokku moodustab Universumi aatomitest 99,9%. Kosmoloogias kasutusele võetud mõiste Suur Pauk (Big Bang) umbes 13...14 miljardit aastat tagasi tähistab paisuva Universumi algolekut pärast nn. Plancki hetke (5×10-44 sekundit pärast alghetke). See, millest universum koosneb 19 Footonite ehk valguskvantide levimiskiirus ja lainete levimiskiirus mõlemad mõisted on korrektsed peegeldab elementaarosakeste kahest loomust iga mikroosakene võib käituda erinevalt kord osakese, kord lainena. Anihilatsioonil mass kaob ja moodustuvad footonid. Vastasmõjudest - Päikese valgusrõhk Maale on 100 000 tonni. Isegi 4 miljardi kilomeetri kaugusel olev planeet Neptuun tõmbab Maad 18 miljonilise tonni
169. Hüperboolne sõltuvus: voolutugvus juhtme takistusest, liikumiseks kulunud aja sõltuvus kiirusest. Energiavälja muutumise kiirus on jõud. 170. Pöördvõrdeline ruuts: y=a/x2. Punktikujulise laengu v massi elektri- v gravitatsioonivälja tugevuse (jõu) sõltuvus kaugusest. 171. Eksponentsiaalne s: y=a(astm.x) (posit astmenäitaja: bakterikoloonia kasv ajas, kapitali suurenemine), (neg: radioaktiivselt lagunevate tuumade arv, valguskvantide arvu vähenemine). 172. Diferentsiaalvõrrand seob suuruste muutusi. Integreerimine dif.pöördf. Ja tuletise kaudu f-i otsimine. Vektorid on samad: kui sama siht suund pikkus. 173. Skalaarkorrutis: tulemuseks skalaar. Skal.korrutis on kommutatiivne. Ristiolevate vektorite skalaarkorrutis on 0. 174. Vektorkorrutiseks on vektor, mis on korrutatavate vektoritega ristuvas tasapinnas. Suuna määramiseks kruvireegel. 175
tuhandeid kõnesid. Märksa tõsisemad nõuded tekkisid arvuti võrkude kasutusele võtuga kusjuures arvutite töösagedused on liikunud järjest kõrgemate sagetuste poole. Sellisel juhul ongi praktiliselt ainsaks võimaluseks optiliste kaablite kasutamine. Peagi avastati et kui võtta kasutusele optiline kaabel siis kujuneb ta universaalse kasutamisega sidevõimaluseks. Peale laia läbilaske riba mida võimaldab valguskvantide kõrge sagedus on optilisel sidel ka veel terve rida muid eeliseid. 1. Häirekindlus elektromagnetilised väljad ei mõjuta mingil määral optilises kaablis kulgevaid signaale. 2. Väiksemad kaabli mõõtmed kuna ühe sooneline optiline kaabel on sama edastamisvõimega kui 900 paariline telefoni kaabel 3. Kergem kaal kuna kasutatav klaaskiud või ka plastmass on vasest 3X kergem 4
erinimeliste laengukandjate rekombineerumise (ühinemise) tulemusena pärivoolu reziimis (tavalistes dioodides püütakse rekombineerumist vältida). Rekombineerumine tekib p-n-siirdes või selle lähemas ümbruses. Rekombineerumisel, s.o elektroni ja augu liitumisel tekivad valguskvandid, s.o valgusnähtused. Selleks, et tekkinud valguskvandid saaksid pooljuhist lahkuda, tehakse p-tsoon võimalikult õhuke. Valgusdioodi ehitus ja väliskuju on toodud joonisel 10.1. JOONIS 10.1. Valguskvantide võnkesagedus, s.o. kiirguse värvus sõltub kasutatud pooljuht-materjalist. See on seotud materjali potentsiaalibarjääriga ja seepärast on ka eri värvusega valgudioodide avanemispinged ja päripingelangud erinevad Eri materjalidest valgusdioodide põhiparameetrid on toodud tabelis 10.1, kus I on arendatav valgustugevus ja P valgusvõimsus 10 mA pärivoolu korral. TABEL 10.1 Valgusdioodi tööks vajalikud nähtused esinevad ka klassikalistes
püütakse rekombineerumist vältida). Rekombineerumine tekib P-N-siirdes või selle lähemas ümbruses. Rekombineerumisel, s.o elektroni ja augu liitumisel tekivad valguskvandid, s.o valgusnähtused, kuna augu ja elektroni liitumisel tekib energia ülejääk Selleks, et tekkinud valguskvandid saaksid pooljuhist lahkuda, tehakse P-tsoon võimalikult õhuke. Valgusdioodi ehitus ja väliskuju on toodud joonisel 2.6. 17 JOONIS 2.6.. Valguskvantide võnkesagedus, s.o. kiirguse värvus sõltub kasutatud pooljuht-materjalist. See on seotud materjali potentsiaalibarjääriga ja seepärast on ka eri värvusega valgudioodide avanemispinged ja päripingelangud erinevad Eri materjalidest valgusdioodide põhiparameetrid on toodud tabelis 2.1, kus I on arendatav valgustugevus ja P valgusvõimsus 10 mA pärivoolu korral. TABEL 2.1 Kiirguse värvus nm Materjal U I P
Rekombineerumine tekib P-N-siirdes või selle lähemas ümbruses. Rekombineerumisel, s.o elektroni ja augu liitumisel tekivad valguskvandid, s.o valgusnähtused, kuna augu ja elektroni liitumisel tekib energia ülejääk Selleks, et tekkinud valguskvandid saaksid pooljuhist lahkuda, tehakse P-tsoon võimalikult õhuke. Valgusdioodi ehitus ja väliskuju on toodud joonisel 2.6. JOONIS 2.6.. Valguskvantide võnkesagedus, s.o. kiirguse värvus sõltub kasutatud pooljuht-materjalist. See on seotud materjali potentsiaalibarjääriga ja seepärast on ka eri värvusega valgudioodide avanemispinged ja päripingelangud erinevad Eri materjalidest valgusdioodide põhiparameetrid on toodud tabelis 2.1, kus I on arendatav valgustugevus ja P valgusvõimsus 10 mA pärivoolu korral. TABEL 2.1
luubiga. Niisugusel juhul langevad pikksilma objektiivi ja okulaari fookused praktiliselt kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp. Selliseid optilisi süsteeme nimetatakse teleskoopilisteks. Selline süsteem suurendab vaatenurka. 7.13. Fotoefekt (välis- ja sise-) Fotoefekti all mõistetakse valguse mõju aines olevatele elektronidele. Ühel juhul need vabastatakse ainest (välisfotoefekt), teisel juhul keemilisest sidemest (sisefotoefekt). Mõlemat nähtust seletatakse valguskvantide ehk footonite abil, mis on valguse osakesed ja mis liiguvad sirgjooneliselt (kulgevad). Välisfotoefekt seisneb ainest (peamiselt metallist) elektronide väljalöömises valguse abil. Efekti avastas 1887.a. H. Hertz, kui ta uuris elektroodide vahel tekkivat sädelahendust. Ta märkas, et säde tekkis paremini, kui elektroode valgustada. Põhjalikumalt uuris Aleksander Stoletov 1888.a. Efekti ei osatud kaua aega seletada, isegi pärast seda kui tehti kindlaks , et ainest lahkuvad elektronid
annaabi.ee 
