seisus sai hääli vähem kui 1. ja 2. seisus Tagajärjed: Seisused kaovad, terror, võrdsuse suurenemine ühiskonnas 3. Algus - 14.07.1789, Bastille kindluse vallutamine Lõpp - 9.11.1799, Napoleon I korraldas riigipöörde 4. Generalstaadid - vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinuduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal Asutav Kogu - kogu, millele liideti aadlid Rahvuskogule ja koostasid põhiseaduseid Seadusandlik Kogu - seadusandlik riigivõimu organ; 1791 Direktoorium - valgekaartlikud valitsused, kes toimisid imperialistlike interventide käsilastena Jakobiinid - Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid revolutsiooni jätku Diktatuur - üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas 5. 1812 - sõda Venemaaga, allakäigu algus 1814/1815 - Napoleoni troonist ära jätmine ja 100 päeva valitsemine 1804 - Napoleon kuulutab end keisriks 1791 - Esimene põhiseadus ja monarhia kukutamine 6. M
" ning püüdis sakslasi ja austerlasi segadusse ajada ning aega võita. Lõpuks sai sakslastel sellest jandist aga villand ning nad läksid üldpealetungile, vallutades Baltikumi, Valgevene ja Ukraina. Nii pidid bolsevikud suurte territoriaalkaotustega leppima, et mitte Petrogradi käest anda. 3.märtsil 1918 sõlmiti Bresti rahu, mis andis bolsevikele Saksamaa poolt de facto tunnustuse. Järgneva aasta jooksul muutus oht bolsevike Venemaale üha suuremaks, kuna valgekaartlikud kindralid ja välisriigid paiskasid Venemaale oma ülekaalukad väed. Kuid Trotski kutsus Punaarmeesse tsaariaegsed edukad väejuhid, näiteks Tuhhatsevski ja Budjonnõi, ning pidas, tihti rinnetel oma elu ohtu seades, sütitavaid kõnesid. Nii suutiski Punaarmee valgeid ja teisi vastaseid võita, ehkki enam tänu nende ühise koostöö puudumisele ja lihtrahvavaenulikule poliitikale kui Trotski "ületamatule geeniusele". Talle endale meeldis aga asju mõistagi just
Vabariigiaegsed arusaamad oleks veel tugevad ja au sees ja keisrivõimu väljakuulitamine oleks tähendanud Napoleoni autoriteedi langust. Napoleonil puudusid struktuurid, kudias oma võimu teostada. MÕISTED Assignaat-revolutsiooni aegne paberraha Asutav Kogu- Rahvuskogu ümbernimetus, millega rõhutati soovi luua uus kord Bastille' kindlus- oli 14.- 18. sajandil kindlus Pariisis, mida kasutati ka vanglana Departemang-suurim administratiivterritoriaalne üksus(maapiirkond) Direktoorium-valgekaartlikud valitsused,kes toimisid imperalistlike interventide käsilastena Generaalstaadid- olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal Jakobiinid- Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid rev. jätku Kokard-metallist sõjaväemütsimärk sõjaväelastel Konstitutsioon- riigi põhikord, võimu funktsioneerimise üldine korraldus ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi riigis sõltumata sellest, kas need on põhiseadusega sätestatud
Üleminek uuele kalendrile. (Vana kalender oli 2 nädalat maha jäänud). Vastavalt kalendrireformile järgnes nüüd 31. jaanuarile 1918 14. veebruar 1918. Septembris 1918 asendati senine vene kaalu- ja mõõdusüsteem uuega, Kesk-Euroopa süsteemiga: puudad ja arssinad asendati kilogrammide, tonnide, meetrite ja kilomeetritega. Peagi järgnes kodusõda ja interventsioon. Kodusõjas võitlesid nn valged punaste vastu. Valgetele tulid appi välisriigid. Kuulsamad valgekaartlikud kindralid olid Koltsak (1873-1920), Denikin (1872-1947), Wrangel (1878-1928). Punaste poolt olid kuulsamad Lev Trotski (1879-1940) ja Mihhail Tuhhatsevski (1893-1937). Selle võitluse käigus püüti taastada endist Vene impeeriumit. (Venemaast olid lahku löönud Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti). Punaste väed said rängalt lüüa Poola vägede käest). Impeeriumi taastamine nurjus, aga bolsevikud jäid siiski võimule. Kodusõda ja interventsioon lõppes 1922
Soomusrongid olid talveolukorras kõige efektiivsem viis vägesid ümber paigutada, kuna teed olid täis tuisanud ja autosid ei olnud. Venemaa ei saanud ronge kasutada, seda eelkõige Põhja-Eestis, sest Narva raudteesild oli sakslaste poolt õhku lastud ja Venemaa ei saanud Eestisse ronge tuua. Soomusrongide arendamisega tegeles väga palju Johann Pitka. Eesti vägede pealetungil suudeti Vene väed tõrjuda etnilise piiri taha. Venemaa loodeosas tegutsesid Vene valgekaartlikud väed, mida tuntakse loodearmee nime all. Nende juhiks oli kindral Judenits. 1919 aasta kevadel tegid loodearmee ja Eesti sõjaväge koostööd. Seda mitte Eesti Vabariigi tõttu, vaid vastuhakuga Nõukogude võimule. See oli sunniud koostöö ja kevadise pealetungi käigus 1919 võeti mõneks ajaks oma kontrolli alla üsna suure ala Petrogradini ja Pihkva jõe taha. Varsti ilmnesid vastuolud loodearmee ja Eesti rahvaarmee vahel ja Laidoner tõmbas väed tagasi etnilistesse piiridesse.
