Jood (0)

Üksuse Jood koopia



JOOD AATOMI EHITUS Joodi järjenumber perioodilisustabelis on 53. Järelikult on joodi aatomis 53 prootonit ja 53 elektroni.  Elektronid jagunevad viiele erinevale elektronkihile. Väliskihil on joodi aatomil
seitse elektroni. Tavaliselt esineb see stabiilse isotoopina massiarvuga 127amü, järelikult on
joodis ka 74 neutronit. Kokku saab jood esineda 37 erineva isotoopina. Jood on halogeen
ning ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, ehk siis jood saab moodustada
kovalentse, mittepolaarse sideme. joonis 1 LEIDUMINE LOODUSES Joodi keskmine stabiilne massiarv on 127 amü, kuid looduses on leitud ka joodi massiarvuga 129 amü, mis pole küll stabiilne, kuid mille poolestusaeg on 15,7 miljonit aastat.
Kuigi jood on vajalik peaaegu iga looma ja taime arenguks, esineb halogeenidest joodi
looduses kõige vähem, moodustades vaid 0,46 osa miljoni kohta maakoore kivimitest.
Halogeene leidub looduses üldse väga vähe, kuna nad on väga aktiivsed. Kõige tihedamini
esineb see jodiidioonidena lisandina Tšiili salpeetris ja merevees. Seal koguneb see
merepinnas kasvavatesse vetikatesse. 2000 kg vetikatest võib leida ligikaudu 1 kg joodi.
Jodaadina( IO3− ) esineb jood mitmetes mineraalides. Näiteks kaltsiumjodaadis, Ca(IO3)2
,ehk lautariidis esineb see koos kaltsiumioonidega. FÜÜSIKALISED OMADUSED Hallika värvusega. Toatemperatuuril on jood tahkes olekus. Joodi kristallvõre pole


väga püsiv ning jood sublimeerib (muutub gaasiliseks aineks ilma vahepealse veeldumiseta)
juba 100 kraadi juures (vähesel määral ka toatemperatuuril) KEEMILISED OMADUSED Halogeenidest kõige vähem aktiivne. Kõige sagedamini moodustab ühendeid aluseliste metallide naatriumi ja kaaliumiga. Need ühendid on levinud väga laialt. Jood
reageerib vesinikuga, metallidega, kontsentreeritud lämmastikhappega ja süsivesinikega KASUTAMINE Jooditinktuur (5–10%-line joodi piirituslahus) on tõhus desinfektsioonivahend. Seepärast kasutatakse seda nahapinna desinfitseerimiseks põhiliselt operatsioonide eel,
samuti nahakahjustuste korral. Jood kuulub ka mitmete röntgenkontrastainete koostisse. Joodi leidub mereandides, küüslaugus, spinatis, seesamiseemnetes, sojaoas,
suvikõrvitsas, vetikates, pagaritoodetes TOIME ORGANISMI Joodi nimetatakse aru ja mõtlemisvõimet mõjutavaks mikroelemendiks. Joodipuudus võib põhjustada väga tõsiseid tagajärgi ning kui organism ei saa toidu või
joogiveega küllaldaselt joodi, siis hakkab kilpnääre suurenema. Seda haiguslikku seisundit
nimetatakse hõõtsikuks ehk struumaks (P. Taube, J. Rudenko, 1966). Joodipuudusel
pidurdab organismis valkude ainevahetus, täheldatakse kasvupeetust ja vaimset alaarengut.
Liigsuured joodi tarbimiskogused võivad põhjustada samu sümptomeid nagu joodi
alatarbiminegi – kilpnäärme alatalitust ja struumat. Osaneb metabolismi kiiruse kontrollis.
Jood on seega oluline igas eluetapis, kuid äärmiselt oluline raseduse ja imetamise ajal ning
imiku- ja lapseeas ja ka veganitele. MUUD HUVITAVAT/ AVASTAMINE Joodi avastas Bernard Courtois aastal 1811. Jood on saanud oma nimetuse kreeka keelest (iodes- ’sinililla’). Avastamine oli seotud õnneliku õnnetusega. Nimelt sõi
Bernard Courtois rahulikult oma hommikueinet, ta kass istus ta õla peal. Kass aga hüppas
ühel hetkel õla pealt alla ja pudelid ta laua peal kukkusid katki. Ühe pudeli sees oli
merevetikate tuha piirituseleotis ja teises väävelhappe ja rauapulbri segu. Pudelites olevad
vedelikud segunesid ning õhku tõusis violetseid aurupilvi. Kui need olid haihtunud, märkas
Courtois lähedal asuvatel esemetel hallikat kristallikirmet. See oli vaba jood lihtainena. Ehk
kassi abil avastatigi uus keemiline element (Karik, 2009).


MUUD HUVITAVAT/ JAAPANI TUUMAKATASTROOF Fukushima I AEJ tuumaõnnetus on Fukushima I tuumaelektrijaamas 11. märtsil 2011 Sendai maavärina ja hiidlaine tagajärjel purunenud jaamas juhtunud avarii
(Fukushima I AEJ tuumaõnnetus, 2018). Idasuunalised õhuhoovused kandsid Fukushima
saaste Ameerikasse ja Kanadasse. Seetõttu tormasid sealsed elanikud poodi ostma kõike,
mis sisaldas sõna „jood“ või „jodaat“, et kaitsta kilpnääret. Aga kui uurida 26 aastat tagasi
toimunud Tšernobõli katastroofi tagajärgi, siis selgub, et joodi tarvitamine ei hoidnud ära
kilpnäärme vähki, leukeemiat ega ka luuvähki, vaid pigem isegi soodustas nende tekkimist.
Seda põhjusel, et kui joodiga suruda kilpnäärmest radioaktiivsust välja, suundub see saaste
inimese luudesse ja luuüdisse. Aga kuna luuüdi on seotud vereloomega, ongi tulemuseks
leukeemia ja luuvähk. (Sinu ja su pere kaitsmine päikesepurskest põhjustatud
tuumakatastroofi korral, 2012). Kilpnäärmevähiga aga on tunduvalt kergem edasi elada, kui
vere- ja/või luuvähiga. Seda on lihtsam ravida. KASUTATUD ALLIKAD 1. https://www.azom.com/article.aspx?ArticleID=7922 2. https://en.wikipedia.org/wiki/Iodine#Occurrence_and_production 3. https://et.wikipedia.org/wiki/Jood 4. (Atkins, Jones, 2012) Peter Atkins, Loretta Jones. “Keemia alused” neljas väljaanne, 15. peatükk 5. https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/jood/id-613 6. https://www.meravita.ee/mikro-ja-makroelemendid/jood/ 7. https://www.taskutark.ee/m/halogeenid/ 8. https://ajakirivegan.ee/kas-saad-joodi-piisavalt/?fbclid=IwAR2-VOlouyFRYVntD8Kp49zAuAb4 E7PwIPRqj2QnWbUcexHbR5kvW92gOEs 9. http://vegan.ee/soomine-elustiil/toitumisinfo/olulisemad-toitained/jood/?fbclid=IwAR1Kp0H8un kfqp-nipr7vrp-eRGVwhu-9nFYVpLJ39X5_vr0YYpah3TCpqM 10. http://www.haav24.ee/articles/PVP-jood_The_Gold_Standard.pdf 11. (Karik, 2009) - Hergi Karik. “Leiutised ja avastused keemias” . Jood 12. (P. Taube, J. Rudenko, 1966) - P. Taube, J. Rudenko. “Vesinikust kuni…?”. Haiguste vältija, Jood 13. (Fukushima I AEJ tuumaõnnetus) - https://et.wikipedia.org/wiki/Fukushima_I_AEJ_tuumaõnnetus 14. (Sinu ja su pere kaitsmine päikesepurskest põhjustatud tuumakatastroofi korral, 2012) - https://blog.kaitseomatervist.ee/sinu-ja-su-pere-kaitsmine-paikesepurskest-pohjustatud-tuum akatastroofi-korral