juhtivus,tugevus,kõvadus,keemistemperatuur 5) Aine 3 olekut? Tahke: jää,lumi,rahe, Vedel: vesi, Gaasiline: veeaur 6) Mis on tihedus, selle valem ja ülesanne? 8) Mis on nähtus? Nähtus on muutus looduses. 9) Mis on füüsikaline ja keemiline nähtus? Füüsikalisel nähtusel muutub aine vaid füüsikalised omadused: sulamisel,saagimisel, Keemilisel nähtusel tekivad uued ained: põlemisel 10) Keemilise reaktsiooni tunnused? Valgusefekt, soojuse eraldumine, värvuse muutus, iseloomulik lõhn, gaasi eraldumine, sademe teke. 11) Keemilise reaktsiooni tingimused? Soojenemine,ainete kokkupuude, peenestamine,valgus fotosünteesiks,elektrivool 12) Mis kiirendab keemilist reaktsiooni? Kuumutamine, purustamine,segamine. 13) Kiired ja aeglased reaktsioonid? Aeglased: kõdundamine, hingamine, Kiired: põlemine, plahvatamine 15) Laborivahendid? Klaasanumad,katseklaas, keeduklaas, kolbe,pipette,mõõtesilinder,lehter, uhmer,tiiglitangid,
Nähtavale ilmub pangatähe nimiväärtus ja akna kujutis. 3.Turvaniit Vaata pangatähte vastu valgust. Turvaniit paistab tumeda ribana ja väikeses valges kirjas on näha pangatähe nimiväärtus. 4. Portreehologramm Pangatähte kallutades ilmub paremal pool asuval hõbedasel ribal nähtavale pangatähe nimiväärtus ja euro sümbol 5. Smaragdroheline number Pangatähte kallutades on vasakus alumises nurgas kujutatud läikival nimiväärtusel näha üles ja alla liikuv valgusefekt. Lisaks muutub nimiväärtuse trükivärv smaragdrohelisest tumesiniseks.
· Aine põlemine · Piima hapnemine · Vesiniku või kütuse plahvatus 2. Keemiline reaktsioon: Keemilise nähtuse aluseks on keemiline reaktsioon, nt raua roostetamine kui keemilise nähtuse olemuseks on raua reaktsioon õhuhapnikuga; kõdunemise baasika on aga orgaanilise aine lagunemisraktsioon jne. Peamised tunnused: · Värvuse muutus · Sademe teke või kadumine · Lõhna muutus · Gaasi eraldumine · Soojusefekt · Valgusefekt Teatud keemiliste reaktsioonide toimumiseks on vaja anda lisaenergiat valgusenergia, valguse, kuumutamise süütamise vms kujul. 3. Lahused: Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: Lahustist Ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS=LAHUSTUNUD AINE +LAHUSTI Lahustumist on võimalik kiirendada: · Tõsta lahusti temperatuuri · Segada · Peenestada lahustavat ainet 4. Lahustuvus:
Segu koostis on muutuv, nt.puit, paber, teras, kütus 6. Mis on lahus? Mis on suhkrulahuse puhul lahustunud aine, mis lahusti? Lahus on ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahustunud aine on suhkur ja lahusti on vesi. 7. Nimeta 5 meetodit segude lahutamiseks? 1. Setitamine 2.nõrutamine 3. Filtrimine 4.destilleerimine 5. Vedeliku aurustamine KT 1 rida 1. Nimeta 4 reaktsioonitunnust: valgusefekt, sademe teke, gaasi eraldumine, iseloomulik lõhn 2. Mis on puhas aine? Kas koostis on kindel või muutuv? Too näide. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest.
