Vead tekivad kasutatava teadmise liigsest üldisusest. Õppimisel teadmised ja nende rakendamisoskused täpsustuvad. · Automatiseerumine ja känkimine: Probleem: keerukamad probleemid jaotatakse osadeks Osaülesandel alaeesmärk: osaülesannete lahendamine ühe-astmeline Osaülesannete lahendamist praktiseeritakse omandades oskusi laiema probleemi lahendamiseks (Nt lugemisel: tähtede lugemine sõnade lugemine teksti mõistmine Eksperte eristab algajatest: · Valdkonnaspetsiifiline mälu on parem · Kasutavad algajatest erinevaid probleemilahendusstrateegiaid · Probleemi esitused paremini läbi töötatud · Paremus tingitud teadmistest mitte üldvõimetest · Kujunetakse rohke harjutamisega. Raskused probleemide lahendamisel: · Piirangud, mida inimesed enesele kunstlikult seavad (mõtestavad ülesande tingimusi kitsamalt kui need tegelikult on) · Eelnevad kogemused suunavad mõtlema kindlas suunas, kogemuse alusel kujuneb
lahendamist praktiseeritakse, omandades oskusi laiema probleemi lahendamiseks · Nt: lugemisel: tähtede lugemine ---- sõnade lugemine ---- teksti mõistmine . Oskuste omandamine tähendab kvalitatiivselt uut viisi probleemi lahendamisel Praktiseerimise aeg . Kiirus. Infromatsiooni känkimine (tihendamine),lahendusprotseduuride känkimine,Tegevuse automatiseerumine + Saame tegutseda kiiremini - Automatiseerunud tegevust on raske muuta Eksperte eristab algajatest: · valdkonnaspetsiifiline mälu on parem · kasutavad algajatest erinevaid probleemilahendusstrateegiaid · Probleemi esitused paremini läbi töötatud · Paremus tingitud teadmistest mitte üldvõimetest · Kujunetakse rohke harjutamisega Raskused probleemide lahendamisel · Piirangud, mida inimesed enesele kunstlikult seavad: nad mõtestavad ülesande tingimusi kitsamalt kui need tegelikult on · Eelnevad kogemused suunavad mõtlema kindlas suunas · Kogemuse alusel kujuneb välja mentaalne struktuur
* Ressursside hindamine - vaadatakse üle senine töö, et kirjand liiga laialivalguv poleks * Lahendamise jälgimine - järgitakse “plaani”, et tuleks võimalikult konstruktiivne kirjand * Lahenduskäigu hindamine - loetakse valmisolev kirjand üle ning vajadusel tehakse muudatusi 3. Miks on eksperdid oma valdkonna probleemide lahendamisel edukamad kui algajad? Eksperte eristab algajatest: • valdkonnaspetsiifiline mälu on parem • kasutavad algajatest erinevaid probleemilahendusstrateegiaid • probleemi esitused paremini läbi töötatud • paremus tingitud teadmistest mitte üldvõimetest • kujunetakse rohke harjutamisega Näiteks kogemusega arstid ja arstiks õppivad inimesed. 4. Kirjeldage mõnda olukorda, kus mentaalne struktuur (mental set) Mental set ehk mentaalne struktuur on kogemuse alusel kujunenud. Lahendust takistav on
· Nad analüüsivad probleemi võrrandeid koostama. esmalt kvalitatiivselt, alles siis, kui üldidee on selge, võtavad appi matemaatilise aparatuuri. Edasi tegutsevad nad kiiresti nad teavad, mida teha. · Kokkuvõttes lahendavad eksperdid probleeme kiiremini ja edukamalt kui algajad. Ekspertide ja algajate erinevused · Ekspertide valdkonnaspetsiifiline mälu on parem. · Eksperdid kasutavad algajatest erinevaid probleemide lahendamise strateegiaid Kasutatakse palju "tagasilangust" tavamõistete tasemele Algajad kasutavad probleemide lahendamisel nn pindmisi näitajaid, eksperdid sügavaid struktuure Algajate tedamised hajusad, ekspertidel süsteemsed · Ekspertidel on paremini läbi töötatud probleemide esitused. · Ekspertide paremus on tingitud nende parematest
vähe. Spetsiifilisi detaile puudutavate küsimustega tuleb oluliselt rohkem infot välja ning kui tegemist ei ole suunava küsimusega, aitab nendele vastamine mälujälgi kinnistada. ! Abitegevustega on võimalik mälestusi nii toetada kui ka rikkuda Mälu arengut on seostatud muutustega neljas valdkonnas: o Muutunud baasprotsessid ja töötlusvõime o Muutunud strateegiad o Muutunud metakognitsioon o Kasvav valdkonnaspetsiifiline teadmine Baasprotsessid on sageli kasutatavad, kiiresti sooritatavad mälutegevused – nt seostamine, üldistamine, ära tundmine ja meenutamine; neile tuginevad kõik ülejäänud kognitiivsed protsessid Õppimise aluseks on kaasasündinud võime luua seoseid e. assotsiatsioone Ära tundmine, mis väljendub harjumises (habituatsioon) ja selle kaos on samuti sünni hetkest olemas, ent see oskus areneb edasi kuni kooliea alguseni.
