2.Pindalaühikud : Eestis tarvitatud pindalaühikud 1 ruutpenikoorem = 49 ruutversta = 55,76405 km2 1 ruutverst = 250 000 ruutsülda = 104 dessantiini = 1,13804181 km2 1 ruutsüld = 9 ruutarssinat = 49 ruutjalga = 4,55216723 m2 1 ruutarssin = 256 ruutversokkit = 5057,9636 cm2 1 ruutverssok = 19,75767 cm2 1 ruutjalg = 144 ruuttolli = 929,01372 cm2 1 ruuttoll = 100 ruutliini = 6,4514842 cm2 3.Põllupindala ühikud 1 tallinna tündrimaa = 1200 ruutsülda = 3 tallinna vakamaad = 1,47 riia vakamaad = 0,54626 ha = 1/2 tiinu 1 tallinna vakamaa = 400 ruutsülda = 0,16(6) tiinu = 0,49 riia vakamaad = 0,1821 ha 1 tiin essantiin) = 2400 ruutsülda = 2,94 riia vakamaad = 6 tallinna vakamaad = 73,5 kapamaad = 10 925,4 m2 1 riia tündrimaa = 35 kapamaad = 14 000 ruutküünart = 56 000 ruutjalga = 1,4 riia vakamaad = 0,4762 tiinu = 0,520257 ha 1 riia vakamaa = 25 kapamaad = 10 000 ruutküünart = 40 000 ruutjalga = 0,34 tiinu = 2,04 tallinna vakamaad = 816,3265 ruutsülda – 0,37161216 ha
Otepää linnast. Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis XIX sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles "Nusstage"). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, õnnistati sedagi Nuustaku nimega. Aleviku asutamise vajadust põhjendas Pühajärve mõisnik käsitööliste vähesusega kohapeal, seniste laadapidamiskohtade kaugusega ja arsti ning apteegi puudumisega lähikonnas. Mõisnik lubas aleviku alla anda 50 vakamaad maad. 17. Jaanuaril 1862 saabuski Riia kubermanguvalitsuselt kirjalik luba asutada Nuustaku karjamõisa maaalale alevik, laadapidamise õigusega 4 ja 5 oktoobril. Aleviku elanike arv hakkas jõudsasti kasvama. 18. Novembril 1878 märkis ajaleht ,,Sakala", et aleviku elanike arv on kuueteistkümne aastaga tõusnud 612-le. Aleviku kiire kasvu põhjuseks oli kapitalismi areng põllumajanduses ja talurahva kehvema osa proletariseerumine selle tagajärjel.
Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi lubas saata tallu oma
Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks . Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde . Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Lõpuks Nipernaadi põgenes üksi. Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus, pani plehku. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Järgmisel
Leiva saamisega oli Vanapagan Taevakojas ometi natukene kimbus. Küll annab jõe kaldale tehtud põld vilja, kuid vilja ei saa kusagil jahvatada. Tuulikud puuduvad, käsikividega raske jahvatada. Vanapagan peab nõu. Ei muud kui otsustab Ahja jõele veskit ehitada. Kohe parajat paika otsima. Lääniste meeldib veski ehitamiseks kõige paremini. Vanapagan varsti päälpool Lääniste parve, Lääniste küla kohal kiva ja palke kokku vedama. Toob kiva lodjaga, kannab palke seljas. Mitu vakamaad materjali täis. Kui paras jagu aineid koos, hakkab Vanapagan ehitama. Ei ole aga enne ehitust õppinud: töö ei taha hästi edeneda. Siiski ei hooli Vanapagan sellest; ehitab ja ehitab. Tuulispask näeb, mida Vanapagan teeb. Tuulispask mõtlema: "Oot, oot, tahan Vanapaganale natuke vingerpussi mängida. Näitan, et mitte ainult tema vägev mees ei ole, vaid veel teisi jõumehi leida." Tuulispask võtab jõu kokku, tormab Vanapagana pooleli valmis veski kallale, raputab kõigest jõust
• Türgi laevnik – viis sultan ahmeti nagunii konstantinoopolisse, viis C ja M ja Ca ka • 1 kirurg – hakkas Panglossi „surnukeha“ lõikama, ta ärkas üles, pani galeerile koos Paruniga. • Soof Derviš – kõiketeadja, pidi seletama miks inimene eksisteerib. • Vanamees, apelsinipuudevilus – saadab konstantinoopolisse puuvilju, 2 poega+2tütart, lõunatavad koos, hea äri ja põllumajandus, türklane, 20 vakamaad. KOHAD: • Vestfaal, Saksamaa • Põllu 2 vagu – lumi • Waldberghoff-trarbkdikdorff – lähim linn • Holland – liikus sinna • Laev Lissaboni – torm, kõigub, oimetud/kisendavad reisijad, purjed lõhki, mastid murtud, laev lekkis, laev uppus. • Lissabon – maavärin, veest purustavad laine, leegi- ja tuhakeerised, linn hävines, majad varisesid kokku, järg päev kosusid + ülejärg töötasid
