trahheeiididega, mis siin enamasti puuduvad). Mahlad voolavad siin juhttorude, trahheede kaudu. Trahheede pikkus on keskmiselt 100 mm (tammel isegi 2-3m), mis tunduvalt kergendab lehtpuidu immutamist. Seened Seenedsisaldavad mitmesuguseid aineid, nii vajalikke kui ka mittevajalikke. Seentes on näiteks inimesele asendamatud aminohapped. Valke on seentes vaid 2- 6 %. Valguvaesem osa on seene jalg ning mida vanemaks saab seen, seda vähem on temas valke. Valgurikkamad on puravikud, shampinjonid, sirmikud ja mürklid. Rasvu on seentes väga vähe- 0,2- 0,7 % . " Rasvasemad" seened on puravikud, kuuseriisikad ja külmaseened. Seened on kolesteroolivabad! Süsivesikuid on seentes vaid 1-3 %. Tärklise asemel sisaldavad nad glükogeeni, mis on paremini omastatav. Üht ainet on seenes palju - vett, tervelt 84- 93 %. Keetmisel kaotab seen ligi poole veest. Vitamiinidest on seentes B, A, D. Mineraalainetest on esindatud tsink, vask, mangaan, seleen, arseen
Tartu Kutsehariduskeskus Toidutehnoloogia osakond Diana Notberg Tep 09 Seened Iseseisevtöö Juhendaja: Jolanda pärtmaa Tartu 2009 Sisukord 1.Puravikud 2.Riisikad 3.Kukeseen 4.Pilvik 5.seenemürgitus 6.kasutatud kirjandus Puravik Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada.Puravikud ilmuvad tavaliselt hilissügisel. Puraviku sordid:Palupuravik,pruun sametpuravik,punajalg-
Vili koosneb koorest, erineva paksusega koorealusest kihist ja sisust, milles seemned. valminud viljal õrn sisu, sisaldades palju suhkrut, heade maitseomadustega melon magusa, pehme, mahlaka viljalihaga, hea aroomiga. vili värvuselt heleroheline, oranzikas, kollane või pruunjas. Viljaliha valge, roheline, roosa. Kasutatakse valminult, maitseomadused paranevad transportimisel ja säilitamisel KAUNVILJAD Kuuluvad aedherned, aedoad ja põldoad. kaunviljad on köögiviljadest kõige valgurikkamad, sisaldavad palju suhkrut ja C-vitamiini. Aedhernes kõrge toiteväärtusega, min.ainetest K, P,Ca, Fe jagatakse : - suhkruherned ehk lestherned värskelt või töödelduna toiduks kaunu koos noorte teradega, kauna sisepinnal puudub pärgamentjas kile, mahlased ja magusad. kuivi kaunu raske avada. - poetisherned ehk ümarateralised herned sisaldavad rohkem tärklist, vähem suhkrut. Valgurikkamad, sisepinnal paks pärgamentjas kile
laurhapet) ja vähe linoolhapet. Kõrge polüküllastumata rasvhapete sisaldus on soja-, rapsi- ja päevalilleõlis. Hea toiduõlina tuntud oliiviõlis on linoolhapet suhteliselt vähe, kuid rohkesti monoküllastamata rasvhapet - olehapet. Piisava koguse asendamatute rasvhapete saamiseks on soovitav tarbida 1-2 spl. toiduõli päevas (nt lisades toorsalatitele või kasutades toiduvalmistamisel). 5. Teraviljatooted Valgud valgurikkamad: nisu, kaer (kuni 15%); riis – 10% Teraviljavalk on mittetäisväärtuslik - ei leidu kõiki või leidub vähe asendamatuid aminohappeid (lüsiini, metioniini ja tsüstiini).Asendamatuid aminohappeid on enim: tatras, kaeras, riisis, rukkis vähem: maisis, hirsis. Lipiidid enim idus ja aleuroonkihis. Sisaldavad rohkem kui 20 erinevat rasvhapet, valdavalt: linool-, ole- ja linoleenhape ning palmithape. Fosfolipiide 0,3%…0,9%, kõrge bioloogiline väärtus, kuid räästuvad kiiresti
