Las Fallas (Falles tradicionalmente, en valenciano) son unas fiestas con una arraigada tradición en la ciudad de Valenciay diferentes poblaciones de la Comunidad Valenciana, que se celebran del 15 al 19 de marzo. Actualmente, esta festividad se ha convertido en un atractivo turístico muy importante, ya que están catalogadas como fiesta Interés turistico Internacional. Estas fiestas también son llamadas fiestas josefinas o festes de Sant Josep (en valenciano), ya que se celebran en honor a San José, patrón de los carpinteros. Sus orígenes son realmente sencillos, una simple quema de desechos de los talleres de carpintería. Pero la inventiva del pueblo valenciano le ha ido aglutinando todos los rasgos propios de su cultura e historia. · La versión más popular del origen de las fallas según el Marqués de Cruïlles, fueron iniciadas por el gremio de carpinteros que quemaban en la víspera del día
linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht Peaminister Mariano Rajoy (alates 21. detsembrist 2011. a) Pealinn Madrid 3,2 miljonit elanikku (2012) Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Ajavöönd CET
Kuningriik 1.jaanuaril 2002 - Peseeta – Euro, majanduse kiire kaasajastamine Rahvastik 44,1 miljonit inimest 77,4% elab linnades Suurimad linnad: Madrid: 3,1 milj Barcelona: 1,6 milj Valencia: 797 tuhat Gran Ganaria: 379 tuhat Hispaania keel Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: Katalaani keel (catalan) Baski keel (euskera) Galeegi keel (gallego Valencia keel (valenciano) Kõneleb u 300-400 miljonit inimest Kultuur Tantsud: Flamenco – „flamma“ - tuli Boolero Muusika: Viiulivirtuoos – Pablo de Sarasate Kitarrivirtuoos – Andres Segovia Laulja – Enrique Iglesias Kunstnikud: Pablo Picasso Salvador Dali Näitlejad: Penelope Cruz Antonio Banderas Härjavõitlus Barcelona Kuninga palee Las Palmas de Gran Canaria Tenerife Mallorca Ibiza Aitäh kuulamast!
Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Eliga ühinemise aasta 1986
Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane diaklet, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Eliga ühinemise aasta 1986 Hispaania lipp Hispaania vapp *Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2011. aasta seisuga 46,120
Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Ajavöönd CET
Pindala: 506 000 km² Rahvaarv: 45,8 miljonit Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas. Rahaühik: euro Pealinn: Madrid Haldusjaotus: 50 provintsi, mis rühmituvad 17 autonoomseks piirkonnaks. Asend Hispaania asub Lääne-Euroopas, mis hõlmab osa Pürenee poolsaarest, Vahemerest Baleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna. Hispaania omab ühist piiri Andorraga, Prantsusmaaga, Gibraltariga, Portugaliga ja Maroko osa. Loodus
Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Ajavöönd CET
Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki, elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Põllumajandus Hispaania ainus suurem lauskmaa asub Andaluusias, Lõuna-Hispaanias
Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania
Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania
Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas valencia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini
Elanike arv: 39,85 miljonit Rahvastiku tihedus: 78 elanikku ruutkilomeetri kohta Religioon: 96% elanikkonnast on katoliiklased Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas. Võõrkeelte oskus: inglise keel on põhiharidussüsteemis kohustuslik. Sellele vaatamata on võõrkeelte oskus Hispaanias üldiselt suhteliselt nõrk. Asend. Riik Lõuna-Euroopas, mis hõlmab 4/5 Pürenee poolsaarest, Vahemerest Baleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna.
baskid. Riigikeel: hispaania keel (español) Ametlikud regionaalsed keeled: 4 · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Võõrkeelte oskus: inglise keel on põhiharidussüsteemis kohustuslik. Sellele vaatamata on võõrkeelte oskus Hispaanias üldiselt suhteliselt nõrk. [1] 5 Geograafiline asend Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest
Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. 4. Kultuur Hispaania keel (español), ka kastiilia keel (castellano), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 300–400 miljonit inimest Hispaanias, Põhja-Aafrikas Kanaari saartel, Ladina-Ameerikas (välja arvatud Brasiilia). Hispaania keel on arenenud Pürenee poolsaarel ladina keelest ning sulandanud endasse seal
annaabi.ee 
