alustajatele tugeva vundamendi edaspidiseks keerulisemate formaatide omandamiseks. Kohtuniku otsus väitluse suhtes on lõplik. Karl Popperi väitluses võib vaielda paljude erinevate teemade üle. teemad peaksid puudutama vastuolulist probleemi ning olema hoolikalt sõnastatud, et tagada mõlemale poolele väitluses võrdne lähtepunkt. Kaasuse koostamise ja tõestusmaterjali otsimisega peaksid tegelema eeskätt väitlejad, mitte nende treenerid või õpetajad. et võimaldada piisavat ettevalmistust, tuleb teemast varem teada anda, ideaalselt peaksid väitlejad teema teada saama kuu aega enne turniiri. Karl Popperi formaadis võib korraldada ka improväitlusi, sellisel juhul antakse väitlejatele teema tavaliselt tund aega enne väitluse algust. Jaataval võistkonnal on kohustus teemat defineerida ehk tõlgendada. Eitava võistkonna ülesanne on jaatava võistkonna kaasusele vastu väidelda
Khe inimese omavahelist suhtlust, mille käigus arutatakse mõnd probleemi, nimetatakse diskussiooniks ehk mõttevahetuseks. Kui diskuteerijad on mingis küsimuses eriarvamusel ja püüavad seda lahendada, on tegemist võitlusega. Kumbki osapool esitab väitluses argumente oma arvamuse tõestuseks ja teise poole veenmiseks ning püüab teise poole argumente loogilise põhjendamise teel ümber lükata. Väitluse eesmärk on leida tõde või probleemi parim lahendus. Ideaalis peaksid väitlejad jõudma arutelu lõpuks konsensusele ehk ühisele arvamusele. VÄITLUSES KASUTATAVAD FRAASID Oma arvamuse esitamine ja põhjendamine Minu arvates... Oma arvamuse tõestamiseks esitan kaks argumenti. Esimene argument on see, et... Teiseks olen seisukohal, et... Selle tõestuseks esitan mõned näited. Kokkuvõttes leian, et... Vastaspoole arvamuse kommenteerimine Olen nõus selles osas, et... Samal ajal pean lisama, et... See on huvitav mõte, kuid... Ma ei saa nõustuda, et...
Väitlus Väitlus on intelligentne vaidlus argumentidega. Tänapäeva ühiskonnas on oluline, et kasutatakse väitluselemente näiteks kohtusaalis, riigikogus. Kindlalt on olemas 1. Kaitsja 2. Väitja Uurimustöö kaitsmisel on alati oponent, kes esitab töö kohta küsimusi, otsib nõrkusi. Väitluse elemendid: 1. On eitajad ja jatajad e. Väitlejad 2. Teema 3. Kohtunik 4. Teema peab võimaldama mõlemal poolel väidelda. 5. Jatajate kohustus on teemal tõestada esitades omapoolsed argumendid. Juhivad väitlust. 6. Eitajad peavad jatajate kaasus ümber lükata. 7. Ristküsitlus, mille eesmärgiks on oma kaasuse tugevdamine ja vastaste nõrkustele tähelepanu juhtimine. 8. Väitluse alguses lepitakse kokku olulistes mõistetes. Mõtlemisaega on 5min. Küsitlemisaega on 3 minutit.
või ilmneb teine, väga tugev argument, saab esialgses kaasuses alati parandusi teha. Üldiselt tuleks kaasuste koostamisel alustada jaatavast kaasusest, siis saab selle olulisemaid argumente pärast kasutada eitava kaasuse ümberlükete tarvis. 4. Tõestusmaterjali otsimine Kui argumendid on paigas, tuleb vaadata, milliseid tõestusmaterjale nende all vaja on ning seejärel tegeleda nende otsimisega. Sellega võivad tegeleda kõik väitlejad eraldi. Tõestusmaterjali otsimine võtab tavaliselt üsna palju aega. Leitud tõestusmaterjalid, mis tunduvad olulised, tuleks võimalusel säilitada: välja printida, teha koopiad vmt. Tõestusmaterjali otsimiseks on tänapäeval esimene allikas internet. Interneti puhul tuleb aga eriti tõsiselt suhtuda allikatesse, kust informatsioon pärit on. See, et mingi materjal on internetis üleval, ei tähenda veel, et ta oleks tõsi
otsus, mis ütleb kumb pool paremini väiltes. Väitlusformaadi reeglitest Väitlejate räägitavast jutust Kohtuniku arusaamisest, mis väitluses toimus Heast tahtest Väiltuse sisust Peamised vaidlusküsimused Argumendid, mida kohtunik otsuse kaalumise lõpuks arvesse võtab. Argumendid, mis väitluse käigus on välja toodud ja mis on viimase kõneni arendatud. Kohtunikul on õigus jätta mõni küsimus, millest väitlejad on pikalt rääkinud, arvestamata, juhul kui ta leiab, et sellel küsimusel ei olnud väitluse teemaga mingit seost. Kohtunikul õigus liita esitatud argumente üheks väitlusküsimuseks. Tagasiside Kui kohtunik on otsuse teinud, siis peab ta suutma seda ka väitlejatle põhjundada. Otsus- Kohtunik teatab kummale poolele ta hääle andis ja seletab selle põhjused lahti. Individuaalne tagasiside- Mida tehti häst? Mida