* 1919.a tõi Punaarmee juhatus Eesti rindele lisajõude ja saavutas arvulise ülekaalu, mille tulemusel jõuti veeb-is välja päris Võru lähistele. *Aprillis üritas punavägi uuesti, kuid taas paiskas Eesti pool lahingusse viimsegi mehe, mistõttu punaste pealetung taas Võru ees seisma pandi. *Mais aga asusid Eesti väed juba ise pealetungile ja kandsid sõjategevuse piiridest välja. *põhjarindel alustasid Eesti väegede toetusel pealetungi Vene valgekaartlikud väed. Asutav kogu *1919. a kevadeks oli juba Eesti riiklus nii palju kindlustatud , et ägedast sõjategevusest hoolimata suudeti korraldada Eesti Asutava Kogu valimised ning riik põhiseaduslikele alustele panna. *Asutav Kogu astus kokku 23.aprillil ,,Estonia" saalis, sest oma parlamendihoonet Eesti riigil siis ei olnud. *suurt edu saavutasid valimistel pahempoolsed erakonnad, eeskätt Eesti sotsiaaldemokraatli Partei ja Tööerakond.
veebruaris välja Võru lähistele. Eesti sõjavägi pani kõik mängu ja tõrjus pealetungi ägedates lahingutes tagasi. Aprillis üritas Punavägi uuesti, kuid asjatult. Maikuus asusid Eesti väed pealetungile ja kandsid sõjategevuse oma piiridest välja, hõivati koguni Pihkva. Punavägedest puhastati ka kogu PõhjaLäti. Põhjarindel alustasid Eesti vägede toetusel pealetungi Vene valgekaartlikud väed, nn. Põhjakorpus. Rinne hakkas Petrogradi juures tagasi veerema, sest enamaks jõudu ei olnud. Venelased andsid pidevalt mõista, et niipea kui nad taas küllalt tugevad on, ei kavatse nad Eesti Vabariiki tunnistada. Asutav Kogu 1919. a kevadel, hoolimata ägedast sõjategevusest, suudeti korraldada Eesti Asutava Kogu valimised ning riik põhiseaduslikele alustele panna. Valimistel saavutasid suurt edu pahempoolsed erakonnad (eriti Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Tööerakond)
Delegatsiooni juht Trotski. Rahuleping märtsis 1918 Brestis. Välisvõlgade tühistamine sh Inglismaa, Prantsusmaa, USA Enamlaste võimumonopoli kehtestamine Tsensuur ja arestid. Tsekaa, esimesed vangilaagrid. "Kontrad". Asutava Kogu laialiajamine 1918. a alguses. Vene NFSV põhiseaduse vastuvõtmine 1918 Naistele valimisõigus Töölistele 8-tunnine tööpäev Õigeusu kiriku lahutamine riigist Kodusõda 1918 -1920/22 Valgekaartlikud armeed võitlesid tsaari-Venemaa taastamise eest, maa, ettevõtete jm tagasi saamise eest. Siberis (Koltsak), Lõuna-Venemaal (Denikin, Wrangel), Loode-Venemaal (Judenits) Antandilt raha, relvad, laevastiku toetus. USA laevastik Valgel, Pr laevastik Mustal, Inglise laevastik Balti merel. Lenini valitsuse tegevus Punaarmee loomine (sõjaasjade rahvakomissar Trotski). Vabatahtlikud, üldmobilisatsioon.
a juunis hakkasid Nõukogude julgeolekuorganid arreteerima isikuid, keda käsitleti poliitiliste vastastena. Juunis 1940 võeti kinni vähemalt 30, juulis 123 ja augustis 117 inimest. Kokku arreteeriti 1940. a jooksul üle 1000 inimese. Esimese okupatsiooniaasta jooksul keskendati vahistamised valdavalt kindlatele kategooriatele. Esimeses järjekorras sattusid löögi alla Eesti Vabariigi poliitilise politsei töötajad, sõjaväe juhtkond, endised valgekaartlikud emigrandid ja Eesti poliitiline eliit. Eesti Vabariigi endistest riigivanematest (kokku 11 isikut) vahistati esimese okupatsiooniaasta jooksul 9 inimest. 1942. a lõpuks olid kõik vahistatud endised riigivanemad maha lastud või vangistuses surnud, v.a Konstantin Päts, kes oli Venemaal vangis. Lisaks represseeriti esimese nõukogude aasta jooksul 2/3 endistest Vabariigi Valitsuse ministritest. Arreteeriti ka pooled kõrgemad riigiametnikud ja maavanemad ning 1/6 viimastest vallavanematest.
annaabi.ee 
