Riikide metsarikkust väljendatakse metsasusega metsamaa suhtega riigi üldpindalasse. Eesti metsasus on 40 %. Mets on kujunenud Eesti Vabariigi üheks tähtsamaks eksportkaubaks. Järgnevalt kirjeldame Eesti metsade põhilisi puuliike. Mänd. Männienamusega puistute männikute pindala Eestis on umbes 710 000 ha. Mänd kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300...400 aastani ja kõrgus 45 meetrini. Eestis kasvavad kõrgeimad männid Järvseljal Männil on vaigurikas keskmise kõvaduse ja tihedusega (530 kg/m 3) võrdlemisi vastupidav ja hästitöödeldav puit, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui ka väliskonstruktsioonides. Kasutatakse uste, uksepiitade, aknaraamide ja -piitade ning vineeri valmistamiseks. Kuusk. Kuuseenamusega puistute kuusikute pindala Eestis on ligi 426 500 ha. Kuusk kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300 aastani ja kõrgus üle 60 m. Kõrgeimad kuused Eestis (üle 40 m) kasvavad Järvseljal.
Lehtpuit: + Sooni on juurtes rohkem + Soonte läbimõõt on suurem kui tüve puidus - Aastarõngad on juurte puidus halvasti eristatavad - Lülipuitu ei teki - Rõngassooneliste liikide juured on hajulisoonelised - Esinevad väärlaiad säsikiired - Esineb palju parenhüümrakke - Säsi puudub, selle asemel on kesksilindris nn. juveniilpuit Kasutamine: • Tõrva ajamiseks sobivad ka pehkinud kännud, kus vaigurikas osa on alles • Kändudest saadavat puitu kasutatakse juurespooni lõikamiseks, mida kasutab mööblitööstus. 10. Nimetage 3 bioaktiivset ainet, mida toodetakse puu rohelistest osadest. Puu elavates rakkudes leidub hulgaliselt bioaktiivseid aineid: vitamiine, klorofülli, karotiini, fermente, mikroelemente, fütontsiide jt. Teema 5 11. Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus? Kuidas neid määratakse?
haljastuses. Et jugapuu on hävimisohus, siis on ta Eestis võetud looduskaitse alla. Perekond Lehis Larix Võra laikuhikjas, oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Okkaid on palju. On heitlehised okaspuud. Enamik lehiseliike on väga valgusnõudlikud. Kliima suhtes vähenõudlikud, taluvad madalaid temperatuure. On okaspuudest üks produktiivsemaid ja kiirekasvulisemaid. Puit tugev (üks tugevama puiduga okaspuid siinses kliimavööndis) ja väga vaigurikas, mistõttu on puit ka väga vastupidav mädanemisele. Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii Juurestik on plastiline - kaljustel muldadel pindmine, sügava põhjavee korral tungib ka juurestik sügavale. Kõrget põhjavett ei talu. Võib kannatada hiliskülmakahjustuste all, aga üldiselt talvekindel. Harilik ebatsuuga õitseb mais. Seemned valmivad sept.-okt. Noores eas on aeglasekasvuline, hiljem kasv oluliselt kiireneb. Kasutatakse ka haljastuses, dekoratiivne, vastupidav õhusaastele. 7
Lehised on varapuhkevad (aprillis, mai alguses). Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel, seeme variseb samal sügisel või järgmisel kevadel. On heitlehised okaspuud. Enamus lehiseliike väga valgusnõudlikud. Kliima suhtes vähenõudlikud. Juurestik hästiarenenud ja tungib võrdlemisi sügavale, tormikindlad. On okaspuudest üks produktiivsemaid ja kiirekasvulisemaid. Puit tugev (üks tugevama puiduga okaspuid siinses kliimavööndis) ja väga vaigurikas, mistõttu on puit ka väga vastupidav mädanemisele. Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii Eestis enamlevinud sinihall ebatsuuga (kuid on veel kaks alamliiki: roheline ja hall ebatsuuga). Suurimate puude kõrgus Eestis kuni 40m. Juurestik on plastiline - kaljustel muldadel pindmine, sügava põhjavee korral tungib ka juurestik sügavale. Kõrget põhjavett ei talu. Võib kannatada hiliskülmakahjustuste all, aga üldiselt talvekindel. Õitseb mais. Seemned valmivad sept.-okt. Noores eas
tööstuses,ehituse ja sellega samalaadsetes kohtades kastutakse seda vähem. · mahukaal absuluutselt kuivalt 0,35,õhukuivalt 0,38. Seeder · Lülipuiduline puu,lülipuit on pruunikas-roosa,maltspuit lai ja roosakas-valge. · lüli ja maltspuit raskesti eristava aastarõngastest puudub terav üleminek,kevad puidust sügis puidule. · vaigukäigud on jämedad ja arvukad,seedripuit on vaigurikas,pehme,kerge ja hästi töödeldav . · tugevuselt jääb kuuse ja nulu vahele.kasutatakse pliiatsi tööstuses,mööbli tööstuses ja ka laudseppa tööstuses. · mahukaal absoluutselt kuivalt 0,41, õhukuivalt 0,44. Lehtpuud · Oma leviku ja majandusliku tähtsuse poolest jäävad lehtpuud okaspuudele märgatavalt alla. · kuid ületavad viimaseid liikide arvukuselt,nende liikide omaduste ja kasutusalade · mitmekesisuse poolest
