Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jap
Õppematerjali autor
valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Milleks on vaja valke? Valgud täidavad organismi ehituses ja talituses keskset rolli, osaledes kõigis organismi elulistes protsessides alates uute ainete sünteesimisest ja lõpetades laguproduktide eraldamisega. Nad on valdavateks komponentideks ensüümide koostises, milleta ei toimu ühtegi ainevahetusprotsessi. Valgud on rakkude põhiliseks ehitusmaterjaliks ja osalevad elutähtsate ainete transportimisel organismis. Valgud on kaasatud antikehade tootmisse ning aitavad tagada toimivat immuunsüsteemi. Valgud annavad ka toiduenergiat. Mida toob kaasa valgupuudus? Valgupuudus on seotud lihasmassi vähenemisega ja vastupanuvõime langemisega haiguste suhtes, aeglustub vereloome ning häirub kesknärvisüsteemi töö. Valgudefitsiidi tunnusteks võivad olla ka apaatia ning töövõime langus
...................... 7 5Kokkuvõte............................................................................................................. 9 6KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Mis on tervislik toitumine? Tervislikult toitumine tähendab lihtsust toidu suhtes, et inimene ei söö rohkem ega vähem kui ta vajab ehk sööb tasakaalustatult. Süüa tuleb regulaarselt ning mõistlikult. Toitained valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid, kiudained, mineraalained jm, saab organism vajalikust toidust elutegevuseks. Toitaineid jagatakse organismi vajaduste järgi kaheks: Makro-ja mikrotoitained. Makrotoitained ehk põhitoitained on päevases ulatuses organismile vajalikud grammides, milleks on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. Mikrotoitaineid vajab organism milli-või mikrogrammides, milleks on erinevad vitamiinid ja mineraalained.
TSINK Tsink (Zn) valge, sepistatav, valatav ja kergesti valtsitav valge metall. Tihedus - 7,1 kg/cm³. Sulamistemperatuur - +420°C. Eritakistus - r = 0,059 W × mm²/m. Tsink 200° ¸ 300°C juures muutub rabedaks. Üle 300°C intensiivistub oksüdeerumisprotsess.500°C juures süttib ja põleb sinakasrohelise leegiga. Toatemperatuuri ~20°C juures ei oksüdeeru ega reageeri veega. Kasutatakse korrosiooni- kaitsekihina - tsingituna (galvaniseerimise ehk kastmise teel, või valtsitakse pinnale). See reageerib hapete, alkaanide ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooniaste on +2. Aatomehitus Tuumas asetseb 30 prootonit ja 35 neutronit Ehituses on 4 elektronkihti, milles kokku paikneb 30 elektroni. Esimeses kihis 2; teises 8; kolmandas 18; neljandas kihis 2 elektroni. Tsingi kristallvõre Tsingil on heksagonaalne krist
JOOD AATOMI EHITUS Joodi järjenumber perioodilisustabelis on 53. Järelikult on joodi aatomis 53 prootonit ja 53 elektroni. Elektronid jagunevad viiele erinevale elektronkihile. Väliskihil on joodi aatomil seitse elektroni. Tavaliselt esineb see stabiilse isotoopina massiarvuga 127amü, järelikult on joodis ka 74 neutronit. Kokku saab jood esineda 37 erineva isotoopina. Jood on halogeen ning ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, ehk siis jood saab moodustada kovalentse, mittepolaarse sideme. joonis 1 LEIDUMINE LOODUSES Joodi keskmine stabiilne massiarv on 127 amü, kuid looduses on leitud ka joodi massiarvuga 129 amü, mis pole küll stabiilne, kuid mille poolestusaeg on 15,7 miljonit aastat. Kuigi jood on vajalik peaaegu iga looma ja taime arenguks, esineb halogeenidest joodi looduses kõige vähem, moodustades vaid 0,46 osa miljoni kohta maakoore kivimitest. Halogeene leidub looduses üldse väga
