Eesotsas seisis taeva-, tormi-, ikse- ja peajumal Zeus. Abikaasaks oli de Hera, kes oli taeva kuninganna. Vend Poseidon oli oma vimsa kolmhargiga torme ja maavtinaid tekitav merejumal. Teine vend oli allilma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine de oli kuldne Demester kes oli vilja ja musta mulla jumalanna. Ares oli sjajuma ja jumalate sepp. Tulejumal oli Hephaistos. Sjajumallannat Athenat austati kui ka tarkusejumalannat. Kuldjuukseline Apollon oli valguse, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Jahijumalanna Artemis oli osav vibuktt ja eriti metsloomade kaitsja. Hermes oli tiivuliste sandaalide ja kbaraga teekijate kairsja. Ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna Aphroditel oli palju armuafre. Viinamarjakasvatuse, veini ja sigivusjumal oli Dionysos 7 Maailmaimet: Cheopsi pramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Bablonis, Artemise tempel Ephesoses, Erostratos pani selle kuulsuse prast plema.
kaitse all.Müüdis esines eelkõige armastava emana.Zeusi teine õde. Ares-sõjajumal ja jumalate sepp,Hera poeg ing Lonkus tulejumal Hephaistos Ei kuulnud kumbki kreeklaste lemmikute hulka. Athena sõjajumalanna,oli sündinud täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast.Temas peeti väga lugu.Tema kaitse all oli kindlused ja linnad ja nendega seoses ka kogu tsivilisatsioon nin teda austati ka kui tarkusejumalannat. Apollon kuldjuukseline,valgusejumal,luule,muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja.Oli üks kreeklaste armastatuimaid jumalaid. Artemis jahijumalanna,Apolloni kaksikõde,oli osav vibukütt ja kogu elava looduse ja metsloomade kaitsja. Hermes tiivuliste sandaalide ja tiivulise kübraga.Kaitses teekäijaid,täitis ühtlasi jumalate käskjala ülesaindeid ja saatis surnute hingi allmaailma. Aphordite-ilu,armastus ja viljakusjumalanna.Võõramaist päritolu,tuntavaid ühisjooni
17.saj Absolutistlik monarhia, kasvatusvahend; mõistuspärasus, reeglid. Descarte kodanlus. Eelnevast eeskuju Teravad kontrastid, dramaatilised võtmine, korra loomine. situatsioonid, äärmused, fantaasia. Itaali ja Barokk Hispaania, kuid Feodaalkord, katoliiklus. Paradoks ja konseptism, skeptism ja "Vaimuteravuse ja loovuse kunst" ka Saksamaa pessimism, üllatused. Gracian 17.saj Valgustus Euroopa Vaimne liikumine, mis suunatud Filosoofia ja kirjanduse põimumine, kirjandus Voltaire "Mikromegas" 18. saj. feodalismi ja kiriku vastu; kui uute vaadete tutvustaja; filosoofiline Defoe "Robinson Crusoe"
Poseidon merejumal (võimsa kolmhargiga), Zeusi vend Hades allmaailma ja surnute valitseja, Zeusi vend Demeter viljakuse jumalanna, Zeusi õde Hestia kodujumalanna Zeusi järglased, II põlvkonna jumalad: Hephaistos tulejumal, jumalate sepp, lonkur (polnud kreeklastele meelepärane) Ares sõjajumal (polnud kreeklastele meelepärane) Athena sõjajumalanna, linnade jumalanna, austati ka kui tarkusejumalannat Apollon valgusejumal; luule, muusika ja vaimuteravuse jumal ning tuleviku kuulutaja, kreeklastele üks armastatumaid, kuldjuukseline. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde; elava looduse ning metsloomade kaitsja Hermes kaubanduse jumal, teiste jumalate käskjalg, tiivuliste sandaalidega Aphrodite ilu- , armastus- ja viljakusjumalanna. Sündis merevahust. Dionysus veinijumal, ainuke inimlikku päritolu. Nike võidujumalanna Inimeste suhtlemine jumalatega oli vahetu, selleks polnud preestreid vaja. Preestrid ei moodustanud omaette seisust
naisel kodus *mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte*rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke *abielu eesmärk oli lapsed 4.Usk, jumalad Jumalad elasid Olümpose mäel. Antropomorfsus jumalad olid inimeste moodi Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal. Hera Zeusi abikaasa ja õde. Taeva kuninganna. Abielu kaitsja. Poseidon merejumal. Hades surnute valitseja allmaailmas. Apollon valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja. 5. Haridus, kirjandus, teadused. Kreeka teater. -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog- rikkamates perekondades toimus õppimine kodus -gümnastika -18-20aastat - sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti - neist said riigiametnikud -tüdrukuid õpetas kodus ema, kuid üldiselt piirdus see majapidamis- ja käsitöö teadmistega. Hellenistlik kirjandus: -luule - pöörati tähelepanu elegantsele stiilile