lahustub ainet veel, aga küllastunud lahusesse ei lahustu. 9. Kuidas töötada ohutult keemialaboris? Tuleb laboris katseid tehes olla väga ettevaatlik ning täpselt täita vajalikke ohutusnõudeid 10. Laborinõud. Katseklaasid, keeduklaasid, kolvid, mõõtenõud, portselananumad 11. Keemiliste ainete tähised (mürgine, keskkonnaohtlik jt) Vaata õpikust. 12. Keemilise reaktsiooni tunnused. Värvuse muutus, lõhna teke, sademe teke, gaasimullide teke, soojuse eraldumine, valgusefekt 13. Keemilise reaktsiooni kulgemise tingimused. Lähteainetele lisaenergia andmine, kuumutamine, süütamine, valgustamine, elektrivoolu läbijuhtimine. 14. Ainete omadused mille poolest võrreldakse aineid? Aineid võrreldakse aine oleku, tiheduse, värvuse, aine elektri ja soojusjuhtivuse, kõvaduse ja tugevuse ning lõhna poolest. 15. Mida näitab aine kõvadus, tugevus, tihedus jt? Aine kõvadus iseloomustab
Disco light VDL100MLD mini line dancer 530 EEK (2) Laserlight 100mW. 9 DMX channels, red-green-yellow 8 700 EEK (2) LED pinspot DMX, RGB, 61 leds, chrome 1200 EEK (2) Võimendi PA240P, 100 V 9000 EEK(2) ELECTROVOICE Cobalt Series Microphone 990 EEK (4) Kulud kokku: 960 000 EEK 7.3. Kasumiprognoos Enamus ettevõtte kasumist koguneks helitehnika ja valgustuse rendist. Aktiivkõlarid + ühendus arvuti või DJ-puldiga 400 EEK Aktiivkõlarid + CD-mängijad + mikrofon + valgusefekt 980 EEK Aktiivkõlarid + DJ-tehnika + valgusefekt 1150 EEK Võimenduskomplekt + DJ-tehnika + raadiomikrofon + valgustehnika 4100 EEK 8. SWOT analüüs Tugevused: Nõrkused: · Asukoht · Kogenematus ettevõtluse valdkonnas · Sarnaste ettevõtete vähene · Tehnika ei jõua õigeaegselt kohale olemasolu · Stuudio ja bändiruum ei ole suureks
või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. (www.riigiteataja.ee) 2. Ohtlikud ained Ohtlikud ained jaotatakse üheksasse klassi. Ühte klassi on grupeeritud ühesuguste ohtlike omadustega keemilised ained. Ohtlike ainete klassid: 1 Lõhkeained - keemilised ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse, elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni toimel tekitavad plahvatuse, millega kaasneb valgusefekt, ülikõrge temperatuur ning suur kogus plahvatusgaase. 1. Gaasid - ained, mis normaaltingimustel on gaasilises olekus. Jagunevad põlevateks- , põlemist toetavateks- ja toksilisteks (mürgisteks) gaasideks. 2. Põlevvedelikud ja nende segud. Kõik vedelained, mis 61°C ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure. 3. Kergsüttivad tahked ained. Igasugused tahked ained, mis väga kergesti süttivad. Samuti
j) Tiiglitangid- tiigli hoidmiseks k) Uhmer- aine peenestamiseks. 2b. a) Jälgi tööjuhendit ja õpetajat. b) Ära sea ennast ja teisi ohtu. c) Ole ettevaatlik tulega. d) Hoia töökoht puhas. e) Kasuta võimalikult väikeseid aine koguseid. f) Tundmatuid aineid nuusuta eemalt, ära joo ega maitse. 3. Keemiliste reaktsioonide tunnused. a) Värvuse muutumine. b) Valgusefekt. c) Soojenemine või jahtumine. d) Lõhna muutus. e) Gaasi eraldumine. f) Sademe teke. 4. Ainete eraldamine segudest. a) Setitamine- Nõrutamine b) Filtreerimine c) Destilleerimine d) Magneti abil eraldamine e) Jaotuslehtriga eraldamine 5. A) Aatomi ehitus, B) osakesed aatomis a) Aatomi tuum ja elektronkiht. b) Tuumas- prootonid ja neutronid, tuuma ümber elektronid. 6. Keemiliste elementide sümbolid.
..................................................................................8 2 Sissejuhatus Igaüks meist on näinud äikesetormi ajal välku, kuid vähesed teavad täpselt, millega tegu on. Äikese võimsusest räägib minevik, mil vanaaja jumalate relvaks oli välk (Zeus, Eesti rahvausundis Pikker või Pikne). Ma tahtsin väiksena alati teada, miks välk tekib. Välk on võimas nähtav elektrilahendus (äikese tajutav valgusefekt), mis esineb pilvedes, pilvede vahel või maapinna ja pilve vahel. 1. Välk 1.1. Välgu olemus Alles paarsada aastat tagasi 1752. aastal tõestati katsega, et välk on elektriline nähtus. Selle katse korraldas kuulus ameeriklane Benjamin Franklin. Katse oli erakordselt ohtlik. Laboris samalaadset katset proovinud eestlane Georg Wilhelm Richmann sai tabamuse välgulöögiga. Pilt 1. Välk 3
,,hoiatus" vähem tõsisele ohukategooriale), ohulaused, hoiatuslaused, lisateave. 1.6 Ohtlike ainete klassid ja ohulaused Ohtlikud ained on jaotatud üheksasse klassi. Klassidel on ka oma alamklassid, kus ained on vastavalt ohtlikkusele jaotatud veel gruppidesse. 1. Lõhkeained - keemilised ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse, elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni toimel tekitavad plahvatuse, millega kaasneb valgusefekt, ülikõrge temperatuur ning suur kogus plahvatusgaase. 2. Gaasid - ained, mis normaaltingimustel on gaasilises olekus. Jagunevad põlevateks- , põlemist toetavateks- ja toksilisteks (mürgisteks) gaasideks. 3. Põlevvedelikud ja nende segud. Kõik vedelained, mis 61°C ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure. 4. Kergsüttivad tahked ained. Igasugused tahked ained, mis väga kergesti süttivad.