Spetsiifilisi detaile puudutavate küsimustega tuleb oluliselt rohkem infot välja ning kui tegemist ei ole suunava küsimusega, aitab nendele vastamine mälujälgi kinnistada. Abitegevustega on võimalik mälestusi nii toetada kui ka rikkuda! Mälu arengut on seostatud muutustega neljas valdkonnas: Muutunud baasprotsessid ja töötlusvõime Muutunud strateegiad Muutunud metakognitsioon Kasvav valdkonnaspetsiifiline teadmine BAASPROTSESSID on sageli kasutatavad, kiiresti sooritatavad mälutegevused nt seostamine, üldistamine, ära tundmine ja meenutamine; neile tuginevad kõik ülejäänud kognitiivsed protsessid. Õppimise aluseks on kaasasündinud võime luua seoseid ehk assotsiatsioone Ära tundmine, mis väljendub harjumises (habituatsioon) ja selle kaos on samuti sünni hetkest olemas, ent see oskus areneb edasi kuni kooliea alguseni.
teadmiste kasutamisele (Andersoni kognitiivse arhitektuuri mudel) Olulised komponendid: - Deklaratiivne mälu – omavahel semantiliselt seotud mõistete võrgustik (erinev aktivatsioon), esitatud känkidena, kasutamine sõltumatu kontekstist - Protseduuriline mälu – otseselt kontekstiga seotud, ülesanne aktiveerib reeglid - Töömälu – sisaldab hetkel aktiveeritud infot Green ja Gilhooly võtavad kokku ekspert-algajate uurimusest saadud põhitulemused: - Ekspertide valdkonnaspetsiifiline mälu on parem - Eksperdid kasutavad algajatest erinevaid probleemide lahendamise strateegiaid - Ekspertidel on paremini läbi töötatud probleemide esitused - Ekspertide paremus on tingitud nende parematest valdkonaspetsiifilistest teadmistest mitte üldvõimetest - Eksperdiks saadakse rohke harjutamisega Loovmõtlemine ja loovus - Loovaks võiks pidada uudseid (originaalseid ja ootamatuid) lahendusi ja ideid, mis
Siiski uute oskuste kujun- damisele. Ego- või tuleb märkida, et motivatsiooni üldisuse või valdkonna-spetsiifilisuse koh- soorituseesmärgiga ta on kahesuguseid arvamusi. Mõned uurijad arvavad, et motivatsiooni- ehk väliselt orientee- orientatsioon on üldine, teised aga – eriti saavutusmotivatsiooni teoree- ritud isikud tunnevad eeskätt tikud – on veendunud, et see on nii-öelda valdkonnaspetsiifiline, näiteks muret, kuidas näevad spordile pühendutakse õppetöö arvelt (Stipek, 1996). Duda ja Nichollsi neid teised. uuringus (1992) leiti, et ülesandele orienteeritus on üldine nii spordis kui ka õppimises ja laps võib olla ülesandele orienteeritud isegi siis, kui tema eelistused vastava tegevusega ei ühti, s.t inimene võib eelistada anda oma
seadus (AMS). Nende kahe laste jaoks olulise seadusega kujundatav süsteem ei ole kooskõlastatud, mida eksperdid peavad tõendiks selle kohta, et valdkondadeülene koostöö on lastekaitse valdkonnas nõrk (vt ka ptk 3.2 „Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad“). Killustatus ja koostöö puudumine mõjutab ka seda, kuidas spetsialistid omavahelist valdkondadeülest koostööd teevad. Erinev juriidiline korraldus ning kitsas valdkonnaspetsiifiline spetsialiseerumine võib tuua endaga kaasa olukorra, kus koostöö tegemine ei ole võimalik valdkonna piiride tõttu. See toob kaasa dubleerimise ohu ning ressursside ebaotstarbeka kasutamise, lisaks tekitab ohu, et lapsed, kes on mõlema seaduse subjektiks ning kelle heaolust peaksid mõlemad seadused eeskätt lähtuma, peavad kokku puutuma kahe eraldiseisva süsteemiga, mis laiendab nendega tegelevate spetsialistide ringi ning pikendab abi saamise aega
annaabi.ee 