arengut, püüdes mõista iseenda loomust ja määras ära selle tee. D. Ei pidanud teadmiste allikaks mitte kogemusi, vaid kaasasündinud ideid, st. Teadmisi mis jumal oli kaasa andnud. D. Kasutas oma arutlustes metafoore. Hindas mõistust väga kõrgelt. Tema lause : MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN!" GONGORA-(1561-1627) hispaania Barokkluuletaja. Poeet, keda oli kasvatatud antiikteadust tundmise vaimus. Ta oli ka meister kirjutama rahvalikke romansse ja laule. Tema luule oli keerukas eelkõige tema vaimuteravuse ja vaimukuse tõttu. Just seepärast on enamik Garciani poeetikauurimuse ,,Loomingu vaimuteravuse ja kunst" näiteid võetud just Gongora luulest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama KULTISMIKS, aga ka tema enda nime järgi gongorismiks. Luule paistis silma peene viimistlusega. Maailma edevusest ja auahnusest pidas ta paremaks vaimset süvenemist ja kooskõla loodusega,
Eesotsas seisis taeva-, tormi-, äikse- ja peajumal Zeus. Abikaasaks oli õde Hera, kes oli taeva kuninganna. Vend Poseidon oli oma võimsa kolmhargiga torme ja maavätinaid tekitav merejumal. Teine vend oli allilma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine õde oli kuldne Demester kes oli vilja ja musta mulla jumalanna. Ares oli sõjajuma ja jumalate sepp. Tulejumal oli Hephaistos. Sõjajumallannat Athenat austati kui ka tarkusejumalannat. Kuldjuukseline Apollon oli valguse, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Jahijumalanna Artemis oli osav vibukütt ja eriti metsloomade kaitsja. Hermes oli tiivuliste sandaalide ja kübaraga teekäijate kairsja. Ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna Aphroditel oli palju armuafääre. Viinamarjakasvatuse, veini ja sigivusjumal oli Dionysos. Tüüpiline pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Surma peeti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse lõppu. Kombeks oli panna kadunukesele münt kaasa
Naine pidi püsima kodus. Kreeka usk Jumalad olid inimeste moodi. Jumalate elupaigaks oli Olympuse mägi. Jumalaid oli väga palju. Zeus peajumal, taeva-, tormi- ja piksejumal Hera Zeusi õde ja abikaasa, taevakuninganna ja abielu kaitsja Poseidon Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja Demeter Zeusi õde, musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna Ares Sõjajumal (Zeusi poeg)Athena sõjajumalanna, tarkusejumalanna Apollon valgusejumal, luule-, muusika- ja vaimuteravuse eestseisja, oli ka tuleviku ennustaja Hermes tiivuliste sandaalide ja kübaraga jumalate käskjalg Aphrodite ilu-, armastuse- ja viljakusjumalanna Dionysos viinamarjakasvatuse-, veini- ja sigimusjumal Pühamud Pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Templis asus jumala kuju. Jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Jumalate ettemääratut võis välja lugeda lindude, ohvriloomade siseelunditest jne. Olid olemas
Poseidon Zeusi vend, merejumal. Hades Zeusi vend, allmaailma valitseja. Demeter Zeusi õde, mulla ja vilja jumalana, põllutööde kaitsja, armastav ema. Persephone Zeusi ja Demeteri tütar, kes lubati Hadesele naiseks. Zeusi lapsed: Ares sõjajumal. Hephaistos tulejumal. (mõlemad Hera pojad) Athena sõjajumalanna. (sündinud Zeusi peast) Apollon valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja, tuleviku kuulutaja. Artemis jahijumalanna. (Apolloni kaksikõde) Hermes kaitses teekäijaid, saatis surnute hingesid allmaailma. Aphrodite ilu, armastus, viljakus. (võõramaist päritolu) Dionysos viinamarjakasvatus, vein, sigivus. (ainsana ema poolt inimlikku päritolu) Pühamu koosnes templist ja selle juurde kuuluvast altarist, kus sai ohvreid tuua. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas asupaika
Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi Usk: tähtsamad jumalad Zeus(taeva-, tormi-, äikesejumal), Hera(taeva kununganna, abielu kaitsja), Poseidon(merejumal), Hades(allmaailma ja surnute valitseja), Demeter(musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna), Athena(sõjajumalanna, vastupidiselt Aresele peeti Athenast väga lugu), Ares(sõjajumal), Hephaistos(jumalate sepp, lonkur tulejumal), Apollon(valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja), Artemis(jahijumalanna), Hermes(kaitses teekäijaid, täitis ühtlasi jumalate käskjala ülesandeid ja saatis surnute hingi allmaailma) Kiri, kirjandus, teater: Kreeka tähestik(alfabeet) on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal. Aja jooksul kujunes 24 märgist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. Homeros-pime laulik, keda peetakse eeposte ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Komöödia-lõbusa sisuga näitemäng.