Kaltsium Üldomadused Halli värvusega leelismuldmetall Järjekorranumber 20 Tüüpiline oksüdatsiooniaste 2+ Üks pehmemaid metalle IIA rühma element Tihedus 1550 kg/m³ Sulamistemp 842 °C, keemistemp 1484 °C Keemiliselt aktiivne Looduses vabal kujul ei esine Avastamine Berzelius ja Pontin 1808. aastal Humphry Davy Elektrolüüsi teel Humphry Davy Ajalugu Lupja kasutati ehitusmatrjalina (7000 14000 aastat eKr) Lubjakrohvist säilinud kujud (7000 aastat eKr) Esimene lubjapõletusahi on leitud Khafajah mesopotaamiast (2500 aastat eKr) Ain Ghazal Ühendid Kaltsiumkarbonaat (CaCo3)- tsement, mört, hambapasta, paberitööstus, lubjakivi Kaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2)- loomasööt, väetisena, pärmitaigna toodetes ja klaasitootmises Kaltsiumsulfaat (CaSO4·2H2O) ehk kips, kriit, lahas, seinade ning lagede ehituses, krohvis
........................................................................................... 7 2.2MAGNEESIUM................................................................................................. 7 2.3KAALIUM......................................................................................................... 8 2.4RAUD.............................................................................................................. 8 3TREENINGUTE/VÕISTLUSEELNE NING VÕISTLUSJÄRGNE TOIT.............................10 3.1TREENINGUTE/VÕISTLUSEELNE TOIT............................................................10 3.2TREENINGUTE/VÕISTLUSJÄRGNE TOIT..........................................................10 SISSEJUHATUS Jalgpallur jookseb mängu kestel keskmiselt 10-11 kilomeetrit, kusjuures spurdib umbes 800-1200 meetrit. Kiirendada tuleb ligikaudu 40-60 korda. Suunamuutusi on mängu ajal keskmiselt iga 5 sekundi järel
täisteraviljad, köögiviljad (sh seened ja merevetikad), puuviljad (ja marjad), kaunviljad, pähklid-seemned. TALDRIKUREEGEL Täida pool taldrikust madala energiasisaldusega köögiviljade ja salatiga; nii vähendad toiduportsu energiasisaldust ise seda märkamata. Üks neljandik taldrikust jäägu süsivesikuid sisaldavate, eluks vajalikku energiat andvate kartulite, pasta ja riisi jaoks. Kui valid täisterapasta või riisi, sisaldab sinu toit lisaks rohkesti vitamiine, mineraale ja kiudaineid. Heaks valikuks on kiudaineterikkad riisi- ja mitmevilja segud, täisteratooted, täisteranuudlid või kuskus. Neljas taldrikuveerandis kasutavad taimetoitlased ube, läätsi, tofut või muid sojatooteid. Lisaks kuulub toidu juurde paar viilu leiba, millele määritakse taimsetest rasvadest võiet. TERVISERISKID Taimetoitlus on eestlaste seas üha enam levinud ning enne kui lõplikult otsustada liha oma
Enamus maksast asub kõhuõõne ülaosas parema roidekaare ja diafragma kupli all, väike osa ulatub ka keha keskteljest vasakule. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Maks on inimese suurim siseorgan ja jääb kõikidest inimorganitest suuruselt alla vaid nahale. Täiskasvanud inimese maks kaalub umbes 1-1,5 kg, looteaeas täidab maks enamuse loote kõhuõõnest. Maksa peamiseks funktsiooniks on viia läbi toitainete rasvade, karbohüdraatide ja vitamiinide lagundamist, sünteesi ning ladustamist. Seedenäärmena eritab seedimisse sappi, eemaldab verest kahjulikke tegureid. Maks on tuntud oma imepärase uuenemisvõime poolest. Koed uuenevad ja organ saavutab peale kahjustumist uuesti oma töövõime. Maks uuendab end iga viie kuu tagant ehk maksarakkude eluiga on ligikaudu 150 päeva. Levinud on enamasti liigsest alkoholi tarbimisest põhjustatud maksahaigus tsirroos, mille korral maks armistub.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid