Võtab astu ärritusi meeleelunditega Analüüsib, juhib ning kooskõlastab elundkonna ja elundite tööd Koordineerib füsioloogiat Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi elutalitlust Piirdenärvisüsteem ühendab pea-ja seljaaju teiste kehapiirkondadega 2. Seljaaju asub selgroo kanalis, tema pikkuseks on 40-45cm. Seljaaju ristlõikes on näha seespool hallollust ja väljaspool valgeollust. Seljaajul on 2 tähtsat ülesannet: ühendab peaaju teiste piirkondadega ja on sünnipäraste reflekside keskuseks. Seljaaju selgmised juured viivad erutuse ja info seljaajusse, kõhtmised juured aga viivad info elunditesse/lihastesse. Seljaaju reflekse nimetatakse tingimatuteks refleksideks s.t on kaasasündinud tahtmatud refleksid. 3. Miks on tähtis, et imetajate suuraju koor oleks võimalikult vaoline ja kääruline?
tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. Animaalne e. Kesknärvisüsteem reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn. Teadlik ja tahteline NS. Jaguneb: 1. tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) 2. perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS innerveerib põhiliselt siseelundeid. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate
väliskeskkonna muutustega. KESKNÄRVISÜSTEEM (KNS) Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Valge ollus koosneb aga närvikiududest, jätketest jm. Närvikiud seovad üksikuid närvisüsteemi osasid ja seetõttu on nad koondunud kindlasuunalisteks kimpudeks e. juhteteedeks. Peaaju on kesknärvisüsteemi peamiseks osaks. Tema ülesandeks on kontrollida enamikke organismi talitlusi ja võimaldada inimesel arukalt mõelda ja tegutsega.
(närvikeskused). 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? Somaatiline e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem. Jaguneb: tsentraalne osa - pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust); perifeerne osa - peaajunärvid, seljaaju närvid. Vegetatiivne e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid. KNS tegevuse koordinatsioon- üksikute reflekside kooskõlastamine; erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel; erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja pidurduse vastastikune tugevdamine; samaaegne induktsioon erinevates KNS osades; järgnev
skeletilihaste tegevus; kordineerib kehaosade talitlust; tagab inimese psüühilise tegevuse (tunded, teadvus, emotsioonid ). I.Kesknärvisüsteemiks, mis on pea-ja seljaaju II. Perifeerseks närvisüsteemiks tundenärvid (tsentripetaalsed) närvipõimikud, ganglionid liigutusnärvid (tsentrifugaalsed) seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid) Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake. Inimese peaaju paikneb ajukolju õõnes, milles on avad ajunärvidele, seljaajule ja veresoontele. On kaitstud tugevate koljuluude ja ajukelme poolt. Suuraju poolkerade pinnal on hallolluse kiht – seda nimetatakse suuraju kooreks, see on kõrgeim närvisüsteemi osa. Mälu
_ On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem Somaatiline (ehk kesk- )närvisüsteem jaguneb: · Tsentraalne osa pea- ja saljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) · Perifeerne osa peaajunärvid, seljaaju närvid. (müeliintupega ümbritsetud nn valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides. Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. 14. Mis on hallollus? Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks tuumadeks (närvikeskusteks)
ühtsuse. Närvisüsteem on vaadeldav kesknärvisüsteemina (pea- ja seljaaju) ning perifeerse närvisüsteemina (12 paari peaajunärve ja 31 paari seljaajunärve, mille harud jôuavad kôikide elunditeni). Pea- ja seljaaju kujutavad endast närvirakkude, nende jätkete ja neurogliia (nn. abirakud närvikoes) suuri kogumikke. Pea- ja seljaaju läbilõikes eristatakse hallollust (koosneb närvirakkude kehadest) ja valgeollust (jätked). Seljaajus asetseb hallollus seespool ja valgeollus väljaspool, peaajus on ka hallollus kohati väljaspool (näiteks suuraju koor). Veel on peaajus mõningad nn tuumad, mis kujutavad endast valgeolluse sees paiknevat hallolluse kogumikke. Vastavaid närvirakkude kogumikke väljaspool kesknärvisüsteemi nimetatakse aga ganglionideks. Pea- ja seljaaju on rikkalikult varustatud veresoontega. Vereringe häirete puhul
Vegetatiivne NS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks, neist kummalgi on omakorda tsentraalne ja perifeerne osa. Tsentraalne osa koosneb närvirakkude kogumikest (tuumadest) peaajus või seljaajus, perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. KNS-i organid peaaju ja seljaaju kujutavad endast suuri närvikoe, s.o. närvirakkude - neuronite, nende jätkete ja neurogliia kogumikke. Kummaski neist eristatakse hall- ja valgeollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. Hallollus koondub pea- ja seljaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (keskusteks). Närvikiudude vahendusel on üksikud NS osad omavahel seostatud, nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - need on juhteteed. Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju koo
3) On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused – kindla ülesandega närvirakkude kogumikud) 13.Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem Jaguneb: - tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) - perifeerne osa: peaajunärvid ja seljaajunärvid VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid 14.Mis on hallollus? Hallollus - koosneb müeliintupeta närvikiududest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks –tuumadeks (närvikeskusteks) Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks - kõrgeim NS osa 15.Mis on valgeollus?
kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. 3. pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 53. Närvirakud, nende tüübid ja põhifunktsioonid. Tsentraalse närvisüsteemi organid (pea ja seljaaju) kujutavad endast suuri närvirakkude kogumikke. Kummaksi neist eristatakse hall- ja valgeollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest ning nende kehadest. Koondub selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks tuumadeks (keskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim närvisüsteemi osa (kontrollib peaaegu kõiki madalamaid süsteeme/keskusi). Valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate müeliintuppedega. Närvikiud aga seovad üksikud närvisüsteemi osad
liigutusnärvid (tsentrifugaalsed) seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid) Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on ühenduses pea- ja seljaajuga. Tundenärvid toovad signaale tundeelunditest ja liigutusnärvid viivad käske näiteks lihastesse ja näärmetesse. Need närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe. Ganglionid on väikesed moodustised närvide teedel, neis toimub erutuse ümberlülitumine sünapsite abil. Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Valge ollus koosneb aga närvikiududest, jätketest jm. Närvikiud seovad üksikuid närvisüsteemi osasid ja seetõttu on nad koondunud kindlasuunalisteks kimpudeks e. juhteteedeks. Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake. Peaaju seos mäluga Mälu on seotud suuraju poolkerade koorega, mis on kõrgeim närvisüsteemi osa, ja osalt ajukoorealuste keskustega
annaabi.ee 