1 süld = 3 arssinat = 7 jalga = 2,1336 m 1 arssin = 16 verssokit = 28 tolli = 71,12 cm 1 küünar = 3/4 arssinat = 12 verssokit = 21 tolli = 53,339 cm 1 jalg = 12 tolli = 6,857 verssokit = 30,48 cm 1 toll = 10 liini = 2,54 sm = 25,4 mm Käibele jäänud küünar oli vôrdsustatud vene môôdustikus 12 verssokiga. Maakasutus- ja väärtusmõõdud Adramaa - maakasutus, maksustus ja pindalaühik. 12.-13. saj - talu, mille põlde hariti ühe adraga 16. saj-st taluadramaa = 24-36 riia vakamaad = 8-12 ha Lääne-Eestis suur adramaa = 75 või 90 vakamaad Poola e. Plettenbergi adramaa = 120 vakamaad, pm Lõuna-Eestis saksa adramaa = 60 vakamaad. 1 Riia vakamaa = 1/3 ha (1 vaka rukki külvamise pind) 17.-18. saj püüdis riigivõim kehtestada normeeritud adramaa - revisjoniadramaa, sõltus külvi hulgast ja jäi mõisakoormiste arvestamise aluseks. 17. saj adramaa = talu, millel oli maad ja tööjõudu 6 rakmepäeva tegemiseks nädalas 18
Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi lubas saata tallu oma venna, kes neile kulla järele
Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi lubas saata tallu oma venna, kes neile kulla järele
muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi lubas saata tallu oma
Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi lubas saata tallu oma venna, kes neile kulla järele
muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi lubas saata
talitused ei pakkunud tema ammendamatule energiale täit rahuldust. Ta unistas väiksema talukoha ostmisest, kus suvel saaks põllumehena, talvel kirjamehena töötada ja mis tagaks hädavajaliku majandusliku kindlustatuse. 1873. aasta lõpus avaneski tal soodne võimalus: Uue-Vändra vallas Kurgjal tuli müügile Kurga-Tõnise talu. Ostu-müügi eelleping CRJ ja J. Lubergi vahel sõlmiti 16.jaanuaril 1874. Selle järgi oli talu suurus 228 vakamaad ja 17 kappa ( ligikaudu 85 ha), hind 5000 rubla. Lepingu järgi pidi talul olema 70 vakamaad põldu ja ostja pidi saama müüja käest 12 aastat järjest igal aastal tasuta 16 sülda puid. Talu anti CRJ-ile üle 1874.aasta jüripäeval. Vastsele peremehele valmistasid rõõmu Kurgja jõudsalt sirguv mets, mis ümberringi liitus suurte metsmassiividega, väga head ja avarad jõeäärsed aasad ning kalarikas jõgi, mille energiagi tuli rakkesse panna
aastal (äratrükk Balti Seemnekasvatuse Ühingu väljaandest Mitteilungen und Publicationen). EAA, f. 3239, n. 1, s. 8, l. 19 Harald von Rathlefi 5. detsembri 1917 kiri Balti Seemnekasvatuse Ühingu nõukogule Kirjas annab H. v. Rathlef teada, et sõja ajal on jaama tegevus katkenud ning, et ta on Nõmmiku talu maha müünud ja ostnud sordiaretuse jaoks Volmarist 20 versta (13 km) kaugusel asuva Mazbrengui (Klein Wrangelshof) mõisa, kus on 500 vakamaad (1 vakamaa = 0,37 ha) põldu ja 400 vakamaad heinamaad. Ühe põhjusena märgib ta Nõmmiku talu väiksust ja maad ei olevat saanud naabrusest ka juurde osta. Teisena mainib ta poliitilist ebastabiilsust, rekvisitsioone, sõjavägede majutamisi, maa jagamist (võimul olid enamlased!), põlenguid ja avaldab kartust, et inventar võib kaduma minna. 1920. aastal Mazbrengui mõis võõrandati. 1919. aastast töötas ta Saksamaal, juhtides muuhulgas 19351942
Aasta maakorraldusega. Kruntimine soodustas üleminekut kolmeväljasüsteemilt mitmeväljasüsteemile ja hajutas paljud tihedad külad. Kui suur on adramaa? Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 13. sajandi teisel poolel hakati adramaa all mõistma pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adramaad ehk ruutadramaad. Põline taluadramaa – 24–36 riia vakamaad ehk 8–12 hektarit põllumaad. Maaviljelussüsteemid: uudismaa-, kolmevälja-, viljavaheldussüsteem. Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, iseäranis omane rändavatele, nomaadsetele rahvastele. Uudismaasüsteem - haritud maal kasvatati 3–5 aastat teravilja ja jäeti siis põld maha ning rännati mujale. Kolmeväljasüsteem - ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse
muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam 2 abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda
rohked ja lokkavad, kõik täis raskeid rippuvaid tarju. Värsket helkivat vett neli allikat sealsamas andsid üksühe kõrval ja neist vesi voolas siia ja sinna aasadel pehmeil, kus kannike õitses ja selleriheinad... Homerose ODÜSSEIA, lk 90: Alkinoos'e aed. Õuest väljudes ning väravaist, nägid määratut aeda, mis neli vakamaad suur, igalt poolt tarast piiratud kõrgest. Palju ses kasvamas lopsakaid puid, täis kõiksugu vilju: pirne, granaate ja häid helekülgseid, helkivaid õunu, viigipuu maitsvaid marju ja lokkavaid, haljaid oliive. Kas suvi olgu või talv - läbi aasta nad kannavad vilja; ep ole ikaldust neil ega rikkeid, sest puhub ikka Zephyros, pehme ja soe, üht õitsetab, küpsetab teist jo.
annaabi.ee 
