Päevane vajadus Valgud peaksid moodustama 1015% päevasest energiavajadusest, mis moodustab 45110 g valku päevas. Nähud valkude puudumisel ja ületarbimisel Valkude liigtarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, tekib organismi vastupanu võime langus nakkushaiguste suhtes. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Ka organismi vastupanuvõime haigustele kahaneb. Valgurikkad toiduained nisuidud 26,6%; aedoa kaunad 3,4%; roheline hernes 4,2%; kuivatatud aprikoosid 4,2%; taine sealiha 13,9%; suitsusink 14,4%; veiseliha 15,2% kanaliha 18%; forell 20%;
struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes, neil on ka katalüüsiv ja reguleeriv roll, samuti võimaldavad erinevate ühendite transpordi. Enamik loomse päritoluga valke on inimorganismile kergesti omandatavad. Taimsed valgud on inimesele vähem omased, vaid sojaoa, riisi ja kartuli valgud on oma koostiselt lähedased kergemini omastatavatele loomsetele valkudele. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Ka organismi vastupanuvõime haigustele kahaneb. Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. Ilma süsivesinikühenditeta ei saaks me eksisteerida, sest inimese organism kasutab neid palju oma elutegevuseks
organite ja kudede valkude sünteesiks. Sisalduvad loomsetes toiduainetes: piimas, lihas, munades, kalas. Nende valkude omastatavus on kõrge, ligikaudu 90%. Väheväärtuslikud on taimsed valgud nendes puudub asendamatutest aminohapetest kas üks või rohkemvõi on neid ebapiisavas koguses. Need sisalduvad taimset päritolu toiduainetes: terades, kaunviljades, pähklites ja seemnetes. Nende omastatavus on väiksem, ligikaudu 60%. Lapsed vajavad valke rohkem kui täiskasvanud. Valgupuudusel pidurdub kasv ja aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng ning väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele. Eriti tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valguvaese toidu puhul aeglustub vereloome. Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses. Samas liigse valgusisalduse korral organismis on täheldatud kaltsiumi vähesust organismis, mis põhjustab laste luustiku ülemäärast mineraliseerumist
arenemiseks ja jõudluse parandamiseks ongi valke vaja. Valgud täidavad organismi ehituses ja talituses keskset rolli, osaledes kõigis organismi elulistes protsessides alates uute ainete sünteesimisest ja lõpetades laguproduktide eraldamisega. Valkudeta ei toimu ühtegi ainevahetusprotsessi. Valgud on rakkude põhiliseks ehitusmaterjaliks, osalevad elutähtsate ainete transportimises organismis ja antikehade tootmises, aitavad tagada toimivat immuunsüsteemi ning annavad ka toiduenergiat. Valgupuudusel väheneb lihasmass ning vastupanuvõime haigustele, aeglustub vereloome ja häirub kesknärvisüsteemi töö. Valgudefitsiidi tunnusteks võivad olla ka apaatia ning töövõime langus. Lastel toob valgupuudus kaasa kasvu ja arengu pidurdumise. Toidud, mis sisaldavad valke ja mida võiks jalgpallurid tarbida on : *Liha *Kala *Kaunviljad *Seemned *Pähklid *Piimatooted (jogurtid, juust) *Munad Päevane valguvajadus noorjalgpallurite seas oleks 0,8-1,2g ning täiskasvanud jalgpalluritel
kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkude kalorsus on võrreldav süsivesikute kalorsusega: 1 g valku annab 4,1 kilokalorit. Keemiliselt on valgud keerukad ühendid. Enamik loomse päritoluga valke on inimorganismile kergesti omandatavad. Taimsed valgud on inimesele vähem omased, vaid sojaoa, riisi ja kartuli valgud on oma koostiselt lähedased kergemini omastatavatele loomsetele valkudele. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Ka organismi vastupanuvõime haigustele kahaneb. Lapsed vajavad valke suhteliselt rohkem kui täiskasvanud. Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha.
Et õpitaks õigesti tundma ja tarbima valke. Töö koosneb neljast peatükist, mis arutlevad kõigepealt valkude ehituse ja koostise üle ning hiljem nende ülesannete, vajalikkuse ja tarbimise kohta organismis. Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk. Keemiliselt on valgud keerukad ühendid. Valgud jagunevad kaheks: loomse ja taimse päritoluga valgud. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub ning organismi vastupanuvõime haigustele kahaneb. Kuna organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Proteiinind ehituvad umbes 20 aminohappest, mis liituvad üksteisega pepsiitsideme varal (Pepsiitsidemed tekivad kahe amino-ja karboksüülrühma liitumisel ning vee vabanemisel). On väga vähe valgu molekule, mille koostises oleksid kõik 20 aminohapet korraga. Valgud on kõikide rakkude oluline osa
kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkude kalorsus on võrreldav süsivesikute kalorsusega: 1 g valku annab 4,1 kilokalorit. Keemiliselt on valgud keerukad ühendid. Enamik loomse päritoluga valke on inimorganismile kergesti omandatavad. Taimsed valgud on inimesele vähem omased, vaid sojaoa, riisi ja kartuli valgud on oma koostiselt lähedased kergemini omastatavatele loomsetele valkudele. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Ka organismi vastupanuvõime haigustele kahaneb. Lapsed vajavad valke suhteliselt rohkem kui täiskasvanud. Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna
paranemise perioodil. N-bilanss on negatiivne vananevas organismis, haiguse, nälgimise või pingelise füüsilise töö puhul. Bioloogiliselt täisväärtusliku valgu tarve ööpäevas on 1g /1kg kehamassi kohta. Kõige väiksemat valgu hulka, millega on võimalik hoida tasakaalus N-bilanssi, nimetatakse valgu miinimumiks. 70 kg massiga inimese puhul täielikus puhkeolekus ja küllaldase hulga süsivesikute kindlustamisel on see 20-25 g valku ööpäevas. Valgupuudusel loomade puhul püüab organism N-bilanssi tasakaalus hoida esmajoones piima, liha või villa moodustamise arvel. Ülemäärane valkude tarbimine pole samuti otstarbekas, sest organism ei suuda seda ära kasutada ja see väljutatakse N-ühenditena. Valguainevahetuse vaheproduktina moodustub ammoniaak, mis on mürgine ühend ning muudetakse maksas karbamiidiks. Viimane läheb neerudes uriini koostisse. Mäletsejaliste maksas moodustuvast karbamiidist viiakse osa verega vatsa
perioodil. N-bilanss on negatiivne vananevas organismis, haiguse, nälgimise või pingelise füüsilise töö puhul. Bioloogiliselt täisväärtusliku valgu tarve ööpäevas on 1g /1kg kehamassi kohta. Kõige väiksemat valgu hulka, millega on võimalik hoida tasakaalus N-bilanssi, nimetatakse valgu miinimumiks. 70 kg massiga inimese puhul täielikus puhkeolekus ja küllaldase hulga süsivesikute kindlustamisel on see 20-25 g valku ööpäevas. Valgupuudusel loomade puhul püüab organism N-bilanssi tasakaalus hoida esmajoones piima, liha või villa moodustamise arvel. Ülemäärane valkude tarbimine pole samuti otstarbekas, sest organism ei suuda seda ära kasutada ja see väljutatakse N-ühenditena. Valguainevahetuse vaheproduktina moodustub ammoniaak, mis on mürgine ühend ning muudetakse maksas karbamiidiks. Viimane läheb neerudes uriini koostisse. Mäletsejaliste maksas moodustuvast karbamiidist viiakse osa verega vatsa
annaabi.ee 