Delfi oraakel vanakreeka pühamu Parnassose mäejalamil, kus inimesed käisid, et saada Apollonilt küsimustele vastuseid Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal, vanakreeka mütoloogias peajumal Poseidon merejumal, kes oma tekitas kolmhargiga torme ja maavärinaid Hades allmaailma ja surnute valitseja => surnute jumal Ares sõjajumal, Zeusi poeg Athena sõjajumalanna, sündis Zeusi peast Apollon valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning ennustaja Hermes rändurite, kirjanduse, spordi ja varaste jumal, jumalate sõnumitooja inimestele Aphrodite - armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna, võõramaise päritoluga Dionysos - veini-, sigivus- ja taimekasvujumal Aristokraatlik eluviis kõige olulisem osa Kreeka poliitilises elus ja kultuuris. Sügavalt oli juurdunud konkurentsivaim.
(maa), kes sünnitas Demeter Z õde Musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna endale abikaasa Ares Z ja Hera poeg Sõjajumal Uranose (taeva). Nende Hephaistos Z ja H poeg Tulejumal, sepp järglastena sündisid Athena Sündinud Z peast Sõjajumalanna, tarkusejumalanna vägevad titaani. Titaan Apollon Z ja Leto (titaan) poeg Valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning tuleviku kuulutja Kronos tegi Uranose Artemis Z ja L tütar Jahijumalanna viljatuks ja võttis Hermes Z ja Maia (nümf) poeg Kaitses teekäijaid, jumalate käskjalg, saatis surnuid allmaailma maailma valitsemise üle. Aphrodite Ilu-, armastuse ja viljakuse jumalanna Kronos kartis oma lapsi Dionysos Veini- ja sigivusjumal ja neelas iga vastsündinu alla
5 Kreeka usk Jumalad olid inimeste moodi. Jumalate elupaigaks oli Olympuse mägi. Jumalaid oli väga palju. Zeus peajumal, taeva-, tormi- ja piksejumal Hera Zeusi õde ja abikaasa, taevakuninganna ja abielu kaitsja Poseidon Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja Demeter Zeusi õde, musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna Ares Sõjajumal (Zeusi poeg) Athena sõjajumalanna, tarkusejumalanna Apollon valgusejumal, luule-, muusika- ja vaimuteravuse eestseisja, oli ka tuleviku ennustaja Hermes tiivuliste sandaalide ja kübaraga jumalate käskjalg Aphrodite ilu-, armastuse- ja viljakusjumalanna Dionysos viinamarjakasvatuse-, veini- ja sigimusjumal Inimkonna tekkimine Lk. 120 Pühamud Pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Templis asus jumala kuju. Jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Jumalate ettemääratut
kreeklased austasid peamiselt kui abielu kaitsjat. Zeusi kaks venda olid merejumal Poseidon ja surnute valitseja Hades. Kreeklased uskusid, et nad olid kunagi omavahel maailma ära jaotanud. Demeter oli maa, vilja ja põllutööde jumalanna. Ares oli sõjajumal ja jumalate sepp. Hephaistos oli lonkur ja tulejumal. Athena oli sõja- ja tarkusejumalanna, kes sündis Zeusi peast. Apollonil olid kuldsed juuksed ja ta oli valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Artemis oli jahijumalanna, Apolloni kaksikõde. Hermesel olid tiivulised sandaalid, ta kaitses teekäijaid, oli jumalate käskjalg ja saatis surnuid allmaailma. Aphrodite oli ilu-, armastuse ja viljakusjumalanna. Dionysos oli veinijumal. Kreekas levinud arusaamise järgi olid inimesed alguses kaitsetud ja väetid (polnud karva ega küüniseid), kuid neid asus kaitsma kaval ja riukaline Prometheus. See titaan oli Zeusiga heades suhetes
Laps ei saa kasvada inimeseks, kui tal ei ole pieteeditunnet, kui ta ei pea midagi ega kedagi kõrgemaks kui tema ise. Peeter Põld (1993) õpetab: Pieteedita ei ole ühiskonda: ta on üks sügavamatest kasvatuse ja kultuuri alustest. Kus tema puudub, tekivad vastandid - jultumus, häbematus, täielik vastuvõtmatus kõlbelistele mõjutustele. Pieteeti äratada suudab ainult see, kes seda ise tunneb. Kes ei pea mingit asja kõrgeks, kellele ei ole miski püha, kes teeb kõik pilke- ja oma vaimuteravuse katseobjektiks, see ei kasvata lugupidamist, see kaotab selle ka ise. Peeter Põllu arvates tuleks lapsi teadlikult juhtida ideaalide ja aadete juurde. Rahvad elavad aadetest. Kahtlemata vajavad kõik süüa ja kehakatet. Kahtlemata peavad kõik elu alalhoiuks tööd tegema. Kuid kõigil peab peale söömise ja joomise olema midagi kõrgemat, mis alles kahejalgse looma inimeseks teeb. Nii õpetas Peeter Põld meie iseseisvuse esimesel perioodil. Nüüd, kus Eesti teisest
annaabi.ee 