Kuidagi oli aga vaja elamiseks raha teenida. Ta hakkas lastele õpetama matemaatikat. Samal ajal jätkas ta erinevate katsete tegemist. Samuti soovis ta saada ülikooli matemaatika teaduskonda sisse, aga tundus, et kõikidele vabadele kohtadele valiti kedagi teist ja seda hoolimata sellest, et Galileo oli vägagi tark ja silmapaistvalt andekas. Samal aastal sai ta teate, et on vastu võetud 3 aastaks taas Pisa ülikooli. Samal ajal, kui ta ülikooli läks, kutsusid mõned väitlejad inimesi üles väitlema Aristotelese seadusel, mille kohaselt raskemad esemed kukuvad kiiremini, kui kergemad. Keegi polnud tõsiselt seda aga uurinud ja katseid teinud, sest keegi ei kahelnud Aristotelese sõnades. Galileo Galilei tahtis samuti proovida. Ta ronis Pisa torni otsa ja viskas sealt alla erineva suuruse ja raskusega palle. Ning need kõik maandusid täpselt üheaegselt. Nii selgus, et Aristoteles oli siiski eksinud. 1592
valida kritiseerimisviis. Argumentatsioon- on arutlemisviis, mis sisaldab endas nii tõestust kui ka ümberlükkamist ja mille eesmärk on mõjutada kuulajaid, s.o kujundada nende veendumust teesi tõesuses ja antiteesi vääruses. VÄITLUSE REEGLID Loogiliselt korrektse väitluse pidamiseks tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest: 1. Väitluse teema peab olema selgelt ja täpselt sõnastatud - kui teema on segane on väitlus mõttetu. 2. Väitlejad peavad teema suhtes olema informeeritud ja vastandlikel seisukohtadel Väitluses kasutatavad võtted jagunevad lubatavateks ja lubamatuteks. Viimased eiravad loogikareegleid ja kasutatakse siis, kui väitleja ei ole kindel oma seisukohtades, kuid soovib väitluse võitu. Lubatavad võtted: 1. Haarata initsiatiiv algusest peale enda kätte (põhiküsimuse sõnastamine, väitlusaluse plaani väljapakkumine jms). 2
või kujus rõhutatakse sellele mitteomaseid jooni, saavutades nii ootusvastase tulemuse. Võõritusefekt on iseloomulik näiteks Arvo Valtoni (1935) 1960. 1970. aastate novellistikale. vägilasmuistend vt muistend. väitlus eesmärgipärane keskustelu, vaidlus. Väitlused liigitatakse akadeemilisteks, poliitilisteks ja õppeväitlusteks. Väitlusest võtavad osa kaks poolt, kes on mingis küsimuses eri seisukohtadel. Selleks, et tõestada oma seisukohtade õigsust, kasutavad väitlejad loogilist, mõistuspärast ja otstarbekat analüüsi ning põhjendamist. Väitlus ei lõpe kompromissiga, alati valitakse üks kahest võimalusest see, mis tundub õigem ja põhjendatum. Väideldes ei kasutata jõudu, viha, solvanguid, alasti emotsioone jms. Väitluse põhireeglid on järgmised: seisukohad esitatakse kohe ja selgelt; kuulajatele antakse võimalus valida kahe seisukoha vahel; väitlejad saavad kasutada ühepalju aega; kõnevoorud vahelduvad; teisele väitlejale tuleb alati
Sellest moraal: teine inimene tuleb ära kuulata ning alati ennast kontrollida tema arvamuse valguses. Mill ülistab igasugust originaalsust, mitmekesisust, spontaansust, ekstsentrilisust. Selleks, et geeniused saaksid välja areneda, tuleb lasta vabalt tegutseda ka anarhistidel ja ekstsentrikutel, sest ekstsentriku ja geeniuse vahel on peen joon. Väitlusnormidest Kui vastanduvad arvamused omavahel väitlevad, siis tüüpiliselt väitlejad lähevad oma seisukoha tõestamisel äärmustesse, nad näevad vastases oponenti ning nii vaidlejad kaugenevad üksteisest ja teevad end lolliks, kuid Mill leiab, et kõrvaltvaatajatele on sellest alati kasu. Vähemuses oleva arvamuse vastu lubatakse kasutada tavaliselt rohkem relvi kui valitseva arvamuse vastu, avaliku arvamuse vastu tavaliselt eriti mingeid relvi lubatud ei olegi. 43
..). Inimene on võimeline arenema, oma teadmisi täiendama. Kui inimesed ei saaks niimoodi vabad olla ja vabalt areneda, siis ei olekski inimkonnal tõtt (või seda, mida antud hetkel peetakse tõeks). Arvamusi ei hinnata tõe, vaid nendesse uskumise tagajärgede kaudu. Usk põrgusse on vajalik, et motiveerida inimesi käituma moraalselt. Arvamuste darvinism? Ideede olelusvõitlus. Tugevam idee jääb ellu. Väitlusnormid. Väitlejad teevad end lolliks, kuid publik saab targemaks. Ühiskondlik arvamus kujuneb: 1. valitsev klass kehtestab moraalireeglid; 2. inimesed ise lepivad oma ülemate või jumalate eelistustega. Siiralt põletavad ketsereid. Konventsionaalsetel normidel on tihti eksimatuse aura nende jaoks, kes nende järgi elavad. Jeesuse ja Sokratese tapsid need, kes uskusid, et on eksimatud. Religioon on nii hea kui halb. Kõige tugevam kõlbeliste normide kujundaja
annaabi.ee 