kiirekasvulisemaid. tselluloositööstuses, kütteks, söetööstuses. käes punakaks. Kasutatakse saetööstuses Puit tugev (üks tugevama puiduga okaspuid siinses Mahl joogiks. (siseviimistlus), mööblitööstuses, kütteks, kliimavööndis) ja väga vaigurikas, mistõttu Arukasel on palju teisendeid ja vorme, mis söetööstuses. Kasutatakse liha ja kala on puit ka väga vastupidav mädanemisele. omavad dekoratiivset tähtsust: püramiidjas, suitsutamiseks. Puidu kasutamisel on Eestis üsna palju kultiveeritud, eriti ajavahemikus põõsasjas, lõhislehine, punaselehine jne. suurimaks probleemiks mädanikud
..2 cm pikad, hallikasrohelised, tömpja tipuga, püsivad puul 5...7 aastat · Võrsed paljad, helepruunid (violetjad) · Käbid väikesed, 3...6 (7) cm pikad, avanenud käbi läbimõõt 2...2,5 cm, hele- kuni kollakaspruunid. Seemnesoomused tervekumera servaga. · kasvatatakse nii ilutaimena kui ka tuuletõkke hekina. Kanada kuuse puit on pehme, väikese vastupidavusega, helekollane ja vaigurikas. Seda kasutatakse ehitusmaterjalina, tisleritöödes, paberitööstuses tselluloosi saamiseks, muusikainstrumentide puitosade valmistamiseks, jõulupuuna jms. Picea mariana - Areaal Põhja-Ameerika põhjaosa Atlandi ookeanist Alaskani. Kõrgus 10...20 m. Ta on meil täiesti külmakindel, kannab rikkalikult käbisid ning seemnete kvaliteet on väga hea (idanevus kuni 80%). Mulla kuivust ei talu, kuid kasvab soostunud aladel, eelistab niisket õhku
Enamik lehiseliike on väga valgusnõudlikud. Kliima suhtes vähenõudlikud, taluvad madalaid temperatuure. Mõned hilise vegetatsiooniga liigid kannatavad varakülmade tõttu. Juurestik on hästi arenenud ja tungib võrdlemisi sügavale, tormikindlad. On okaspuudest üks produktiivsemaid ja kiirekasvulisemaid. Puit tugev (üks tugevama puiduga okaspuid siinses kliimavööndis) ja väga vaigurikas, mistõttu on puit ka väga vastupidav mädanemisele. Eestis üsna palju kultiveeritud, eriti ajavahemikus 1960-1970, kuid kultuurid on hiljem osutunud väga ebakvaliteetseteks (kõverad, okslikud). Erakordselt heakasvuline euroopa lehise puistu kasvab Viljandimaal, Loodi-Püstmäel. Puude kõrgus selles metsas ulatub ligi 45 m ja puistu tagavara 1500 m3 ha-1. Perekonda kuulub üle 20 liigi
korduskasutusele. Kontaktpuhastuse korral segatakse õlisse peeneks jahvatatud aktiivmulda. Saadud segu kuumutatakse. Muld adsorbeerib vaikained 20...40 min. jooksul, samuti väävelhappe ning muud väävliühendite jäägid, selekteerivate lahuste jäägid. Seejärel õli filtreeritakse. Kontaktpuhastust kasutatakse pärast happe- või selektiivpuhastust leelispuhastuse asemel. Deasfalteerimist kasutatakse enne õlide selektiivpuhastust, kui toorõli on asfaldi ja vaigurikas. Põhiliselt kasutatakse propaani, mis sisaldab vähesel määral etaani ja butaani. Õli põhikomponendid lahustuvad 40...60°C juures, asfaltvaikained aga settivad välja. Deparafiniseeritakse neid õlisid, mis peavad töötama madalail temperatuuridel. Ka siin kasutatakse lahustina peamiselt propaani. Propaani ja õli segu soojendatakse täieliku lahustumiseni, seejärel jahutatakse kuni parafiinide ja tseresiini kristalliseerumiseni (-25°C). Tekkinud aine, mida
korduskasutusele. Kontaktpuhastuse korral segatakse õlisse peeneks jahvatatud aktiivmulda. Saadud segu kuumutatakse. Muld adsorbeerib vaikained 20...40 min. jooksul, samuti väävelhappe ning muud väävliühendite jäägid, selekteerivate lahuste jäägid. Seejärel õli filtreeritakse. Kontaktpuhastust kasutatakse pärast happe- või selektiivpuhastust leelispuhastuse asemel. Deasfalteerimist kasutatakse enne õlide selektiivpuhastust, kui toorõli on asfaldi ja vaigurikas. Põhiliselt kasutatakse propaani, mis sisaldab vähesel määral etaani ja butaani. Õli põhikomponendid lahustuvad 40...60°C juures, asfaltvaikained aga settivad välja. Deparafiniseeritakse neid õlisid, mis peavad töötama madalail temperatuuridel. Ka siin kasutatakse lahustina peamiselt propaani. Propaani ja õli segu soojendatakse täieliku lahustumiseni, seejärel jahutatakse kuni parafiinide ja tseresiini kristalliseerumiseni (-25°C). Tekkinud aine, mida
annaabi.ee 