Jogurt, puuviljad, piimajoogid jne. Toidukaupade märgistamine. Toiduteraviljad ja toiteväärtus. Toiduteraviljad tüüpilised leivaviljad: nisu, rukis, oder,kaer - hirsilaadsed: riis, hirss, sorgo, mais Paljateralised: nisu, rukis Kestteralised: riis, oder, kaer, hirss Viljapea: 1.viljakest 2.seemnekest 3.aleuroonkiht 4.endosperm Teraviljad sisaldavad süsivesikuid 60-75 %, valke 8-15%, lipiide 1,4-7%, vett 7-13%. Valgurikkamad nisu kaer, teravilja valk on mittetäisväärtuslik vähe lys. Asendamatuid aminohappeid enim tatar, kaer, riis, rukis. Lipiide enim idus ja aleuroonkihis. Sisaldavad rohkem kui 20 erin rasvhapet. Kõrge bioloogiline väärtus, kuid rääsuvad kiiresti. Süsivesikud põhiliselt tärklis, tärkliseterad erinevad kujult, mõõtmetelt jne. Enim riis, nisu, rukis. Kiudained rohkem kaeras, hirsis, riisis. Vitamiine enim idus. Jahu saamine ja sordilisus.
On üheaastane, lamanduv, roomav, hargnev. Viljad on tugeva rohelistes toonides koorega, sisu roosa ja ülimalt mahlane. Sisaldab 95% vett, suhkruid, vitamiine ja minaeraalaineid vähe, tähtis on aga organismi puhastav ja neerude tööd korrastav toime. Arvatakse, et lahustab neeruliiva ja -kive, sest sisaldab vastavaid aineid. Kcal annab vähe. Kulinaarias kasutatakse vähe, enamasti süüakse toorelt, kuigi sobib puuviljasalatitesse aga ka juustuga. 2.8 Kaunviljad On kõige valgurikkamad köögiviljad, koostiselt täiesti võrreldavad liha ja kalaga. Hernes Eestis kõige enam kasutatav kaunvili, mida isegi lapsed söövad meelsasti. On liblikõieline, seega kasulik mullale, sest tema juurte külge kasvavad mugulad, mis sis lämmastiku. Herneid on mitmeid sorte, õied valged, toored seemned rohelised, valmides kollased. Kaunad tavaliselt 5-7 cm pikad, üks tera 0,2-0,3 g. Sisaldab 2,5-3,5% mineraalaineid, 22-34% valku, 0,7-1,5%
ilmnevad noortel lehtedel puuduse märgid Puuduse märgid: Ressursid loomadele Heterotroofid vajavad toiduks autotroofe ◦ Lagundajad ◦ Parasiidid ◦ Kiskjad – organism tapetakse ◦ Herbivoorid – osa organismist tarbitakse Millisesse gruppi kuuluvad järgmised loomad: Orav, vaal, gasell, lõvi, lehetäi, ämblik, hallitusseen Heterotroofid on kas generalistid või spetsialistid (sh monofaagid) ◦ Sõltub elutsükli pikkusest Toiduks tarbitav komponent Kõige valgurikkamad – meristeemid Kõige rasvarikkamad – seemned Kõige süsivesikute rikkamad – viljad, floeem Taimede koostis sõltub liigist ja taime osast Loomade koostis on üsna sarnane Sõltuvalt toidu tüübist on loomadel kohastumused ressursi tarbimiseks Roheline (süsivesikud), lilla (rasv), roosa (puidus leiduvad ained), pruun (kiudained), kollane (mineraalained), beež (valgud) Kaitse Toidu väärtust ei määra ainult koostis vaid ka kättesaadavus
endasse imada (niiskuda). Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett. Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks. Neid vajatakse uute kudede ja rakkude moodustamiseks kui ka vanade asendamiseks. Valgud jagunevad täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks, mis oleneb aminohappelisest koostisest. Esimesed leiduvad peamiselt loomse päritoluga toiduainetes. Valgurikkamad toiduained on sojauba (44%), samuti liha ja kala (20%), juust, kohupiim jt. Valkude päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana
annaabi.ee 
