LOODUSRAHVASTE MUUSIKA: Rituaalide keel krgemate judude ja vaimumaailmaga suhtelmiseks. Loodusjudude mjutamine lbi laulu ja tantsu. Lindude ja loomade keel matkimine jt VANADE KRGULTUURIDE MUUSIKA: Muinas- Egiptus eKr, Mesopotaamia eKr, India eKr, Hiina eKr, Araabia pKr, Mehhiko pKr (Muusikal philiselt kuluusliku funktsioon, klas ka tantsu, vistluste, smaaegade saateks, kutseliste muusikute seisus.) VANA KREEKA MUUSIKA: Muusikal , poeesial ja tantsul vga thtis koht. Muske. muusade kunst- lauldse ette kantud luule.
elupaiganõudmistega liigid, kelle elutingimuste tagamiseks ei ole vaja suuri metsa-alasid kaitse alla võtta. Küll tuleb aga tagada neile liikidele vajalike elutingimuste säilimine, olgu selleks siis surnud puidu olemasolu, loodusliku veereziimi säilimine, üksikute suurte vanade puude säilitamine vms. Metsa tähtsust meie kultuuris on raske üle hinnata. Läbi aegade on just puude ja metsa kaudu otsitud ühendust oma esivanemate ja vaimumaailmaga. Metsades asuvate pühapaikade olulisusest annab tunnistust ka veel tänapäeval teada olevad 550 metsas asuvat pühapaika e. hiit. ELFi põhilisteks tegevusteks Eesti metsades on: teadmistepõhiste säästva metsanduse printsiipide viimine Eesti metsapoliitikasse ja vastavasse seadusandlusse, koostöös erametsaomanikega säästliku metsamajandamise edendamine; koostöö metsafirmadega läbipaistva metsandussektori nimel; Koostöö RMK-ga säästva metsanduse põhimõtete
1. Lindude-ja loomade 1.Rituaalid kaljul ja muudel 1.Muusikal,po keel:muutuvad joonistel,mis on seotud tantsu eesial ja helikõrgused;tämbrid,rütmid, ja muusikaga; tantsul oli ka tants; Muusikud ja poeedid olid tähtis koht Rituaalide keel kõrgemate jumaliku andega prohvetid kreeka jõudude ja vaimumaailmaga kultuuris;kultu suhtlemiseks uri tunutakse põhjalikumalt alates linnriikide tekkimise
rühmituse liikmed võimalust kujutada inimese hingeseisundeid läbi looduse. Rühmitus lagunes 1913. aastal. Der Blaue Reiter oli teine ekspressionistlik rühmitus, mis tegutses aastatel 1911–1914, koondudes Saksamaale saabunud Vene emigrantide (Vassily Kandinsky, Alexej von Jawlensky jt) ning kohalike saksa kunstnike (Franz Marc, August Macke jt) ümber. Rühmituse autoreid ühendas soov väljendada kunstis kõiksuse, hinge ja vaimumaailmaga seotud teemasid. Nendegi loomingus mängisid erilist rolli värvid, mis olid jõulised ja kandsid autorite sõnul kindlaid spirituaalseid või sümbolistlikke assotsiatsioone. Mõlema rühmituse looming tõusis Euroopas huviorbiiti ning neid loetakse ühe olulisima kunstisuuna − ekspressionismi − kõige silmapaistvamateks esindajateks.