Näiteks petroolium on UN1223. [2], [4] Transporditavad ained jagatake omakorda ÜRO ohtlike ainete klassifikatsiooni järgi nende ohu suurusest lähtuvalt üheksasse klassi. Meretranspordis jaotatakse IMDG koodeksi järgi need veel alaliikideks. Esimene klass on lõhkeained ehk keemilised ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse, elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni mõjul põhjustavad plavatuse. Sellega käib kaasas valgusefekt, ülikõrge temperatuur ja ulatuslik kogus plahvatusgaase. Lõhkeained jagunevad omakorda kuueks alaliigiks. 1.1 on massiplahvatusohtlikud lõhkeained, mis tähendab, et ühest lõhkekehast plahvatavad kõik läheduses olevad lõhkekehad 1.2 on killuohtlikud, kuid mitte massiplahvatusohtlikud. 1.3 alaliigi all on ohtlikud ained, mis on tuleohtlikud ja millel on väike plahvatus- ning killuoht. 1.4 ained ei kujuta suurt plahvatusohtu. 1.5 ainetele on raske alustavat
või rõhu tõstmisel, oleku muutumine näiteks tahke aine sulamsiel. Keemilised nähtused ühtedest ainetest tekivad teised ained s.t toimub keemiline reaktsioon, nt põlemine, raua roostetamine, fotosüntees. Füüsikaliste ja keemiliste nähtuste koosesinemine nt raua kuumutamine (raua temp. Tõusmine on füüsikaline- ja rauatagi tekkimine keemikaline nähtus) ja koogi küpsetamine(vee aurumine füüsikaline- aga taina kerkimine keemiline nähtus). Keemilise reaktsiooni tunnused: *Valgusefekt Reaktsioonide kulgemise tingimused: *Soojuse eraldumine *Kuumutamine *Värvuse muutus *Süütamine *Iseloomulik lõhn *Valgustamine *Gaasi eraldumine *Elektrivoolu läbijuhtimine *Sademe teke Lahus = lahusti + lahustunud aine Lahus ühtlane segu, mis koosenb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ainest
Suunatud valgusega võib esile tuua võetava objekti kuju, joonistada välja kontuurjooned, rõhutada pinnaehitust, suunata objekti üksikute alade varjutamise või valgustamisega tähelepanu kõige tähtsamale. Valgustuse põhiülesandeks on avada võetava süzee ideeline ja kunstiline sisu. Paigutades valgusallikat suuna ja kõrguse suhtes, lahendame täiesti kindla kujutava ülesande, nt. luua näol kavatsetud valgusjoonis, seada võetaval objektil vajalik valgusefekt jm. Valgustuse paiknemine pildistamisel toimub valguse põhiliikide järgi. Hõbehalogeniidid on hõbeda ja halogeenide keemilised ühendid. Hõbedahalogeniidid on valgustundlikud. Fotograafias kasutatakse hõbebromiidi AgBr, hõbejoniidi AgI ja hõbekloriidi AgCl, mis on fotoemulsiooni koostisained. AgCl ja AgI on väiiksema valgustundlikusega kui AgBr, kuid nende lisamine AgBr-le suurendab selle valgustundlikust.
Suunatud valgusega võib esile tuua võetava objekti kuju, joonistada välja kontuurjooned, rõhutada pinnaehitust, suunata objekti üksikute alade varjutamise või valgustamisega tähelepanu kõige tähtsamale. Valgustuse põhiülesandeks on avada võetava süzee ideeline ja kunstiline sisu. Paigutades valgusallikat suuna ja kõrguse suhtes, lahendame täiesti kindla kujutava ülesande, nt. luua näol kavatsetud valgusjoonis, seada võetaval objektil vajalik valgusefekt jm. Valgustuse paiknemine pildistamisel toimub valguse põhiliikide järgi. Hõbehalogeniidid on hõbeda ja halogeenide keemilised ühendid. Hõbedahalogeniidid on valgustundlikud. Fotograafias kasutatakse hõbebromiidi AgBr, hõbejoniidi AgI ja hõbekloriidi AgCl, mis on fotoemulsiooni koostisained. AgCl ja AgI on väiiksema valgustundlikusega kui AgBr, kuid nende lisamine AgBr-le suurendab selle valgustundlikust. Fotomaterjali säritamisel toimub
annaabi.ee 
