ravides saaks alguse hoopis uus tervisehäda, milleks oleks alkoholism, ja selle ravimisele kuluks jällegi omaette ports raha. Inimesed, kes ei põe kroonilisi haigusi peaksid lõpetama farmaatsiaettevõtete rikastamise enda rahakoti arvelt ja heitma pilgu oma elustiilile ja haiguste põhjustele. Õnnetusi ei saa alati ära hoida, kuid ennast haigustekitajate eest kaitsta on igati mõistlik. Tuleb ju kokkuvõttes odavam lasta end vaksineerida erinevate haiguste eest, kui et maksta hiljem ravikulude eest ja sellejuures veel ise vaimselt kannatada ka, sest nagu vanarahvas öelnud on: ,,Parem karta kui kahetseda." Mina isiklikult ei usu, et farmaatsiatööstus vaid enda huve teenib, kuna olen oma tervise eest valmis maksma kui pole osanud seda õigeaegselt hoida. Ravimite kalliduse probleemi vähendamiseks pakuksin sellise alternatiivi, et iga riigi valitsus peaks asja käsile võtma ja
Vaegmoondel puudub nukkumise period ja täismoondel on nukkumise periood. Kuidas võivad sattuda parasiidid ühe peremehe seest teise peremehe sisse? Teada, et lõpp-peremehes toimub suguline paljunemine ja sealt tulevad välja munad, aga vahe-peremeestes parasiidid ainult arenevad ja mune ei teki. Kas (lemmik)loomade parasiidid nakatavad inimesi? Mõned nakatavad. Kuidas vältida nakatumist parasiitussidega? Tuleb ennast vaksineerida ja pesta ning mitte musitada lemmiloomi kui nad ei ole pestud. Mis on: lahksugulisus, liitsugulisus, kehasisene ja kehaväline viljastumine, moondega areng, parasiit, parasiitide peremees. Lahksugulisus- Kaks sugupoolt. Liitsugulisus- munarakud ja seemnerakud arenevad ühes isendis. Kehasisene viljastumine- sugurakkude ühinemine emaslooma kehas. Kehaväline viljastumine- sugurakkude ühinemine väljaspool looma keha vees. Moondega areng- areng , mille korral munast koorunud järglane erineb
Antikehad kaitsevalk, tekib võitlemaks võõrvalkudega. Tsütotoksilised T lümfotsüüdid(teatud tüüpi valged verelibled) sellised, mis hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Papilloonviirused paljunevad epiteelkoe rakkudes; põhjustavad soolatüükaid; nende genoomis, on geenid mis kutsuvad esile rakkude vohamise ehk onkogeenid(vähitekitajad). 90% emakakaela pahaloomulise kasvajatest on põhjustatud papilloonviirustest (saab ennast tänapäeval selle vastu vaksineerida). Marutõve viirus on püssikuuli kujuline. Tal on peiteaeg (1-3 kuud kuni aasta). Esimesed nähud meenutavad külmetushaigusi. Kui on marutõves loom hammustanud, peab kohe haiglasse minema. Kui marutõve viirus on jõudnud närvisüsteemi, siis saabub surm. Viiruste kasutamine: geenitehnoloogias, geeniteraapia läbimiimises. Geeniterapeudid kasutavad viiruste omadust transduktsiooni (viiruste võime kanda geene ühest peremeesrakust teise).
langus. Hood korduvad intervalliti. Peavalu, lihasvalu, iiveldus, oksendamine, kõhuvalud, kõõhulahtisus. Põhjustab: Maksa, põrna suurenemist ja aneemiat(kehvveresus), kuid võib põhjustada ka desorientatsiooni ja teadvushäireid kuni koomani. Õigeaegse ravi puhul on võimalik pääseda suuremate tüsistusteta , kuid parem on vaksineerida enne malaariapiirkonda reisimist. 12) SÕNNIKUHALLIK kuulub ikkesseente hulka. Pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad tugevasti paisunud rakkude otsas sporangiumid ehk eoslad. Punetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge konsentratsiooniga lahust. Kui vakuool puruneb, lendab sporangium eostega paari meetri kaugusele kiirusega 50km/h. 13) KASELUUDIK kuulub kottseente hulka.