Ürgaja kunst 30 000-2000 a. eKr Willendorfi Veenus u. 30 000-25 000 a. eKr (kõrgus 11,9 cm) Inimesi kujutati abstraktsete jumalatena. Materjalideks luu, savi, kivi. Lascaux' koobas u. 16 000-14 000 a. eKr (nim. eelajalooliseks Sixtuse kabeliks) Loomi kujutati väga tõepäraselt ja looduslähedaselt. Tehnikateks süsi, värvimullad ( segatud veega, loomarasvaga, taimemahlaga ), veri. Monistat arvatavasti jumalate ja vaimumaailmaga suhtlemiseks (jahI- ja loomaõnn ), taust ja paigutus polnud olulised. Altamira piison u. 15 000-10 000 a. eKr 15 000 a. eKr muutus kunst abstraktsemaks (käejäljed), inimene oli laudanum keha ja hinge. Koopaskulptuur Piisonid u. 15 000 a. eKr (perfektne anatoomia) Menhir-1 püstine kivi Aligment- palju püstisi kive rivis Dolmen- püstised kivid kivikatusega (seal ei elated, arvatavasti mõni püha koht, ohvrialtar)
........................8 1.3 Pühauni...............................................................................................8 KOKKUVÕTE..............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................10 SISSEJUHATUS Müütid ehk lugusid jumalatest leiduvad kõike maailma kultuurides. Nad tekivad inimese lähedasest suhtest looduse ja vaimumaailmaga. Müütides käsitletakse kõige põhilisemad küsimusi: universumi ja inimese lootmist, jumalate ja vaimeolendite olemust, seda, mis juhtub pärast surma või pärast maailma lõppu. Enamikus kultuurides on suur hulk jumalaid ja vaimeolendeid, kellel on erilised võimed. Ka on olemas jumalad, kes on seotud meditsiiniga. Nende hulgas on ka arstikunsti- ja ravitsemisjumal Asklepios - rohtude, armujookide ja loitsude tundja
· Sageli leiutavad nad nii kodus kui ka koolis alternatiivseid tegevusviise, mis jätavad neist mulje kui süsteemi lõhkujatest.· Kui nad ei viibi omasuguste seltskonnas, võivad nad näida halbade suhtlejatena.· Nad ei häbene väljendada, mida nad tegelikult vajavad. Peale eelöeldu on erinevad allikad välja toonud veel indigolaste tavapärasest kõrgema IQ, kiirendatud arengu, silmapaistva loovuse, erilised psüühilised võimed nagu telepaatia, telekinees jms; samuti võime suhelda vaimumaailmaga, näha aurasid ning mäletada oma eelmisi elusid. Lisaks vanemate probleemidele selliste eriliste laste kasvatamisel on tõsiste probleemide ees ka õpetajad, sest traditsiooniline koolisüsteem selliseid lapsi ei rahulda. Niisiis püütakse leida neile sobivat haridussüsteemi, mis ,,ei hävitaks nende maailmavaadet ning kaasasündinud eeldusi ja vajadusi. Kui indigolastele ei võimaldata elu, mida nad õigeks peavad, võivad neist kasvada purustajad, hävitajad
Eestlastel oli raskem Lääne kunsti imetlusega suhtuda, nendes tekitas võõristust Lääne kunsti uusvasaklik ideoloogia, sest ka eesti rahvuslust ohustava võõrvõimu ametlik ideoloogia oli vasakpoolne. 5.Kuidas jätkasid oma loomingut O. Maran ja K. Põllu – ühed esimesed Lääne kunsti tutvustajad sõjajärgses Eestis? O. Maran hakkas askeetliku realismi ja võtetega maalima lihtsaid esemeid. K. Põllu graafikasarjad hakkasid tegelema eestlaste esivanemate vaimumaailmaga. 6.Kirjelda Jüri Arraku värvikasutust ja lemmikmotiive. Milline alltekst oli tema maalidel? Kasutas erksaid värve ja kujutas tasapinnaliselt inimesetaoliseid olendeid. Tema maalide kaudu avaldus raevukas pilge ühiskonna aadressil. 7.Tee vahet sellistel kunstnikel nagu Toomas Vint, Aili Vint ja Tõnis Vint. Millist kunstiliiki neist igaüks viljeles, millist ainestikku eelistas? Toomas Vint viljeles maalikunsti, ta kujutas suvist sügavrohelist reaalsust, kuid mitte realistliku, vaid
Paljud entusiastid, kes siia katoliku kiriku tulekut tahtsid surevad. Bathory sureb 1583, Antonio Possevino kutsutakse 1587 Liivimaalt ära( tema oli üks tulisemaid läbiviijaid.). Buseaus 1591 sureb, tema järgi kedagi sellise entusiasmiga ei tule. Katoliku kiriku tegevusele mõjub negatiivselt ka rootsi poola sõda. Jesuiidid vangistati, mõned põgenesid kes vangi ei langenud. Taastumine võttis aega. Jesuiidid jätnud siinse maa kultuurilukku tugeva jälje, seot vaimumaailmaga. Kooliharidusele alguse panema, kõrgema taseme kooliharidus. Eesti keele vastu huvi, e k märgi. Kui hertsog Karl Tartu vallutas , oli tema soov see, et gümn jätkaks tegevust 1601-1602. On rääkinud ka ühe kõrgema kooli asutamisest Tartus. Pidi olema vastukaaluks kogu siinsete protestantide tegevusele. 1630 tuuakse Tartusse gümn, mis 1632 a areneb välja akadeemiaks ( TÜ eelkäija). Võetakse üle jesuiitide hooned. Samas gümn ei saa lugeda
annaabi.ee 
