VAIMUELU Ehkki Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid kuni keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla, oli see alluvussuhe pigem formaalne. Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes. Piiskopid olid vaimulikena universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Kuna piiskopid olid enamuses võõramaalased, siis vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos
Mungakloostri eesotsas oli abt. Euroopa munkluse rajajaks peetakse Itaalia munka Nursia Benedictust (u 480-u 543). Ta asutas 529. aastal Monte Cassinos kloostri ja pani selle jaoks kirja ühiselureeglid, mida tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all. Olid ka nunnakloostrid. Esimesed asutati 7.-8. sajandil. Üldiselt kujunes enamikul vaimulikel mungaordudel välja oma naisharu, kuid enamasti jäi see meesharuga tihedalt seotuks, sest naistel polnud lubatud vaimulikena tegutseda. Mungad olid nunnade pihiisad, pidasid neile jumalateenistusi ja jutlusi. Nunnakloostri eesotsas oli abtiss. Kirikuhoone Jumalateenistuste väärikaks pidamiseks oli vaja pühakodakirikut. Kirik tuli ehitada uhke ja vastupidav, selle müürid pidid olema ilusatest kividest hästi laotud. Kirikuhoone rajati ida-lääne suunas. Sel kombel vaatas kirik oma asendiga lootuse, ületõusmise poole ehk sinna, kuhu ta soovis lõpuks juhtida ka inimest.
Hansa Liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. Venemaalt eksporditi läände mitmesugust toorainet. Osa neist jäi ka Eesti turule. Väliskaubanduse hoogustumine laiendas ka sisekaubandus. Talupojad tõid oma vilja ja lina linna turule või müüsid selle maal ringi liikuvatele kokkuostjatele. 6.kiriklik korraldus-Tallinna piiskopid osalesid Riia ja mitte Lundi kiriku ettevõtmisest. Maaisandana roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid, vaimulikena olid nad aga universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks, mida teenisid kogudusepreestrid. Liivimaa kirikuelu suurimaks nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. Toomkirik-piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias, Aizputes. Seal pidasid jumalateenistust toomhärrad. Toomkapiitel-Kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli
kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop tallinnas puudus ilmalik võim toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimistel toomkapiitel oli iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga 3 katedraali ehk toomkirikut tallinn, tartu, haapsalu Tartu toomkirik oli vana-liivimaa suurim ehitis haapsalu ja tallinna igal piiskopil 1 toomkirik toomkoolid
· Visitatsioon kirikukatsumus, kus samuti anti juhiseid maarahva õpetamiseks. · Missa jumalateenistus, preestrilt nõuti lugemisoskust ja tähtsamate palvete tundmist. · Vaimulik ordu ordud, mis olid loonud enda kloostri. Liivimaa aladel tegutsesid tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased. Need tekkisid Liivimaa misjoniseerimissoovi tõttu. Inimesed tahtsid astuda vaimulikku ellu. Piiskoppide roll: 1) Maaisandana andamite ja maksude kogumine. 2) Vaimulikena rahva aitamine. · Eesti toomkirikud asusid Tallinnas, Tartus ja Haapsalus. · Liivimaa hariduslik eliit kujunes toomhärradest ja piiskoppidest, sest vähemalt 15.-16.sajandil oli enamik neist õppinud mõnes Lääne-Euroopa ülikoolis. See polnud tollel ajal teiste seisuste puhul tavaline. · Eesti maarahvas võttis omaks katoliku usu, sest nad arvasid, et kuna muistses vabadusvõitluses olid nende jumalad jäänud alla ristiusu
käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr.5 1.Vana-Liivima kiriklik korraldus Liivimaa kui ühtne kiriklik tervik. Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla.Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes. Maaisandana olid piiskopid seotud Maa külge, mida nad valitsesid. Vaimulikena vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Toomkirikud – seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad – kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkondade valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomkirikute kõrval tegutsesid toomkoolid. 2.Läti Henriku Liivimaa kroonika Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika,
4.Keisri ja paavsti vastasseis Kõige olulisem ja mõjukam toonaste paavstide hulgas oli paavst Gregorius VII(10731085). Ta oli kindlalt veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle ja pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Otsene tüli paavstil keisriga puhkes kuna mõlemad nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse nimetada. See on tuntud investuuritüli nime all. Keiser käsitles piiskoppe oma vasallidena, paavst aga vaimulikena. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule vabastades nad truudusvandest keisri vastu. Seetõttu pidi keiser Heinrich IV (10561106) paavstilt poliitilistel kaalutlustel 1077.a Itaalias Canossa mägilossis koguni andeks paluma, seejärel jätkas ta edukalt paavstivastast võitlust. Konfiliktid jätkusid ning kasvasid sageli üle veristeks sõdadeks. Paavstid leidsid tõhusat tuge jõukatelt PõhjaItaalia linnadelt
aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr.5 Vana - Liivimaa kiriklik korraldus Kirkilikult võib Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna keskusega Riias. Kuigi Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid kuni keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla, oli see alluvussuhe pigem formaalne. Tallinna piiskopid osalesid Riia, mitte Lundi kiriku ettevõtmistes. Maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid, vaimulikena olid nad aga universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Olles ise sageli võõramaalased ja rohkem maailma näinud, vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Piiskopkondade keskuseks oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal pidasi jumalateenistusi toomhärrad kõgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval isesesiev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga
liikumiseks. Vene keskvõim toetas seda, aga Vene seisukohas toodi välja veel see, et talupojad vaevlesid hingehädades, millele luterlus ei suuda lahendust leida. 1846.aastal asutati Riiga õigeusu vaimulik kool. Mõned aastad hiljem lisati veel juurde vaimulik seminar, mille eesmärgiks oli õigeusu vaimulike ettevalmistamine Balti kubermangude jaoks. Eestlasti hakkas seal õppima 12 eestlast. Rahvusliku liikumise ajal olid väga agarad rahvusluse toetajad. Väga paljud ei asunud tööle vaimulikena, vaid hoopis ametnikeks. Liivimaal hakati asutama õigeusu talurahva koole, luterlike talurahvakoolide kõrvale. 1859 oli Liivimaal kokku üle 130 külakooli, luterlikke koole oli mitu korda rohkem, aga ühiskondlikus pildis muutus õigeusk nähtavamaks. Vene keskvõim püüdis Balti erikorra privileege mitte piirata, keskvõim hakkas manitsema ettevaatlusele kohalikke kubermanguvalitsusi, Riia õigeusu piiskop saadeti üldse Riiast minema
annaabi.ee 