baasidest. Seevastu näiteks USAs ei ole seda tüve seni esinenud, mis on üpris hämmastav, sest ka seal leidub rändlinde, keda loetakse selle ohtliku haiguse kandjateks.(ekspress/linnugripp) Sama väidetakse ka Siberi katku ja seagripi kohta. Nimelt liigub Internetis palju infot sellest, et seagripp on inimeste poolt tekitatud bioloogiline relv. On ka räägitud, et seagripi saab alles siis, kui lasta end vaksineerida. Kas seagripp on siis tavaline haigus või puhas ravimifirmade äri? - Sellele küsimusele ei ole veel vastust leitud, kuid igaüks võib oma seisukoha võtta. 2.2 Bioloogiliste relvade kasutamine Bioloogilist relva kasutatakse põhiliselt suurte vägede koondamispiirkondade suhtes nii rinde piirkonnas kui ka tagalas, suurte poliitiliste, administratiivsete ja sõjalistööstuslike objektide puhul,aga ka intensiivsetes põllumajanduspiirkondades
roosa lööve, suurenenud lümfisõlmed, palavik. Haigestunud on nakkusohtlikud 10 päeva enne ja pärast lööbe ilmumist. Punetiste tekitajaks on RNA viirus, mis levib otsesel kontaktil või piisknakkusena hingamisteede kaudu. Punetised, mis kulgevad tavaliselt kergelt, on üliohtlikud raseduse esimese nelja kuu vältel. Kõikidel naistel on soovitatav enne rasestumist kontrollida immuunsust punetiste suhtes ning vajadusel lasta end vaksineerida. Otsene ravi punetiste vastu puudub, seetõttu tegeldakse sümptomite leevendamisega. Lisad Joonis 1 Viiruste ehitus. Joonis 2 Erinevaid viiruste ehitustüüpe Joonis 3 Naha ja silmavalgete kollasus Joonis 4 Ohatis suupiirkonnas Joonis 5 Ohatis suguelunditel Joonis 6 Tuulerõuged Joonis 7 Leetrid
Tõmba õigetele väidetele joon alla- difteeria difteeria on piisknakkus, mille tekitajaks on viirus difteeria ravis on oluline antitoksiini kasutamine difteeria vastu küll vaksineeritakse, kuid iga kahe aasta tagant esineb suuri puhanguid. Sissepääsuväratisse tekib raskesti eemaldatav katt. 10. Leia puukentsefaliidile 4 õiget väidet Puugi "hammustuspiirkonnas" punetav laik tekitaja viirus võimalik levik kitsepiimaga plaaniline vaksineerimine võimalik vaksineerida kahelaineline palavik kõhulahtisuse esinemine haigusega kaasneb lööve jäsemete painutuspiirkonnas. 11. Leia järgmistele haigustele iseloomulikud õiged faktid (kõik võib olla õige) A-hepatiit B-hepatiit Vaksineeritakse plaaniliselt Levik vereproduktiga Võib lisanduda D-hepatiit Tekib maksa kahjustus Fekaal-oraalne nakkus Fekaal-oraalne nakkus
-õnnetusest/reostuses koheselt päästekeskust teavitama! 3.. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust *Tööandja peaks! -märgistama nakkusohtlikud kohad -viia mäörgistatud kphas töötajate arvu miinimumini -vaksineerida tööandja kulul (konsulteerima töötervishoiuarstiga) -õhuseire ohupiirkonnas Kui töökeskkonda ei ole võimalik muuta ohutuks ülalloetletud abinõusid rakendades, tuleb töötajatele jagada isikukaitsevahendid ja määrata nende kasutamise kord. 4. Füsioloogilised ohutegurid -füüsilise töö raskus -sama tüüpi liigutuste kordumine -üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused -muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
teistesse kudedesse ja organitesse (HIV, süüfilis, B ja C-hepatiit). - hepatiidiviirused kahjustavad maksa (maksarkud hävivad jäädavalt või maksa vähk) - HIV kahjustab teatavdi vererakke lümfotsüüte ning põhjustab immuunpuudulikkuse Kindlakstegemiseks kontrollitakse inimese ver või kehasekreete. HIV, herpes, B ja C-hepatiit nende vastu ravi puudub. Emakakaelavähi teket saab välida, kui lasta end vaksineerida papilloomviiruse tüvede 16 ja 18 vastu enne seksuaalelu alustamist. B-hepatiiti saab vältida ka vaktsineerimisega. 1. Meeste kondoom 2. Naiste kondoom 3. Kombineeritud hormonaalsed meetodid (pillid, plaaster, tuperõngas) - sisaldavad kahte naisuguhormooni, mille mõjul ei küpse ega vabane munasarjast mnarakk, emakakaela lima pakseneb. Väga tõhus, aga ei kaitse haiguste eest. + kollaskehahormooni sisaldavad tabletid, süstitav hormonaalne vahend 4
· riskialdis käitumine (kaitsmata seksuaalvahekorrad, liikluses turvavööde mitte-kasutamine, lubatud kiiruse ületamine, alkoholijoobes sõitmine jms). Riskifaktorid on omavahel sageli seotud. Näiteks seksuaalelus riskivamalt käituvad noored sageli ka suitsetavad, tarvitavad alkoholi ja uimasteid. Seetõttu on oluline vaadata riskifaktorite ennetust ühe tervikuna. Samamoodi riskifaktorid on seotud inimesest, nende aktiivsusest ja tahtmisest ennast ravida ja vaksineerida. Kui võrrelda, siis rohkem kui 60%inimesest ei taha üldse ennastvaktsineerida haigustest. Nt.Ainult 14% inimestest end puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud. Tervelt 72% ei plaani ennast aga selle tõsise haiguse vastu üldse vaktsineerida. KASUTATUD ALLIKAD: Eesti rahva tervise arengukava [WWW] https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:32i7u_hu0_EJ:www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Rahv atervis/erta- voldik_final
annaabi.ee 
